Rahatarkuse seminar

1. Rahatarkuse seminar

2. Rahatarkus? • Heal tasemel rahatarkusega inimesel on sellised oskused ja teadmised ning hoiakud ja käitumine, mis võimaldavad tal oma rahaasjades arukaid otsuseid teha. • Vajalik kõigile, sõltumata vanusest ja sissetuleku suurusest. • Üksnes teadmistest ei piisa, oluline on ka tegutseda. • OECD finantskirjaoskuse võrdlusuuringu andmetel olid 2010. aastal Eesti elanikud teadmistelt teisel, aga käitumiselt viimasel kohal. Uuringus osales 14 riiki.

3. Hoiakud = käitumine?

4. Miks planeerida? • Rahapuuduse põhjus pole alati raha vähesuses: kui tulud kasvavad, kasvavad ka kulud. Tuleb osata teha oskuslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes. • Planeerida tasub sellepärast, et: • Igapäevaste kuludega toime tulla. • Ootamatute kuludega toime tulla. • Oma lähiaja eesmärke saavutada (nt arvuti, reis). • Oma pikaajalisi eesmärke saavutada (nt kodu ostmine, ettevõtte loomine). • Ennetada rahalistesse raskustesse sattumist.

6. Kuidas planeerida? • Planeerimisel on kaks olulist etappi: • Eesmärkide seadmine – paned paika, mida ja millal sa tahad. Lühi- ja pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest – kui kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetuleku suurendamiseks lahendusi leida. • Eelarve koostamine – oma tulude ja kulude kirjapanek aitab kuust kuusse majandada ja lisaks jälgida, kas suudad enda seatud eesmärgid täita. • Mida selgem on pilt, kuhu ja miks raha igapäevaselt kulub, seda lihtsam on kulutusi nii lühi- kui pikaajaliselt planeerida.

7. Pane eesmärgid paika • Eesmärgid võiksid olla nii lühiajalised (kuni 3 aastat) kui ka pikaajalised (5 aastast kaugemale). • Lühiajaliste eesmärkide seas peaks olema: • Hädareservi kogumine ootamatusteks (haigestumine, katkise kodumasina asendamine jne). • Kindlaks ostuks kogumine (telefon, kodutehnika, reis jne). • Head eesmärgid on selgelt sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised ning vastavad küsimustele: • Mida soovid saavutada? Nt puhkusereis perega Eestis. • Millal see peaks juhtuma? Nt suvel. • Millised on selleks vajalikud kulutused? Nt kokku 300 eurot. • Millised on võimalused säästmiseks või laenamiseks? Nt ?

8. Eesmärk: puhkus Lõuna-Eestis „Kannan iga kuu eraldi kontole 20 eurot. See raha oleks muidu nagunii kas toidule, lastele või meelelahutusele ära kulunud.“ Kätlin Sitsi, RE/MAX Centrali kinnisvaramaakler

9. Koosta eelarve • Müüt: kui raha vähe, ei saa eelarvet teha. • Eelarve koostamine aitab vastata kolmele küsimusele: • Millised on tulud ehk sissetulekud? • Millised on kulud ehk väljaminekud? • Mille peale peamiselt kulutad ja kas on võimalik millegi arvelt säästa? Teenustasud, väljas söömine, pahed? • Eelarvest saadav kasu: annab hea ülevaate igakuistest (aastastest) tuludest ja kuludest, tarbimisharjumustest. Lisaks distsiplineerib: emotsioonioste teed vähem.

10. Kuidas eelarvet teha? • Jaga oma tulud ja kulud liikide kaupa. • Tuludena pane kirja palk, lastetoetus jm sissetulekud. • Kuludest kirjuta üles toidule, transpordile, igakuistele arvetele, ravimitele, spordile kuluv raha. Pane kirja ka kõige väiksemad, 20-sendised ostud. • Mida detailsemalt sa kulud liigitad, seda ülevaatlikuma pildi oma rahaasjadest saad. • Igale kululiigile (toit, mobiiliarve jne) tasub seada piir, kui palju võid teatud perioodil (nädal, kuu) kulutada. NB! Hoia pidevalt silma peal, kas suudad enda seatud piirides püsida! • Eelarvesta ka järgnevate kuude tulusid/kulusid.

11. Abivahendid eelarve koostamiseks • Paber ja pliiats, MS Exceli tabel. • Valmis eelarve vormid, näiteks: www.minuraha.ee/minu-raha • Internetipanga pakutav eelarvevorm.

12. 10 kuud eelarve pidamist „Tahtsin kulutusi kontrolli alla saada ja välja selgitada, miks teinekord kuu lõpus puudujäägid tekivad.“ Madis Aesma, Raadio 2 saatejuht

13. Eelarve koos, mis edasi? • Analüüsi: millele sa kulutad, kas kõik kulutused on hädavajalikud ja kas on võimalik säästa. Aruta perega! • Vaata üle oma teenuste lepingud – alates mobiilist lõpetades pangateenustega. Näiteks samal mobiilioperaatoril on ehk mõni soodsam pakett või peaks operaatorit vahetama. Võib-olla on sul mitu pangakaarti, mille eest maksad igakuist hooldustasu – need kaardid, mida ei kasuta, võiks sulgeda. Tasub üle vaadata oma püsikorralduse lepingud – mõnes pangas on need tasulised. • Võta paari päeva või nädala vajaduste jagu sularaha välja ning jäta pangakaart koju. Kui arveldad sularahas, ei saa sa kulutada rohkem, kui rahakotis on. • Toidupoodi minnes tee ostunimekiri: nii väldid emotsioonioste. • Kanna palgapäeval säästmiseks mõeldud summa eraldi kontole. • Veel ideid? Sissetulekuid suurendada?

15. Miks säästa? • Säästmine on arukam kui tarbimislaenu võtmine. • Säästud annavad hingerahu. • Elus on perioode, kus polegi võimalik säästa. • Inflatsioon? Kontol olev 100 eurot, mis on inflatsioonis veidi kaotanud, on parem kui ärakulutatud 100 eurot. • Kui palju peaks säästma tööl käiv inimene? • Laias laastus 5–10% igakuisest sissetulekust. Kuid summast olulisem on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine! • Kõrvale võiks olla pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev raha. Arvuta, kui kaua sul 3 kuu kulude varu säästmiseks aega läheks.

16. Säästmine ja investeerimine – mis neil vahet on? • Säästmine – raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega. • Investeerimine – pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. Oma raha väärtuse säilitamiseks/kasvatamiseks paigutatakse see pikemaks perioodiks mitmesugustesse varadesse – aktsiad, investeerimisfondid, kinnisvara jne. • Raha, mida investeerida, tekib säästes.

17. Säästmisvõimalused • Pangas hoiustamine. Hoiusel, sh arvelduskontol olev raha on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. • Intressidelt ei pea maksma tulumaksu, teenustasu ei ole. • Hoiuste võrdlustabel: www.minuraha.ee/vordlustabelid • Pangahoiuste põhiliigid: • Tähtajaline hoius. • Kogumis- või kasvuhoius. • Kasutushoius, reservhoius. • Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimisest).

18. Säästmisvõimalused (2) • Hoiu-laenuühistushoiustamine. • Hoiustamiseks pead ühistu liikmeks astuma ja tasuma liikmemaksu. Reeglina on võimalik valida erinevate hoiuse liikide vahel, mille tingimused, sh teenitav intress on erinevad. • Intress kõrgem kui pangahoiusel. • Intressitulult tuleb maksta tulumaksu. • Riiklik tagatisfond hoiu-laenuühistutes olevaid hoiuseid ei taga. • Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit ja hoiu-laenuühistute kontaktid: www.hoiu-laenu.ee

19. Kas ma käitun rahaga arukalt? • Sul on alati hea ülevaade rahast, mida võid igapäevaostudeks kulutada. • Sa oskad rahaasju korraldada ja vältida probleeme, nt ei pea sa maksma õigeaegselt tasumata arvetelt viiviseid. • Sa sead rahaasjades eesmärke ning jälgid regulaarselt, kas püsid seatud sihil. • Sul on mustadeks päevadeks ja ootamatuteks kuludeks sääste. • Sa ei kasuta igapäevaste ostude tegemiseks (toit, majapidamistarbed) laenu või krediitkaarti. • Enne mõne finantsteenuse (hoius, laen, liising, kindlustus jne) ostmist võrdled mitme pakkuja teenuse sisu ja hinda.

21. Kodune ülesanne • Mine internetti ja ava www.minuraha.ee. • Klõpsa lehe üleval servas helesinist „Minu raha“ nuppu. • Loo endale kasutajakonto või logi sisse Facebooki konto abil. • Pane kirja oma selle kuu tulud ja kulud ning sea eesmärgid järgmiseks kuuks. • Võrdle, kas ja kui palju need erinevad äsja kirjapanduist? • Analüüsi järgmisel kuul, kas suutsid oma eesmärgid saavutada?

22. Aitäh!