rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring
Download
Skip this Video
Download Presentation
Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 7

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring - PowerPoint PPT Presentation


  • 156 Views
  • Uploaded on

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring. 1. ja 2. etapi tulemuste kokkuvõte ja soovitused (Kvalitatiivne ja Kvantitatiivne) Läbiviija: Saar Poll OÜ Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond Tiina Linno Sotsiaalministeerium, Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Aprill 2009.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring' - svea


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring

1. ja 2. etapi tulemuste kokkuvõte ja soovitused (Kvalitatiivne ja Kvantitatiivne)

Läbiviija: Saar Poll OÜ

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond

Tiina Linno

Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond

Aprill 2009

slide2
Uuringu eesmärgid
  • Analüüsida R-süsteemi hetkeolukorda, probleeme ja vajadusi
    • koguda lisainfot erinevate R-spetsialistide pilgu läbi ja erinevatest sihtrühmadest lähtuvalt
    • panustada riikliku R-teenuse arendamisse
andmete kogumine ja sihtgrupid
Andmete kogumine ja sihtgrupid
  • Sihtrühm: Kõik aktiivselt tegutsenud R-teenuse osutajad üle kogu Eesti
    • 1) administratiivjuhid
    • 2) meeskonnajuhid
    • 3) sotsiaaltöötajad
    • 4) Füsioterapeudid
    • 5) tegevus-ja loovterapeudid
    • 6) logopeedid, eripedagoogid (pedagoogid)
    • 7) psühholoogid
    • 8) arstid
    • 9) õed
  • 1. etapp fookusgrupid(Juuni 2008) – 67 R-spetsialisti
  • 2. etapp– veebiküsitlus (September 2008) – 53 R-meeskonna juhti (pöörduti 72 kontaktisiku poole)
p his numid
Põhisõnumid
  • Kaaluda pikaajalisemate halduslepingute sõlmimist R-meeskondadega, tagades riigile R-teenuse osutamise järjepidevuse
  • Piiritleda täpsemalt R-teenuse saajate sihtrühm ning eesmärk teenuste osutamiseks. Teenuse teavitamine tööturumeetmena.
  • Luua võimalusi R-süsteemi kiireks üleminekuks juhtumi-ja programmipõhisele teenuseosutamisele.
  • Parandada koostööd erinevate sektorite (sotsiaal, tervis) ja pakutavate teenuste osas, et saavutada ühine eesmärk.
  • Mugavam dokumentatsioonihaldus, kavandada infotehnoloogiline lahendus kliendihalduseks.
  • Töötada koostöös R-meeskondade erinevate spetsialistidega välja riikliku R-teenuse osutamise koolituskava ja –võimalused, mõeldes ka klientide ja nende pereliikmete koolitusvajadusele
rahulolu t vahendite ja t tingimustega
Rahulolu töövahendite ja töötingimustega
  • 72% hindasid oma töövahendeid heaks või väga heaks (Keskmine hinnang 3,77 skaalal 1-5)
  • 59% hindasid oma töökeskkonda heaks või väga heaks (3,57)
  • 64%kinnitasid, et juurdepääs töökeskkonnale puuetega inimeste jaoks on hea või väga hea (3,79)
slide6
Kvaliteedikriteeriumite olemasolu
  • 30% uuringule vastanud R-meeskondadest on olemas oma kvaliteedikriteeriumid
  • 77% hindasid oma meeskonna tööd edukaks (“hea” ja “väga hea”)– keskmine hinnang 3,91
  • 59% meeskonnajuhtidest arvas, et meeskond suudaks pakkuda kvaliteetsemat R-teenust siis, kui spetsialist töötaks seal täistööajaga.
kokkuv te
Kokkuvõte
  • Eesti R-meeskondadel puudub ühtne süsteem kvaliteedi hindamiseks.
    • siiski, mõnedel meeskondadel on välja töötatud oma kvaliteedikriteeriumid.
    • Riigi poolne kontroll põhineb ainult mõningatel põhiaspektidel nagu R-spetsialistide kvalifikatsioon, dokumendihaldus jne.
  • R-meeskonnad näivad olevat huvitatud ühtsest kvaliteedi tõlgendamisest
  • Kvaliteeti saab tagada terviklikus koostöös: ühelt poolt R-spetsialistide püüdlused (sisemised kvaliteedikriteeriumid, koolitused), teiselt poolt riik toeks jätkusuutliku poliitikaga (hinnad, mahud)
ad