1 / 38

Reumatoloogia

Reumatoloogia. Toivo Laks. Temaatika. Naha, liigeste, lihaste, veresoonte anatoomia ja füsioloogia (lühidalt) Immuunsus, põletik, allergia (vt. Sissejuhatus) Peamised reumaatilised (sidekoe) haigused (kollagenoosid ja vaskuliidid) Reumaatilised haigused = organismi üldhaigestumine. Nahk.

shelly
Download Presentation

Reumatoloogia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Reumatoloogia Toivo Laks

  2. Temaatika • Naha, liigeste, lihaste, veresoonte anatoomia ja füsioloogia (lühidalt) • Immuunsus, põletik, allergia (vt. Sissejuhatus) • Peamised reumaatilised (sidekoe) haigused (kollagenoosid ja vaskuliidid) • Reumaatilised haigused = organismi üldhaigestumine

  3. Nahk • Naha paksus 1-4 mm, pindala 1.5-2.0 m2 • Nahk histoloogia: sarvkiht, epidermis (epiteelis on melanotsüüdid), karvad ja karvafolliikulid, rasunääre, higinääre, karvapüstitaja lihas, veresooned, derma e. pärisnahk (sidekude – kollageen ja elastsed kiud), nahaalune rasvkude • Funktsioonid: 1. kaitse (naha pH on happeline), 2. soojuseregulatsioon, 3. veredepoo, 4. eritusfunktsioon, 5. puuteelund, 6. D-vitamiini süntees • Läbi naha liiguvad mitmesugused ained, nt. vesi, ravimid (paremini rasvlahustuvad), omades üldtoimet • Nahas on mikroorganisme (haiguslikke ja mitte)

  4. Naha ehitus

  5. Liigesed (1) • Liiges: Luudevaheline liikuv ühendus (articulatio) • Liidus: Luudevahelised mitteliikuvad ühendused (luuliidus, sideliidus, kõhrliidus) • Liigeste liikuvus on määratud liigespindade (kera jt), sidemete, lihaste jne poolt • Liigespindu katab sile ja elastne liigeskõhr • Kogu liigese (ühenduse ühelt luult teisele) katab liigeskihn, mille sees on liigesõõnsus • Liigeskihnu sisepinnal on rikkaliku veresoonte võrgustikuga sünoviaalkile, mis eritab liigesvõiet • Liigesvõie vähendab hõõrdumist ja kannab toitaineid liigese kõhrelistesse osadesse

  6. Liigese ehitus

  7. Liigesed (2) • Mõne liigespinna (selgroog, põlveliiges) vahel on kõhrelised kettad • Liigeskihnu välimistes osades on kollageenkiudude kimbud (sidemed, ligamendid), mis väldivad patoloogilist liikuvust • Reumaatilised haigused (sidekoehaigused, kollagenoosid) kahjustavad organeid, kus paikneb sidekude, eriti liigeseid

  8. Põlveliiges (skeem)

  9. Põlveliiges (röntgenogramm)

  10. Lihased • Lihastes on rohkelt sidekude, mis paiknevad lihaskiudude või lihaskiu kimpude ümber • Selles sidekoes kulgevad veresooned ja närvid • Sidekude takistab lihaskimbu rebenemist • Lihas lõpeb sidekoelise kõõlusega, mis kinnitub erinevatele luudele • Reumaatiliste haiguste korral on patoloogilisest protsessist haaratud ka lihased

  11. Käelihased (skeem)

  12. Veresoon

  13. Reumaatilised haigused • Artriidid – reumatoidartriit – reaktiivsed artriidid – muud artriidid • Kollagenoosid – süsteemne erütematoosne luupus - SLE – süsteemne sklerodermia - SSc – polü- ja dermatomüosiit - PM (DM) – sidekoehaiguse segavorm - MCTD • Vaskuliidid – Wegeneri granulomatoos – nodoosne periarteriit (panarteriit, polüarteriit) – muud vaskuliidid

  14. Reumatoidartriit (RA) • Põletikuline deformeeriv liigeshaigus, millel võib harva olla liigesväliseid kahjustusi • Sageli enne 40 eluaastat, M/N – 1:3 • Etioloogia: autoimmunoloogiline haigus • Patogenees: liigese sünoviaalkestal toimuv autoimmunoloogilne reaktsioon, milles osalevad lümfotsüüdid, monotsüüdid, vabanevad tsütokiniinid ja immuunglobuliinide antikehad • Selle tagajärjel vabanevad põletikumediaatorid ja ensüümid (kollagenaas, elastaas), mis kahjustavad liigeskõhre, hilisem liigespannuse teke on tingitud lisanduvatest fibroblastidest • Paralleelselt võib tekkida veresoonte sidekoe kahjustusest (vaskuliit) siseorganite kahjustus

  15. RA patohistoloogia

  16. RA sümptomid • Üldsümptomid: väsimus, palavik, lihasvalu, soodustada võib ka eelnev külmetus • Liigeskõhre hävimise ja pannuse moodustamise tõttu tekib tavaliselt esialgu sümmeetriliselt väikeste (sõrme) liigeste valulikkus, turse, hommikune jäikus ja deformatsioonid → liigesjäigastumine e. anküloos ja invaliidsus • Paralleelselt kujunevad luudevaheliste lihaste kõhetumine, reumasõlmed 20%l ja paresteesiad • Liigesväline sümptomatoloogia: - süda: perikardiit, müokardiit, rütmihäired - kopsud: fibroos, pneumoniit - silmad: kuiv keratokonjunktiviit - vaskuliit: nahas, närvides → paresteesiad - neerud: neeruamüloidoos ja -puudulikkus

  17. RA liigesdeformatsioonid

  18. RA diagnoosimine • Sümptomatoloogia ja eristamine teistest liigeshaigustest • Põletikunäitajad jm labor: CRV, SR, aneemia • Immunoloogia: - IG-d - reumatoidfaktor - RF (70%) – seropositiivne RA - rakutuumavastased antikehad – ANA - tsirkuleerivad immuunkompleksid (50%) • Liigesvedeliku analüüs: rakud, RF • Röntgenoloogia – haiguse erinevad staadiumid • Liigeste sonograafia • Magnetresonantstomograafia • Stsintigraafia

  19. RA ravi • Füsioteraapia (NB! külmaravi) • Medikamentoosne – Selektiivsed ja mitteselektiivsed (NB! haavand) põletikuinhibiitorid - pärsivad COX vabanemist – Glükokortikoidid – Baasravimid - alustada varakult, tsütostaatilise toimega, jälgida kõrvaltoimeid (tsütopeeniad) – Bioloogilised ained (TFNα-antagonistid) • Kirurgia – sünovektoomia • Profülaktika – vältida külmetusi ja seda soodustavaid töötingimusi

  20. Reaktiivne artriit • Põletikulised liigeshaigused, mis avalduvad pärast muid bakteriaalseid nakkusi (mao ja sooletrakti, uroloogilisi jne) • Sagedamad tekitajad: gonokokid, klamüüdiad, ureaplasma, jersinia, salmonella, shigella • Esineb geneetiline soodumus (80%) • Kliinik: 2 - 6 nädalat pärast uretriiti või enteriiti tekivad nn. rändava liigespõletiku nähud • Võib kaasneda: konjunktiviit, dermatiit, palavik • Diagnoosimine: 1. kliinik, 2. SR↑ ja CRV↑, 3. spetsiifiline HLA-B27 (80%), 4. nakkuse dgn • Ravi: 1. nakkuse ravi (AB), 2. kortikoidid ja põletikuvastased, 3. kr. kulg - baasravi

  21. Muud artriidid • Anküloseeriv spondüloartriit(M. Bechterew) – lülisamba erinevate piirkondade artriit • Psoariaatiline artriit – psoriaasi korral • Kollagenoosidele kaasnevad artriidid • Osteoartriidid – teadmata põhjused • Artropaatiad – teatud kristallide ladestumine liigestes (podagra), harva ka eksogeensed põhjused

  22. Anküloseeriv spondüloartriit (Rö – norm)

  23. Osteoartriidid

  24. Süsteemneerütematoosneluupus(SLE, LED) • Polüorgan arterite ja arterioolide sidekoe ning naha kahjustus (vaskuliit + perivaskuliit) mis on seotud immuunkomplekside (DNA, anti-DNA, komplement, fibriin) ladestumisega • M/N - 1:10, nooremas eas • Põhjus pole teada. Arvatakse, et DNA vabaneb viirusinfektsiooni järgselt ja seeläbi areneb DNA vastane autoimmuunreaktsioon, mis kahjustab nahka, lihaseid, liigeseid, südant, neerusid, kopse, närvisüsteemi, vereloome elundeid • Haigus kulgeb üldsümptomite (95%) - palaviku, nõrkuse, kaalulanguse, l/s-d↑-ga ning mono- või polüorgan kahjustusega kas ägedalt, alaägedalt või krooniliselt

  25. SLE organsümptomatoloogia • Liigesed/lihased – artriit (80%) ja müosiit (40%) • Nahk (70%) – punetav liblikakujuline lööve, limaskesta haavandid • Kopsud (60%) – pleuriit, infiltratsioonid • Süda (70%) – endo-, müo-, perikardiit, infarkt (pleuriit + perikardiit = serosiit) • Neerud (70%) – glomerulonefriit, mis määrab prognoosi (nefrootiline sündroom, hüpertensioon, neerupuudulikkus) • Närvisüsteem – psühhoosid, epilepsia - krambid, tremor, lokaalsed närvikahjustused

  26. SLE diagnoosimine • Põletikunäitajad SR ja CRV↑, £2-glob↑, C3 ja -4↓ • Spetsiifilised immunoloogilised testid - 25-95% positiivsed (ANA, dsDNA, SMA, APA-ACLA, LA) • Tsütopeeniad – hemolüütiline aneemia, leukopeenia (lümfopeenia), trombotsütopeenia • Kliiniline pilt eristades SLE-d muudest haigustest (neeru-, südame-, kopsu-, liigeste-, naha-, lihas- ja närvihaigustest) ning ravimitest (osa südame- ja neuroloogilisi ravimeid) tingitud SLE-d meenutavast sümptomatoloogiast

  27. SLE ravi • Lokaalne nahavorm – kreemid, steroidid • Süsteemne vorm – glükokortikoidid suurtes annustes, tsütostaatikumid, plasmaferees, vajadusel tromboosi profülaktika • Neeruvormi ja hüpertensiooni korral – ACE-inhibiitorid • SLE prognoos on viimastel aastatel paranenud, 10 aasta elulemus 80% • Profülaktika – ei ole

  28. Süsteemne sklerodermia • e. Süsteemne skleroos (SSc) • Süsteemne sidekoe haigus kollageeni rohkenemisega, fibroosi kujunemisega nahas ja siseorganites ning veresoonte sisekihi paksenemisega • M/N – 1:4, valdavalt noorematel keskealistel • Etioloogia: pole täpselt teada (HLA, autoimmuunne?) • Patogenees: fibroblastide regulatsiooni häire (?) → kollageeni produktsioon↑ → ahendav angiopaatia (vaskuliit)

  29. SSc kliinilne pilt • Nahamutused – turse, tihenemine, atroofia – Raynaud sündroom: arterioolide spasm → sõrmed külmaks, valgeks – naha pingestumine ja kootumine → kontraktuurid, haavandid, nekroosid → näomiimika muutus • Liigesed - artralgiad (20%) • Söögitoru skleroseerumine neelamishäiretega • Kopsufibroos ventilatsioonihäiretega ja kopsupuudulikkusega • Perikardiit • Korduvad neeruinfarktid ja hüpertensiooniga • Haiguse kulg: Raynaud Sy või süsteemne

  30. SSc diagnoos • Kliiniline pilt • Eristada analoogiliselt kulgevatest haigustest ja nahakahjustustest (nt. epoksüvaigud, silikoon, benseen, ehitusvahud, kivitolm jm) • Labor: ANA (90%), SCL70 Ak, ACA, PM-SCL Ak • Kapillaaride mikroskoopia • Naha biopsia • Käte röntgen – lubiladestised • Ravi: 1. £-interferoon, 2. kaltsitoniin, 3. immuunosupressandid, 4. sümptomaatiline ravi: Ca++-antagonistid, füsioteraapia • Prognoos: 10 aasta elulemus – 70% • Profülaktika: külmast hoidumine

  31. Polü- ja dermatomüosiit • Põletikuline skeletilihaste haigus nahahaaratusega või mitte • Esinemine harva, M/N – 1:2 • Põhjust ei teata, autoimmunoloogiline haigus • Kliinik: 1. lihasnõrkus (raskus püstitõusmisel), 2. nahamuutused, (lillakas-valged laigud), 3. söögitoru kahjustus neelamishäirega, 4. müokardiit (30%), 5. üldsümptomid – palavik • Diagnoos: 1. kliinik, 2. kreatiinfosfokinaasi↑, 3. müograafia, 4. biopsia + immunohistoloogia • Ravi: glükokortikoidid, immunosupressandid, immunoglobuliinid • Prognoos: 5 aastaga kuni 80% remissioonis • Profülaktika: ei ole

  32. Vaskuliidid • Immuunoreaktiivne veresoonte põletik (vaskuliit) organkahjustusega • Kliiniline sümptomatoloogia oleneb veresoonte kahjustuse astmest ja konkreetsest elundist • Väikeste veresoonte vaskuliit: - Wegeneri granulomatoos • Keskmiste arterite vaskuliit: - Nodoosne periarteriit (panarteriit, polüarteriit) - Kawasaki tõbi • Suurte veresoonte vaskuliit: - Hiidrakuline e. temporaalarteriit - Takayasu arteriit

  33. Vaskuliit

  34. Wegeneri granulomatoos • Vaskuliit hingamisteedes koos haavanduvate granuloomidega, 80%-l lisaks glomerulonefriit ja mikroaneurüsmid: - veritsev nohu, haavandid suus-neelus, kopsude nekrotiseerivad ümarkolded ja kavernid, mikrohematuuria ja üldsümptomid (palavik, higistamine jne) • Diagnoos: - veres: c-ANCA, SR↑, - uriin: hematuuria - Rö, MRT, CT: granuloomid - biopsia: granuloom, vaskuliit, glomerulonefriit - renovasograafial mikroaneurüsmid • Ravi: lokaalne, kortikoidid, tsütostaatikumid

  35. Wegeneri granulomatoosi histoloogia ja KT

  36. Nodoosne periarteriit • Siseorganite ja jäsemete arterite nekrotiseeriv põletik nähtavate sõlmedega • Histoloogiliselt veresoonte seinte kihtide sõlmjas tihenemine ja sisekesta paksenemine • 2 erinevat vormi olenevalt kahjustatud veresoonte kaliibrist • Esineb harva, M/N 3:1 • Põhjus teadmata, ~30%-l anamneesis B-hepatiit • Diagnoosida raske, kuna võivad esineda kõikide organite kahjustused (glomerulonefriit, artriit, sooleinfarkt, sageli südameinfarkt, naha muutused, epilepsia jne) • Diagnoos: spetsiifilist pole (ANCA), biopsia • Ravi: steroidid ja tsütostaatikumid

  37. Muud arteriidid • Kawasaki arteriit – lastel arterite aneurüsmid • Hiidrakuline arteriit – sageli koos reumaatilise polümüalgiaga vanematel naistel - Kaebusteks: lihasvalu, peavalu, silmavalu, nägemishäired koos üldsümptomitega - Diagnoos: temporaalarteri biopsia - Ravi: hästi allub kortikosteroididele • Takayasu arteriit – harva noortel naistel aordikaare ja sellest lähtuvate suurte arterite oklusioon, mis põhjustab käte valu (isheemia), vererõhkude erinevust, pärgarterite kahjustust - Diagnoos: ultraheli - Ravi: kortikoidid ja tsütostaatikumid. Kirurgia • Allergilised arteriidid

  38. Kawasaki arteriit

More Related