Ettevõtlusõpe kõrghariduses

1. Ettevõtlusõpe kõrghariduses Innovatsioonipoliitika komisjon 28.10.2009

2. Ettevõtlusõppe töögrupp 19.mail saadi IPK-lt heakskiit ettevõtlusõppe töögrupi moodustamiseks. Liikmed: Merle Rihma – Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Jakob Kübarsepp ja Tiina Tambaum – Rektorite Nõukogu Heli Aru – Haridus- ja Teadusministeerium Anneli Lorenz – SA Archimedes Tiia Randma – Kaubandus- ja Tööstuskoda Kitty Kubo – Eesti Arengufond Pirko Konsa – Tehnopol Joonas Pärenson – Eesti Üliõpilasliit Märt Loite – Riigikantselei Tõnis Mets ja Madis Habakuk – ettevõtlusõppe eksperdid

3. Töögrupi kohtumised 19. juuni – I kohtumine (kontseptsiooni tutvustamine ja edasised sammud) 9. sept. – II kohtumine (kõrgkoolide õppekavade kaardistus ja esialgne tegevuskava) 30. sept. – III kohtumine (tegevuskava koos ajaraamistiku ja vastutajaga)

4. Ettevõtlusõppe olukorra kaardistus

5. Ettevõtlikkus läbi kolme tasandi Riigi tasand (üldine ettevõtlikkus Eestis) Kõrgkoolide tasand (ettevõtlusõppe integreeritus kõrgkoolide õppekavades) Õppetasand (erinevate osapoolte hinnangud ja rahuolu ettevõtlusõppe kättesaadavuse ja kvaliteedi osas)

6. Ettevõtlikkus Eestis • Eestlase soov endale tööandjaks olla on aastatega suurenenud (Eestis 40%, EU25 45%) • Teadmiste ja oskuste puudus ettevõtlusega tegelemiseks (21%, EL kõrgeim) • Vilistlastest vaid marginaalne osa (5%) töötab ettevõtjana.

7. Majandus- ja ettevõtlusained kõrgkoolide õppekavades • Analüüsiti 16 Eesti kõrgkooli 501 õppekava • Vaatluse alt jäeti välja ettevõtlusega väga tihedalt integreeritud ja majandusõppekavad • Vaadati majandus- ja ettevõtlusainete kättesaadavust kohustusliku ja valikainetena

8. Tulemused 45% bakalaureusetaseme ja 44% magistritaseme õppekavadest puuduvad majandus- ja ettevõtlus (M&E) ained üldse. Kohustuslikud ja valikaineid vaid 14% mitte-majandusõppekavades (bakalaureuse tasemel). Rakenduskõrgkoolides olukord parem: vaid 1,6% õppekavadest puuduvad M&E aineid.

9. Ettevõtlusõpe kõrgkooliti

10. Ettevõtlusõpe rakenduskõrgkooliti

11. Ettevõtlusõppealased hoiakud ja hinnangud • QUESS uuringus 74% tudengitest pidas oluliseks erinevate M&E kursuste pakkumist • Tudengite osalemine M&E kursustel varieerub ning on suhteliselt madal • 25% osalenud ettevõtte majandusõppe ja äriplaneerimise kursustel, 17% äriplaani koostamise kursustel • Rahulolematuse määr pakutud ettevõtluskursustega on 20-28% piirides, mis on üle EL keskmise • Ettevõtlusõppe õpetamisel mitmeid sisulisi puudusi: emakeelse õppe suur osakaal, tagasihoidlik aktiivõppe osakaal, vilistlaste vähene rakendamine loengute andmisel jne)

12. Kokkuvõte ja peamised järeldused Eesti elanik on keskmiselt ettevõtlik, kuid tunneb puudust konkreetsetest ettevõtlusoskustest Suured käärid tudengite soovide ja reaalse ettevõtlusainete kättesaadavuse vahel. Üldine olukord peegeldab rahulolematust, kuna vaid 14-15% õppekavadest on tudengil ligipääs nii kohuslikele kui ka valikainetele M&E valdkonnas. Lisaks kättesaadavusele tuleb tähelepanu tuleb pöörata ka õppe sisule, metoodikatele ja õpetamise kvaliteedile.

13. Ettevõtlusõppe tegevuskava aastateks 2010-2013

14. Fookused I ettevõtlusõppe sisu ja kvaliteedi arendamine II ettevõtlusõppe kättesaadavus ja integreeritus Põhimõtted • Ettevõtluse aluseks on ettevõtlik inimene • Areng läbi koostöö • Teooria ja praktika käsikäes • Väliskompetentsi kaasamine • Teaduspotentsiaali integreerimine õppetöösse • Kõigile õppuritele valikainena bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse tasemel • LTT erialadel kohustuslikuna • Ettevõtlusõpe ülekantava teadmise ja oskusena erialaainetesse • Majandus- ja mitte-majanduserialade tihedam integratsioon

15. I fookuse tegevuskava 1. Õpiväljundid Õpiväljundite töörühm Väljundid KHSis vaheraport Õppekavade uuendamine kõrgkoolides 2010 2011 2012 2013 2014 2. Õppejõudude koolitamine ja välislektorite kaasamine Välisõppejõudude kaasamine Õppejõudude täiendkoolitus Ettevõtluslektorid-mentorid “Ettevõttest Akadeemiasse” Stažeerimisprogramm “Akadeemiast Ettevõttesse” 3. Õppematerjalid Kaasuste arendamine Didaktiliste õppematerjalide arendamine

16. II fookuse tegevuskava 1. Ettevõtlusõppe baastase LTT kohustusliku ja valikainete mooduli arendamine bakalaureuse tasemele 2010 2011 2012 2013 2014 Õppekavade uuendamine kõrgkoolides: ettevõtlusõpe valikainetena vaheraport 2. Teadmusmahuka ettevõtluse õpetamise suund Tehnoloogia juhtimise ja ettevõtluse ühisõppekava arendamine ja rakendamine Tehnoloogia mooduli arendamine majanduserialadele 3. Majandus- ja mitte-majanduserialade tihedam integratsioon Õppekava väline ühisseminaride programm majandus- ja mittemajandusõppuritele Üliõpilasfirma programmi arendus ja rakendamine

17. Tegevuskava juhtimine Majandus- ja kommunikatsiooniminister Haridus- ja Teadusminister TAN/Innovatsioonipoliitika komisjon Koordinatsioon, progressi jälgimine Ettevõtlusõppe töögrupp  tegevuskava juhtkomisjon MKM tegevused HTM tegevused Kõrgkoolide tegevused MAO/T&I talitus Kõrghariduse osakond Rektorite nõukogu EAS Õpi-väljundite töörühm Archimedes RKRN Ettevõtjad Õppurid Kõrgkoolid Ettevõtluse tugistruktuurid Vilistlased

18. Otsustamiseks IPK-le • Soovitab MKM-l ja HTM-l arvestada oma haldusala poliitika rakendamisel ettevõtlusõppe tegevuskava elluviimisega. • Soovitab tegevuskava elluviimist koordineerida ja järgida MKM-i poolt moodustatud komisjonil. • MKM-i poolt moodustatud komisjon annab IPK-le 2 korda aastas aru tegevuskava elluviimisest.

19. Aitäh!