maitseained l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Maitseained PowerPoint Presentation
Download Presentation
Maitseained

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 35

Maitseained - PowerPoint PPT Presentation


  • 179 Views
  • Uploaded on

Maitseained. Kirke Asandi ja Kristel Kruuser 7.c. Maitseainete ja -taimede ajalugu.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Maitseained' - shirina


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
maitseained

Maitseained

Kirke Asandi ja Kristel Kruuser

7.c

maitseainete ja taimede ajalugu
Maitseainete ja -taimede ajalugu

Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid juba umbes 5000 aastat tagasi. Antiik-Kreekas ja Roomas tunti ja kasutati meile praegu tuntud maitsetaimi. Paljusid tänapäeval kasutatavaid maitseaineid tarvitati varem arstirohtudena.

maitseainete kasutamine
Maitseainete kasutamine

Praegusajal ei saa me toiduvalmistamisel hakkama ilma maitseaineteta – maitseainete lisamine toitudele ja jookidele muudab need isuäravatamaks ja aromaatsemaks. Oskusliku maitsestamisega võib ka kõige tavalisematest toiduainetest valmistada uudse maitsega toite. Hästi maitsestatud toit soodustab seedemahlade paremat eritumist. Maitseained parandavad toiduaine säilivust ja välimust.

maitseainete omadused
Maitseainete omadused

Maitseainete omadused muutuvad valguse ja niiskuse, nii madala kui ka kõrge temperatuuri ja õhuhapniku toimel. Maitseainete aroomid säilivad paremini peenestamata maitseainetes (kuni 5 aastat), peenestatult vaid 3 aastat.

maitseainete s ilitamine
Maitseainete säilitamine

* Maitseaineid tuleb hoida pliidist, toiduvalmistamise kuumusest ja aurudest võimalikult kaugel.* Neid ei tohiks hoida päikesevalguse käes.* Maitseainete säilituspurgi kaas tuleb keerata pärast tarvitamist tugevalt kinni (et maitseained niiskuse käes ei paakuks).

maitsetaimed ehk rdid
Maitsetaimed ehk ürdid

Ürdid on maitsetaimede maapealsed osad, mida kasutatakse värskelt või kuivatatult. Värskeid ürte nimetatakse maitsetaimedeks.

maitsetaimede loend
Maitsetaimede loend

Maitsetaimed ehk ürdid on näiteks:

* rosmariin

* till

* majoraan

* münt

* petersell

* estragon

* basiilik

* aed-liivatee ehk tüümian

* murulauk

basiilik
Basiilik

Basiilikut nimetatakse maitsetaimede

kuningannaks tema lõhna ja ilusa

välimuse pärast. Ta on üheaastane

taim, kui saaki pidevalt ei korjata,

läheb ta õitsele. Jumalikult lõhnavad

lehed sisaldavad rohkelt eeterlikke

õlisid, mis muuseas rahustavad närve

ja leevendavad maokrampe. Basiilikut

kasutatakse ohtralt Vahemere

maades, sest sealne kliima on

taimele kasvamiseks sobivaim –

vajab ohtralt valgust, soojust ja

niiskust.

aed liivatee ehk t mian
Aed-liivatee ehk tüümian

Liivatee on iidsetest aegadest olnud

lugupidamises, seda tunnistab ka

tema kasutamine usurituaalidel.

Tema ladinakeelne nimetus thymus

on tuletatud sõnast "hing", sest

tal olevat võime anda inimesele

elu tagasi.Taime kasutatakse palju

Idamaades, Egiptuses ja

Kreekas. Liivatee on rikas eeterlike

õlide poolest. Sisaldab tugevat

antiseptilist, omapärase lõhnaga

tümooli.Teda kasutatakse ravimiseks

köha ja bronhiiti.

rosmariin
Rosmariin

Vanad roomlased ja kreeklased

pidasid teda pühaks, sest ta toovat

õnne ja peletavat kurje vaime. Meie

kliimas on rosmariin üheaastane taim.

Ka rosmariini loomulik elupaik asub

Vahemere ääres, kus on piisavalt

päikest ja soojust. Tal on dekoratiivne

välimus, mis meenutab mändi või

jugapuud.

maitsek giviljad
Maitseköögiviljad

Maitseköögiviljad on kultuurtaimed ja vastavalt kasutatavale taimeosale jaotatakse

* juurviljadeks (maitsejuurikad)

* sibulateks (sibul, porru, küüslauk)

* viliköögiviljadeks (tomat)

maitsek giviljade loend
Maitseköögiviljade loend

Maitseköögiviljad on näiteks:

* küüslauk

* sibul

* porgand

* mädarõigas

* porrulauk

* tomat

* seller

* petersell

k slauk
Küüslauk

Küüslauk (Allium sativum) on 20-60

cm kõrguseks kasvav lauk, mis on

väidetavalt Indiast pärit. Eestlaste

rahvameditsiinis tuntakse küüslauku

enesetunde parandaja ja südame

tugevdajana. Küüslaugus leidub 0,3%

väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini,

mis mugula peenestamisel laguneb

ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks,

mis annabki küüslaugule tema

spetsiifilise lõhna.

sibul
Sibul

Sibul on üks vanemaid kultuurtaimi,

kelle metsikuid esivanemaid tarvitas

inimene juba kiviajal. Tänapäeval on

söögisibul majanduslikult väga tähtis

köögivili, mida kasvatatakse kõikjal

maailmas. Kogutoodangult on ta

köögiviljadest tomati, peakapsaste ja

porgandi järel neljandal kohal

maailmas. Sibul sisaldab rohkesti

suhkruid ning inimorganismile

vajalikke ja väärtuslikke

mineraalaineid. Sibul on tuntud

immuunsussüsteemi tugevdajana.

tomat
Tomat

Tomatiksnimetatakse ka tomati vilja.

Tema viljad on ümmargused, lapikud

või piklikud siledad või ribilised;

peamiselt punased, harvemini ka

kollased, roosad, violetsed või isegi

valged. Toiduks hakati tomatit

tarvitama alles 18. sajandil

esmajoonelt Itaalias kuid ka

Prantsusmaal ja Hispaanias.

Küpseid vilju süüakse värskelt

näiteks salatites, võileivakattena,

lisandina pearoogade juurde ja

garneerimisel. Tomatitest tehakse

püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit)

ning konserve.

v rtsid
Vürtsid

Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede

* seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep)

* viljadest (nt pipar, vanill, koriander)

* õitest (nt nelk, safran)

* koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver)

Kuid tavaliselt saadakse ürte taimede rohtsetest osadest. Hinnatumaid vürtse saadakse troopika- ja lähistroopikamailt.

v rtside loend
Vürtside loend

Vürtsid on:

* ingver

* kaneel

* kardemon

* muskaatpähkel

* piment

* pipar

* safran

* nelk jne.

Vürtse müüakse ka traditsiooniliste vürtsisegudena nagu näiteks karripulber või garam masala.

piprad
Piprad

Pipraid jagatakse:

  • Must pipar
  • Roheline pipar
  • Valge pipar
  • Rosé pipar
  • Nelk pipar
must pipar
Must pipar

Must pipar on kõige rohkem levinud

maitseaine, ta on poolvalminult

korjatud ja kuivatatud vili.

KasvatatakseIndias,Indoneesias,

Kariibimere saartel,Lõuna –

Ameerikas. Vürts valmistatakse

rohelistest valmimata pipra-

viljadest, midakuivatataksetervelt,

koos viljalihaga.Mõnikordkastetakse

piprakobaradkuivamise

kiirendamiseks mõneksminutiks

keeva vette või töödeldakse neid

kuuma auruga. Must pipar on seda

parem, mida kõveramad, tumedamad

Jaraskemad on pipraterad.

valge pipar
Valge pipar

Valge pipar on valminult korjatud ja

kooritud pipra vili. Mustast küll

mahedama, kuid veidikibeda

kõrvalmaitsega ja tugevaaroomiga.

Eelkõige soovitataksekalatoitude

kõrvale, aga ka valgetekastmete,

suppide ja omletimaitsestamiseks.

Salatitele pigemmitte lisada. Kasuta

ettevaatlikult,sest tagasihoidlik

värvus ei reeda, kuipalju on pipart

lisatud.

roheline pipar
Roheline pipar

Kõige mahedama ja värskema

maitsega, sest marjad on toorelt

korjatud. Maitse meenutab kohati

puuvilja, mistõttu kasutatakse ka

magusroogade juures. Parim näiteks

maasikate marineerimisel. Sobib

praetud liha ja kala juurde, aga ka

pirukate, marinaadide, juustu-, muna-

ja pastatoitude juurde. Terad teistest

pehmemad, saab kergelt ka sõrmede

vahel purustada, annab toidule

lisavärvi.

ros pipar
Rosé pipar

Kui must, valge ja roheline pipar

on ühe taime viljad, siis roosa

pipar on pärit hoopis skiinuse

põõsalt. Marjad meenutavad

välimuselt veidi kuivanud pohli,

magus ja veidi koriandriga

sarnanev. Sobib peaaegu kõikide

roogade, sh ka magustoitude

maitsestamiseks.Puuviljamagus-

toitude sees kasuta näiteks

tavalise nelgi asemel.

nelkpipar
Nelkpipar

Nimetatakse ka vürtsiteraks,

vürtspipraks või pimendiks, kuulub

mürdiliste sugukonda. Võrreldes

tavalise pipraga on iseloomulik

magusam maitse, mistõttu lisatakse

ka kookide hulka. Muidu sobib

eelkõige lihast ja kalast valmistatud

suppide, hautiste ja süldi hulka.

Liialdada ei tasu, varjutab teised

maitsed.

maitseained magusatele toitudele
Maitseained magusatele toitudele

Magustel toitudel kasutatakse

* muskaati

* kaneelikoort

* ingverit

* safranit

* vanillit

* kardemoni

* nelki

safran
Safran

Safranit saadakse krookuste

perekonda kuuluvast sibulataimest.

Maitseainena leiavad kasutamist

taime kuivatatud emakasuudmed.

Teda tunneme ära telliskivipunase

värvuse ja niitjate õhukeste 1-2 cm

pikkuste helveste järgi. Juba väike

kogus safranit annab toidule oma-

pärase maitse ja värvuse. Soovitatav

on safranit eelnevalt suhkru ja

soolaga peeneks hõõruda.

kaneel
Kaneel

Kaneel on väga aromaatne ja peene,

veidi magusa maitsega, kuid samal

ajal ka mõrkjas. Parimakvaliteediga

on rullikeeratud paberit meenutavad

heledad kangid. Mida õhem on koor,

seda peenem on kaneeli maitse.

Sellega maitsestatakse magustoite,

küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid,

puuviljamahlu, hõõgveini, teed ja

mett. Ammustel aegadel leidis kaneel

kasutamist armujookides ning

parfüümina.

kardemon
Kardemon

Kardemon on ingveriliste sugukonda

kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis

pärineb Indiast, Malabari rannikult

ning Sri -Lankalt. Need piirkonnad on

ka kardemoni peamiseld kasvualad.

Vürtsina kasutataksekardemoni-

seemneid. Vilju kogutakse veidi enne

täisküpsust. Neid kuivatatakse

päikese käes, leotatakse vees ja

kuivatatakse uuesti. Kasutamisel

peab olema täpne, sest eksotiline

maitse saab kiiresti valitsevaks just

soolastes toitudes.

ingver
Ingver

Ingver on esimene Aasiast pärinev

maitsetaim, mis toodi Ameerikasse

16. sajandi algul ning mis seal kiiresti

kodunes. Vürtsina kasutatakse ingveri

sõrmjalt hargnenud lapikut risoomi.

Vene köögison ingver üks

Hinnatumaidmaitseaineid, millega

juba ammustelaegadel maitsestati

Mitmesuguseidjooke nagu kalja,

mõdu, meejooke, samutipräänikuid,

saiakesi ja kulitshi. Ingverit

kasutatakse kondiitritoodet

(küpsised, keeksid, biskviidid)

magustoitude (kompotid, pudingud9,

alkoholsete ja karastusjookide (õlu,

liköörid) ja mitmesugused limonaadid.

muskaatp hkel
Muskaatpähkel

Tugeva peene lõhna- ja kõrvetava

vürtsise maitsega. Muskaatpähkel ja

õis onteineteisest nii erinevad, et

Neidkäsitleda kui kahte erinevat

vürtsi.Mõnikord tarvitatakse neid

koos, siistäiendavad ja rikastavad

Nadteineteist maitseomaduste

poolest. Muskaatpähklit kasutatakse

Üsnapalju. Meil lisatakse seda

Peamiseltmagustoitudele (keedised,

kompotid, pudingud), mitmesugused

vahud jakohupiimakreemid ning

Pagaritooted(kringlid, keeksid,

biskviidid,küpsised). Lääne-Euroopas

maitsestatakse muskaatpähkliga

köögivilju-salateid, kartuli-, kaalika-,

naeri- ja spinatipüreed.

slide30
Nelk

Nelk on troopilise nelgipuu kuivatatud

õienupud. Tal on tugev lõhn ja

maitse, kasutamisel peab olema

ettevaatlik, et aroom ei varjutaks toidu

maitset.

maitseained soolastele toitudele
Maitseained soolastele toitudele

Soolastel toitudel kasutatatakse

* soola,

* lisanditega sooli (ürdisool, küüslaugusool jne)

* pipart (valge, must ja roheline pipar)

* vürtsi

* loorberilehte

* paprikaid (ceyenne ja chilipipar).

loorberileht
Loorberileht

Loorberileht on tugevamaitseline

loorberipuu leht, mistõttu

tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik.

Soovitav on võtta 0,5-1,5 lehte

1liitri vedeliku kohta.

cayenne i ja chilli pipar
Cayenne‘i ja chillipipar

Cayenne´i on väga terava

maitsega paprika liik ja tema

tarvitamisega peab olema

väga ettevaatlik. Chillipipar

on pisut mahedam kui

cayenne.

v rts
Vürts

Vürtsi leidis Kolumbus

Ameerikat avastades. Vürts

tõstab söögiisu ning

parandab seedimist ja toidu

säilivust. Kasutatakse liha-

ja kalasuppides,

marineerimisel ja

konserveerimisel. Sobib ka

iha- ja taimetoitude ning

küpsetiste maitsestamiseks.

Võib kasutada nelgi asemel.

kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus
  • www.google.com 18.10.2008 kell 15.20
  • www.vikipedia.com 18.10.2008 kell 14.35
  • www.toidutare.ee 18.10.2008 kell 14.10
  • Anni Arro. Sepamaa talu köök. AS Ajakirjade Kirjastus.
  • L.Laus, K.Mei, K.Pappel, A.Põdra. Kodundus. Õpik 7.- 9. klassile. Koolibri. Tallinn, 1998.