html5-img
1 / 22

Riine, Karola ja Keku 12. Klass 35. lend

MARSS. Riine, Karola ja Keku 12. Klass 35. lend. ÜLDINFO. Diameeter on 6794 km Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind Mass on 6,4219 x 10 23 kg Keskmine tihedus on 3,95g/cm 3 Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal, gravitatsioon on seega 40% Maa omast. ÜLDINFO.

sezja
Download Presentation

Riine, Karola ja Keku 12. Klass 35. lend

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MARSS Riine, Karola ja Keku 12. Klass 35. lend

  2. ÜLDINFO • Diameeter on 6794 km • Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind • Mass on 6,4219 x 1023 kg • Keskmine tihedus on 3,95g/cm3 • Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal, gravitatsioon on seega 40% Maa omast

  3. ÜLDINFO • Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast • Sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d • Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m • Keskmine pinnatemperatuur on -50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim -140°)‏

  4. Suurim mägi Päikesesüsteemis — Olympus Mons. Kõrgus jalamilt 20 km 

  5. Uurijate nägemus marsist

  6. Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. • Hapnik kui elu indikaator puudub. • Marss on enimuuritud planeet Päikesesüsteemis.

  7. Inimeste tähelepanu on juba 17. sajandist peale köitnud Marsi kanalid - arvati, et need on mõistuslike olendite kätetöö, mille eesmärk on niisutada "osaase„ • Eugene Michel tegi 1909. aastal kindlaks, et mingeid kanaleid pole olemas, vaid tegemist on vaid illusiooniga, mis tekib silma ülepingutamise soovist näha võbeleval kujutisel harvade selgushetkete jooksul võimalikult peeneid detaile.

  8. Voolusängid ja kanalid kinnitavad Marsil, mis kinnitavad, et kunagi leidus seal vett.

  9. Maa või Marss? Ülal kõrb Marokos, all foto Marsi pinnast

  10. MARSI KUUD • Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel.

  11. Marsi kuu Phobos

  12. PHOBOS • Ühtlasi on Phobos ka oma planeedile lähemal kui ükski teine Päikesesüsteemi kuu, nimelt vähem kui 6000 kilomeetrit Marsi pinnast. • Phobos tõuseb läänest, liigub väga kiiresti risti üle taeva ning loojub idas. • Tiiru ümber Marsi teeb ta 7 tunni ja 39 minutiga ning ühe Marsi-ööpäeva jooksul toimub see kolm korda.

  13. Marsi kuu Deimos

  14. DEIMOS • Marsi teine kuu, Deimos, on peaaegu poole väiksem ning asub Marsist kaugemal (umbes 20 000 kilomeetrit) kui Phobos. • Ümber Marsi teeb ta tiiru 1 päeva 6 tunni ja 21minutiga.

  15. Viking 1 poolt 1976. a. pildistatud Marsi Nägu

  16. Täpsem pilt näitab, et Marsi Nägu on lihtsalt mägi

  17. Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem. Mõned teadlased on arvanud, et see võib soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal (nt. sinivaalad). • Hea sportlane, kes Maal suudab hüpata 2,5 meetri kõrgusele saavutab Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkub alatiseks Marsi kuu raskusväljast.

  18. Marsi maastik 

  19. Marsi liivaluited kinnitavad tuulte olemasolu

  20. Ligi nelikümmend aastat on Marssi uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa: • Mariner-4 (1965)‏ • Mariner-6 (1969)‏ • Mariner-7 (1969)‏ • Mariner-9 (1972)‏ • Viking-1 (1976) • Viking-2 (1976)‏ • Pathfinder (1997)‏ • Mars Global Surveyor (1997)‏

  21. Arvutipilt sellest kuidas robot Opportunity Marsil töötades välja näeb

  22. TÄNAME KUULAMAST! ~~~~~~~~~~~~ KÕIK MARSILE! 

More Related