JÄÄTMEARUANDEST

1. JÄÄTMEARUANDEST Matti Viisimaa KKM ITK Jäätmeteabebüroo

2. Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel 1. Reoveesette kuivainesisaldus 2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine 3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine jäätmearuandes 4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru, põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes 5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid, kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid jne

3. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõudedKeskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056), §9. Jäätmeloa omamise kohustus (1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet jäätmena. (2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andval isikul peab olema jäätmeluba. (3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena. (4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal jäätmeloa omamine kohustuslik.

4. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõudedKeskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056), §14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel (1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba, on kohustatud:1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud analüüsiandmed;4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme aastat.

5. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõudedKeskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056), §14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel (2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;2) settetöötlusviis;3) sette analüüsitulemused;4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi haldusüksuste klassifikaatori järgi);5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

6. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõudedKeskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056), §15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine (1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise. (2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30 «Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid. (3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH, raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.

7. ProovivõtumeetodidKeskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833) 8. peatükkPROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8 Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling – Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment works» nõudeid.Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling – Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment samples» nõudeid.

8. Analüüsimeetodid EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee sisalduse määramine Characterization of sludges. Determination of dry residue and water content ISO 11465:1993 Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass basis. Gravimetric method Laborid: Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)

9. Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes toiminguga;D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine); D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes toimingut;D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes toimingut;D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal, välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas

10. Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138 Tabel 1 täitmise juhis: 12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11 ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3 ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10 ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.

11. Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes toimingute tegemiseks; R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas: R13s– segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes menetlusel.

12. Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138 Tabel 1 täitmise juhis: 10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise, üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites. Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete) jäätmeliikidena tulpa 3. ….

13. Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138 Tabel 1 täitmise juhis: …. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena. Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.

14. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 19 12Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed 19 12 01 Paber ja kartong 19 12 02 Mustmetall 19 12 03 Värviline metall 19 12 04 Plast ja kummi 19 12 05 Klaas 19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06 19 12 08 Tekstiil 19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid) 19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus) 19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) 19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11

15. JÄÄTMESEADUS § 1. Seaduse reguleerimisala (2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:... 5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

16. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada, ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist. Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks...; Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.

17. Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt. Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid. Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik? Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku leppida. Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud koguseid.

18. Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*) Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98* Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12* Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja. JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid. JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või R 9. Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.

19. Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*) Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98* Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12* Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas : a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse, või b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon jne.) Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote kasutaja.

20. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks 18 01 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06 Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks 16 05Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid 16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud 16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid 16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud orgaanilised kemikaalid 16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 06, 16 05 07 või 16 05 08

21. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 Juhis jäätmekoodide valimiseks (1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid jäätmeid. (2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda otsida jaotisest 13, 14 või 15. (3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01 järgi. (4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed jaotisesse 16. (5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99 lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.

22. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks: 05 NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal