1 / 23

Kopsuhaiguste füsioteraapia

Kopsuhaiguste füsioteraapia. Katrin Kõre 2005 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpus. Füsioteraapia eesmärgid:. Leevendada sümptomeid, eeskätt hingeldust ja hingamisraskust. Parandada koormustaluvust. Tõsta elukvaliteeti. Hingamise füsioloogilisi aspekte.

studs
Download Presentation

Kopsuhaiguste füsioteraapia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kopsuhaiguste füsioteraapia Katrin Kõre 2005 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpus

  2. Füsioteraapia eesmärgid: • Leevendada sümptomeid, eeskätt hingeldust ja hingamisraskust. • Parandada koormustaluvust. • Tõsta elukvaliteeti

  3. Hingamise füsioloogilisi aspekte • Sissehingamisel töötavad põhiliselt diafragma ja roietevahelised lihased, mille hapnikutarbimine on puhkeolekus umbes 1 % organismi kogutarbimisest ja koormuse ajal 5-10 %. KOK haigetel energiakulu hingamisele 50-60% kogu energiakulutusest. • COPD haiged ei ole võimelised kasutama oma hingamislihaseid efektiivselt. • Puudujääk diafragma töös: diafragma alla surutud, atrofeerunud. • Hingamise abilihaste kasutamine.

  4. Hingamise erivõtted. Eesmärgid • Parandada hingamismustrit ja ventilatsiooni. • Rõhutada diafragma hingamist. • Rõhutada väljahingamisel lõdvestust. • Vähendada hingamiskiirust ja hingamise abilihaste kasutamist. • Vähendada tööd hingamisel. • Rõhuasetus on hingamise efektiivsuse parandamisel, mitte sügaval hingamisel.

  5. Hingamise erivõtted Huulte pidurdusega hingamine • Hinga aeglaselt läbi nina sisse. • Suru huuled kokku, nagu tahaksid vilistada. • Hinga aeglaselt välja läbi kokkusurutud huulte. Väljahingamine kestku kaks korda kauem kui sissehingamine. • Ära suru jõuga oma kopse õhust tühjaks.

  6. Hingamise erivõtted Huulte pidurdusega hingamine hingamispeetusega. • Hingepeetus parandab hapniku ja süsihappegaasi vahetust kopsusombukestes. • Hinga aeglaselt läbi nina sisse. • Hoia 3-5 sekundit hinge kinni. • Hinga aeglaselt läbi kokkusurutud huulte välja. Väljahingamine kestku kaks korda kauem kui sissehingamine. • Ära suru jõuga oma kopse õhust tühjaks.

  7. Hingamise erivõtted Diafragmaalne hingamine • Lõdvesta õlad. • Aseta üks käsi kõhule. • Hinga läbi nina sisse, kõht võlvub ettepoole. • Pinguta kõhulihased. • Hinga välja läbi kokkusurutud huulte, kõht lameneb.

  8. Hingamise erivõtted Hingamine roidelihastega. • Lõdvesta õlad. • Aseta käed rindkere külgedele. • Hinga läbi nina sisse, rindkere laieneb. • Hinga välja läbi kokkusurutud huulte, rindkere maht väheneb.

  9. Kontrollitud hingamine. Õhupuuduse vähendamisel olgu eesmärgiks vähendada tööd hingamisel ning saavutada patsiendi tavaline hingamismuster. • Hingamine patsiendile sobival sagedusel • Vältida sügavaid hingetõmbeid sissehingamisel. • Kasutada hingamisel alumist rinnaosa • Lõdvestada õlavöö ja ülemine rinnosa. • Alles siis, kui hingamine on saadud kontrolli alla, on võimalik vähendada sagedust.

  10. Hingamise kontrolli alla saamist soodustab • lõdvestus • hingamist hõlbustav asend • huuleprao hingamine.

  11. Hingamist hõlbustavad asendid • Külili lamang tõstetud peaosaga. • Istudes toetada sirutatud käed istmiku kõrvale. • Kutsariiste (küünarvarred või sirutatud käed toetuvad reitele). • Istumine toetades küünarvarred lauale või sõrmseongus kuklale. • Väravavahiasend (sirutatud käed toetuvad reitele) või seistes üks käsi toetub vastu seina, teine puusale. • Ettepoole kaldus seismine, käed toetuvad näiteks aknalauale. • Lõdvestatud seismine (seinast 30 cm kaugusel, seljaga vastu seina, kontsentreeruda käte ja õlavöö lõdvestamisele).

  12. Hingamisharjutused Hingamisharjutuste abil saab • parandada hingamislihaste jõudu ja vastupidavust, • tõhustada hingamist ja suurendada hingamistegevuse kasulikku osa, • tõhustada sissehingatava õhu jaotumist, • optimeerida ja suunata hingamistehnikat, • parandada või säilitada rindkere liikuvust, • tõhustada lima eemaldust, • lõõgastada hingamislihaseid ja leevendada patsiendi pingeseisundit, • takistada atelektaaside teket ja soodustada nende avanemist, • leevendada õhupuudussündroomi, • parandada üldist funktsionaalset võimekust, • ennetada kopsutüsistuste teket näiteks rindkere või kõhupiirkonna operatsioonide järel.

  13. Ettevaatusabinõud: • Väljahingamine lõdvestatud ja passiivne, mitte jõuline. • Vältida liiga pikka väljahingamist, kuna see paneb hingeldades sisse hingama. • Ära alusta sisse hingamist abistavate lihastega, ülemine rinnaosa olgu lõdvestunult paigal. • Piisab 3-4 sügavast sisse- ja väljahingamisest korraga vältimaks hüperventilatsiooni.

  14. Hingamisteede puhastamise tehnikad Taastusravis kombineeritakse hingamistehnikaid sageli hingamisteede puhastamise tehnikatega. Hingamislihaste nõrkus ja hingamisteede obstruktsioon ei võimalda efektiivselt kõrvaldada hingamisteedest sekreete. • Järgnevad tehnikad • laiendavad ning avavad sulgunud hingamisteid, aidates puhastada hingamisteid sekreetidest, • vähendavad hingamisteede kollapsi ohtu, • hõlbustavad väljahingamist.

  15. Hingamisteede puhastamise tehnikateks on • hingamise aktiivne tsükkel, • pudelisse puhumine, • ostsillatoorse positiivse väljahingamisrõhuga mehhanismid nt Flutter • posturaalne drenaaž • rindkere patsutamine, raputamine, vibratsioon ja kompressioon.

  16. Hingamise aktiivne tsükkel • Tehnika koosneb hingamiskontrollist, rindkere avardamise harjutustest ja forsseeritud väljahingamistehnikast.

  17. PEP- pudel • Lihtsaim ja kasulikem meetod limaeemalduse soodustamiseks on puhumine veepudelisse. (PEP = Positive Expiratory Pressure). • Selle otstarve on väljahingamistakistuse abil avada väikeste hingamisteede vahelised, puhkeasendis sulgunud õhukanalid ja lasta õhul pääseda lima taha. Lima taha pääsenud õhk lükkab lima ülemiste hingamisteede suunas, kust seda on kergem välja köhida.

  18. Kasutamine • Pudelis 10 cm vett, emfüseemipatsientidel 5 – 8 cm. • 50 cm voolikut läbimõõduga 1 cm. • Patsient hingab rahulikult nina kaudu sisse ja puhub suus oleva vooliku kaudu kopsud tühjaks, nii et vesi pudelis mullitab. • 5 – 10 korda järjest. Puhumisseeria järel köhib patsient tugevasti ja peab pausi. Puhumisseeriat võib korrata 1 – 3 korda. • Harjutust võib teha vastavalt olukorrale ja seisundile iga tund või mõned korrad päevas.

  19. Sissehingamislihaste treening Kasutamine • Atelektaaside avanemiseks • Hingamislihaste jõu ja vastupidavuse arendamiseks või säilitamiseks. • Hingamislihaste harjutamisest saavad enam kasu raske astme KOK – patsiendid, tetrapleegia patsiendid või lihashaigusi põdevad patsiendid. Treeninguks võib kasutada • spetsiaalset treeninguseadet (Triflo) • kestvusvõimlemist, • Pärast haiguse ägedat faasi võib hingamist aktiveerida PEP- pudeli abil, mil tõhus väljahingamine soodustab ka normaalsest mõjukamat sissehingamist.

  20. KOK ja treening • Treening oluline osa ravis. • Parem elukvaliteet. • Eriti raskekujulise lihasnõrkusega haiged saavad liikumisest kõige suuremat kasu. Tegevusvõimet piiravad • Kopsude gaasivahetuse nõrgenemine, kopsufunktsiooni halvenemine. • Jäsemelihaste funktsionaalsed muutused. • Kaugelearenenud hingamistakistusega ja raskekujulise düspnoega haiged liiguvad aina vähem. Nende skeletilihastel on vähem koormust, lihased kõhetuvad, düspnoe süveneb veelgi ning liikumisvõime kahaneb.

  21. Treeninguga • saab parandada lihaste üldist seisundit ja koormustaluvust • maksimaalne hapnikutarbimine märkimisväärselt ei pruugi paraneda. Optimaalne pulsitase. • mõõdetakse maksimaalne pulsisagedus koormuskatsel • ja puhkeolekus • leitakse nende vahe Sobiv treeningpulss on puhkeoluku pulss + 2/3 eespool nimetatud pulsside vahest.

  22. Treening. • Kerge raskusastmega KOK-i puhul on inimene võimeline ka sportima. • Treeningu intensiivsus ja kordade arv vähenevad iga aastaga. • Südame- vereringe haigused võivad töövõimet piirata. • Hingeldus piirab raskeid pingutusi nii efektiivselt, et muid piiranguid pole enamasti vaja. Treeninguks sobivad • üldised võimlemisharjutused, • harjutusi kätele, • jalutamine, treppidel käimine, jalgrattasõit. • Programm peab olema pidev, harjutada tuleb 3-5 päeva nädalas,

  23. Kerge raskusastmega KOK Vastupidavustreening (veloergomeeter ja treadmill) Keskmise raskusastmega KOK Lihasjõudu ja vastupidavust parandavad harjutused. Raske raskusastmega KOK Kerged võimlemisharjutused

More Related