1 / 15

Minust

Minust. Nimi: Ott Ojanurme. Olen TPÜ 4. kursuse füüsika tudeng ja teie õpetaja veebruari lõpuni. Tegevusplaan . 06.02 eslatsusjõud, kordamine kontrolltööks 10.02 kontrolltöö 13.02 rõhk 17.02 resultantjõud 20.02 kontrolltöö 24.02 Eesti iseseisvuspäev

solada
Download Presentation

Minust

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Minust Nimi: Ott Ojanurme. Olen TPÜ 4. kursuse füüsika tudeng ja teie õpetaja veebruari lõpuni.

  2. Tegevusplaan • 06.02 eslatsusjõud, kordamine kontrolltööks • 10.02 kontrolltöö • 13.02 rõhk • 17.02 resultantjõud • 20.02 kontrolltöö • 24.02 Eesti iseseisvuspäev • 27.02 kehad vedelikus ja gaasides

  3. Hõõrdejõud • Hõõrdejõud – jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. • NB! Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. • Erinevalt gravitatsioonijõust esineb hõõrdejõud vaid siis, kui kahe keha pinnad puutuvad kokku.

  4. Hõõrdejõu tekkepõhjused: • Pindade krobelisus. Krobedatel pindadel on konarused, mis ühe asja teise peal libistamisel üksteise taha kinni jäävad ja takistavad liikumist. • Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine. Mida lähemal molekulid üksteisele on seda suurem on tõmbejõud. • Pealmine keha vajub alumise sisse. Nt: Kelk libiseb jääl paremini kui pehmes lumes.

  5. Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikumahakkamist. (Keha hakkab liikuma vaid siis, kui lükata seda jõuga mis on seisuhõõrdejõust suurem.) • Liugehõõrdejõud on hõõrdejõud, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.

  6. Elastsusjõud • Lauale asetatud kaaluviht avaldab lauale raskusjõudu. • Laud deformeerub ja avaldab vastasmõju - elastsusjõudu.

  7. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. • Elastsusjõud moodustub osakeste vahelisest jõududest. • Keha kokkusurudes lähenevad aineosakesed üksteisele ja tekib osakestevaheline tõukejõud. • Keha venitades osakesed eemalduvad teineteisest ja tekib osakestevaheline tõmbejõud.

  8. Deformatsioon • Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist. • Deformatsioone jaotatakse: • elastseks – deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Nt joonlaud, vedru; • plastiliseks - deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Nt alumiinium traat, kahvel; *Kui vedru üle venitada, siis on tegu plastilise deformatsiooniga.

  9. Kõige lihtsamad deformatsiooni liigid on tõmbe- ja survedeformatsioon • tõmbedeformatsioon (x > 0) • survedeformatsioon (x < 0).

  10. Paindedeformatsioon Felast=-mg • Keha avaldab alusele raskusjõudu (mg). • Alus deformeerub ja avaldab vastasmõju –elastsusjõudu (Felast).

  11. Jõu mõõtmine • Mõõteriista, millega mõõdetakse jõudu, nimetatakse dünamomeetriks. • Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. • Verdus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.

  12. Kordamine Gravitatsioonijõud • Gravitatsioon - maailmaruumi kõikide kehade vastastikune tõmbumine. • Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass. • Gravitatsioonijõud on seda väiksem, mida suurem on kehade omavaheline kaugus.

  13. Raskusjõud • Raskusjõud on gravitatsioonijõu eriliik. • Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat jõudu nimetatakse raskusjõuks. • Raskusjõudu arvutatakse valemist Fr=mg • g on tegur, mille väärtus maapinnal on 9.8 N/kg (arvutuste lihtsustamiseks võetakse g=10 N/kg).

  14. Kuidas on võrdetegur g sõltuvuses kõrgusest? • Kas igal taevakehal on võrdetegur g=9.8 N/kg? Põhjenda vastust. • Kuul on võrdetegur g kuus korda väiksem kui Maal. Kui suurt jõuga mõjutab keha massiga 60 kg a) Maa pinda b) Kuu pinda?

  15. Kodus: • Õpikust lk 97-103 ning kordamisküsimused vihikust.

More Related