260 likes | 467 Views
Psüühiline kriisiseisund. Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium. Psüühiline kriisiseisund. http://fulleryouthinstitute.org/urban/research/. Mis on kriis?. Kriis on inimese reaktsioon ootamatule sündmusele Normaalse psüühika reaktsioon ebanormaalsele olukorrale
E N D
Psüühiline kriisiseisund Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
Psüühiline kriisiseisund http://fulleryouthinstitute.org/urban/research/
Mis on kriis? • Kriis on inimese reaktsioon ootamatule sündmusele • Normaalse psüühika reaktsioon ebanormaalsele olukorrale • Kriisireaktsioon kui organismi kaitse • Millised olukorrad võivad tingida traumaatilist kriisiseisundit? • Ekstreemsed, tõsised, kahjustavad ja ähvardavad sündmused, mis nõuavad toimetulekuks erilisi pingutusi ( õnnetused, katastroofid jm)
Psüühiline kriisiseisund • Inimesed reageerivad ootamatutele sündmustele erinevalt • Sündmused võivad kumuleeruda ja kriisireaktsioon vallanduda esmapilgul tähtsusetu juhtumi mõjul • Kriisireaktsioon võib olla erineva tugevusega
Psüühiline kriisiseisund, šhokk • Mõned traumaatilise šhoki reaktsioonid: • Südamepekslemine, suu kuivamine • Klimbitunne kurgus, õhupuuduse tunne • Iiveldus, oksendamine, näopunetus, kahvatus • Käte ja hääle värisemine, tajuhäired, unehäired • Nõrkus, peapööritus, sage urineerimisvajadus • Vastuolulised tegutsemisviisid • Mõtete ja tunnete segadus ( ahistus, hirm, ebakindlus, viha • Mälupildid tegelevad juhtunuga
Kriisi kulg • Šhokk • Reaktsiooniperiood ehk läbitöötamisperiood Varane reaktsioonifaas Hiline reaktsioonifaas • Toibumine ja ümberorienteerumine
Psüühiline kriisiseisund Esmaabi: • Jaga muret, kuula • Ole empaatiline, toetav, kättesaadav • Võtab kaua aega • Vajadusel suuna erialaspetsialisti poole: • Psühholoog, nõustaja, psühhiaater, • Otsi abi sotsiaaltöötajatelt, lastekaitsetöötaja, turvakodu • Kriisikeskused, päästeamet, politsei, kiirabi • Loo toetavatest inimestest võrgustik • Aitaja peab hoolitsema ka enda emotsionaalse ja vaimse tervise eest
Traumajärgne stressihäire Peale kriisi ei pruugi traumajärgne stressihäire alati välja kujuneda Traumajärgse stressihäire tunnused: • Langenud meeleolu, kurvameelsus • Lootusetus, ängistus, ärevus, masendus • keskendumisraskused, algatusvõimetus • Ükskõiksus,väsimus • Unehäired, madal erutuslävi • Kehalised vaevused, valud • Muutunud suhe elusse • Enesesüüdistused, häbi • suhtlemisraskused • Surma- ja enesetapumõtted
Depressioon • Traumajärgne stressihäire võib viia depressiooni väljakujunemiseni • Depressioonile viitavad pikaajaliselt kestnud sümptomid, mis võivad olla mitmekesised: • Püsiv kurvameelsus, rõõmutus, huvide kadumine, tahtetus • Isu ja/või kehakaalu langus, unetus • Liigsöömine ja/või kehakaalu suurenemine • Esinevad ravile allumatud ning püsivad kehalised sümptoomid (peavalu, seedehäired kroonilised valud) http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/kriisimeelespea.htm http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/kka/kka_traumaj.htm
Masendus, depressioon • Eesti terviseuuringu 2003 a. andmeil esines depressiivseid häireid perearsti patsientidel 15% ja kuue kuu depressiooni 24%? • Euroopas korraldatud (DEPRES) uuringust selgus, et depressiooni esines 17 % uurituist http://www.med24.ee/eesti/perearst/newwin-print/article_id-517
KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED • Parim, mida võib iga inimene depressioonihaige ja kriisis inimese jaoks teha, on aidata teda õige diagnoosi ja ravi saamisel • Vajalik on haiget julgustada teha, et ta järgiks ravi kuni sümptomid hakkavad kaduma, kulugu selleks või mitmeid nädalaid
KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED • Ärge laske kõrvust mööda vihjeid enesetapule. Rääkige sellest depressioonihaige arstile • Kutsuge depressioonihaiget jalutuskäigule, väljasõitudele, kinno ja muudele ettevõtmistele • Suhtuge mõistvalt, kui teie kutse tagasi lükatakse • Julgustage depressioonihaiget naasma nende tegevuste juurde, mis talle varem lõbu pakkusid.
KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED • Ärge sundige depressioonihaiget liiga kiiresti liiga paljut ette võtma. • Depressioonihaige vajab vaheldust ja seltskonda, aga liigsed kohustused võivad viia keeldumiseni • Ärge süüdistage depressioonihaiget simuleerimises ega laiskuses.
KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED • Ärge oodake, et haigus läheb äkki ise üle. Ajapikku paraneb ravi ajal enamiku inimeste seisund • Mõelge sellele ja kinnitage depressioonihaigele ikka ja jälle, et tema enesetunne läheb vastava abiga järk-järgult paremaks
KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED • Lase enesetapumõtete kahtlusega inimesel oma muredest rääkida, ole osavõtlik • KUULAMINE on tähtis • Toeta ja ole empaatiline, leia tema tugevaid külgi, julgusta • Pöördu lähedaste inimeste poole probleemi teavitamiseks • Palu abi sotsiaaltöötajalt jt erialaspetsialistidelt • Ära jäta teda üksindusse, hoia temaga pidevalt sidet Ärge halvustage tema tundeavaldusi, vaid viidake tegelikkusele ja andke lootusetunnet.
KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED • Tähelepanelikkus, kannatlikkus • EMPAATIA • TOLERANTSUS • LÄHEDUS, ARMASTUS
Abivõimalused • http://www.eluliin.ee/ • Telefoninõustamineja registreerimine vastuvõtule nr. 6314 300 • Pärnu mnt. 9a, Tallinn (hoovimaja) • Eestikeelne usaldustelefon 655 8088 Iga päev (k.a riiklikud pühad) kl 19.00 – 07.00 • Venekeelne usaldustelefon 655 5688 Iga päev (k.a riiklikud pühad) kl 19.00 – 07.00 • Laste ja noorukite usaldustelefon 646 0770 • http://www.lapsemure.ee/index.php?usaldustelefon • Lapseabi telefon 116 111http://www.lasteabi.ee/
http://mentalhealthhumor.today.com/2008/07/10/free-mental-health-humor-depression-reduction/http://mentalhealthhumor.today.com/2008/07/10/free-mental-health-humor-depression-reduction/
Kirjandus • http://esmaabi.kolhoos.ee/ • K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004 • M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006 • K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 • http://www.rescue.ee/ • http://www.ohutusportaal.ee/ • http://www.kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm • http://www.redcross.ee/et/firstaid.html • http://www.g4s.ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turva-abc?rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3/ • http://www.tarbija24.ee/?id=91263 • http://lahendus.net/?a=artiklid&art=bipolaarne_h2ire • http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/DEP/Depr-esileht.htm • http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/depressioon_dianakuusemaa.htm
Kirjandus • http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/kriisimeelespea.htm • http://tnk.tartu.ee/0stress.html • http://www.lastekriis.ee/ • http://www.hot.ee/kriisiabikeskus • http://esmaabi.kolhoos.ee/ • K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004 • M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006 • K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 • http://www.tnk.tartu.ee/ • http://www.parnu.ee/raulpage/stress/ • http://www.parnu.ee/raulpage/depress/ • http://www.eluliin.ee/ • http://www.usaldus.ee/ • http://lahendus.net/ • http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp • http://www.ambromed.ee/ • http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews%5Btt_news%5D=132&cHash=20f25d5059 • http://www.lasteabi.ee/ • http://www.wolfescape.com/Humour/WorkStress.htm • http://pildid.tostamaa.ee/tervis/DEPRESSIOON__TERVISEKOOLI_LOENG.PDF