1 / 83

HERAKLES Neli vanakreeka heerost I

HERAKLES Neli vanakreeka heerost I. Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2012. Seleta mõisted. HEEROS jumalasarnane kangelane, pooljumal kreeka mütoloogias (näit. Achilleus); (ka üldse:) sangar, kangelane MAAPAGU

sana
Download Presentation

HERAKLES Neli vanakreeka heerost I

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HERAKLESNeli vanakreeka heerostI Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2012

  2. Seleta mõisted • HEEROS • jumalasarnane kangelane, pooljumal kreeka mütoloogias (näit. Achilleus); (ka üldse:) sangar, kangelane • MAAPAGU • sunnitud lahkumine, hrl. pagemine kodumaalt; näited: Maapakku minema. Ees ootas maapagu. Elu maapaos. • STSEEN • siin: sündmus, episood, (vaate)pilt; elu‑, olupilt

  3. Seleta mõisted • TRIBUUT • alistatud rahvalt võetav maks, sunnitud andam • ORAAKEL • ennustaja, ettekuulutaja • KIDUR • hrl. kasvult, välimuselt kängunud, kiratsev, viletsa v. põdura olemisega • RESIDEERUMA • (kõrgete ametiisikute kohta:) olema, asuma

  4. Kes? Mis? • ZEUS • vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal • HERA • kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine; Hera oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi • OLÜMPOS • mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal; Kreeka kõrgeim mägi (2919 m); Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht

  5. Heraklese perekond

  6. Herakles ja Hera • Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. • Nii tahtis Zeuspoja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta. Tintoretto, u 1575

  7. Linnutee • Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. • Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala – piim). • Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Wayja vene keelesМле́чный Путь.

  8. Linnutee Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi.

  9. Heraklese lapsepõlv • Zeusi abikaasa Hera vihkas Zeusi sohipoega. • Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. • Seda stseeni on tihti kujutatud vaasimaalidel. Kapitooliumi muuseum, Palazzo Nuovo, 2. saj eKr

  10. Imikueas Herakles kägistamas Hera saadetud madusid Pompei seinamaal Jätan meelde!

  11. Herakles ja Teeba • Herakles sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. • Heraklese vanemad (Alkmene ja AMPHITRYON) ei olnud teebalased. Nad viibisid Teebas maapaos ja pöördusid koju Argolise maakonda niipea, kui poliitiline olukord seda võimaldas. • 18-aastaselt oli Herakles vägilase kehaehitusega ja laia silmaringiga noormees, sest Amphitryon andis võõraspojale hea hariduse (sest ta oli pisut uhkegi, et poisi isa on peajumal). • Kuulnud, et tema sünnilinna Teebat piiravad vaenlased, tõttas noor vägilane kohale, korraldas vastupanu ja vabastas Teeba tribuudikohustusest. • Tasuks andis Teeba kuningas talle naiseks oma tütre MEGARA.

  12. Heraklese abielu • Heraklese kooselu Megaraga oli õnnelik ja neil sündis mitu last. • See ei andnud rahu Zeusi armukadedale abikaasale. • Hera põhjustatud meeltesegadushoos tappis Herakles oma naise ja lapsed. Herakles ja Megara Disney animafilmis

  13. Süü hüvitamine • Murest murtud jõumees käis ära Delfi oraakli jutul ja kuulis, et tal tuleb Hera tahtel kodukanti Argolise maakonda tagasi pöörduda ja sealse kidura kuninga EURYSTHEUSe teenistusse astuda. • EurystheusresideerisMükeenes. • Jõudnud Mükeenesse, kuulis Herakles valitsejalt, et tal tuleb oma süü hüvitamiseks sooritada 12 ohtlikku ülesannet (nn 12 vägitööd). • Eurystheus mõtles välja 12 ülesannet, mis olid väga rasked ja sageli ka eluohtlikud.

  14. Kordamine • Millest tekkis Linnutee kreeka mütoloogia järgi? • Hera rinnapiimast • Mida tähendab ‘heeros’? • Kangelane, sangar • Kes on Heraklese isa? • Peajumal Zeus • Kes oli Heraklese kõige suurem vaenlane? • Zeusi naine Hera • Mis juhtus Heraklese lastega? • Herakles tappis nad Hera põhjustatud hullusehoos

  15. Heraklese vägitööd Kuningas Eurystheuse käsul pidi Herakles sooritama 12 vägitööd

  16. 1. Nemea lõvi tapmine • Haavamatu Nemea lõvi elas koopas, millel oli kaks sissepääsu. • Herakles sulges ühe koopaavause, sisenes teisest ja kägistas lõvi paljaste kätega. Seejärel nülgis ta loomal naha maha, tühjendas kolju ja sai nii endale toreda kiivri ja õlakatte. Vaasimaal, u 525 eKr

  17. Kus toimub tegevus?

  18. 2. Lerna hüdra tapmine • Hüdraoli end sisse seadnud Lerna allika juurde. Tema mürgihingus hävitas kõik. • Et hüdral iga pea asemel kaks uut ei kasvaks, kõrvetas sangar mao kaelatüükaid tulega. • Hiljem kasutas Herakles hüdra sappi ja verd surmava noolemürgina. Vaasimaal, u 525 eKr

  19. Herakles tapmas Lerna hüdrat Antonio del Pollaiolo (1431-1498) Uffici Galerii, Firenze Hydra – vanakreeka keeles veemadu; koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures. Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Jätan meelde!

  20. 3. Keryneia emahirve püüdmine • Kuldsarvedega Keryneia emahirv elas Põhja-Peloponnesoses Keryneia mäel. • Loom oli Artemise hirvekarjast plehku pannud ja luusis vabalt ringi. • Heraklesel tuli seda välejalgset looma terve aasta jälitada. • Oma õlgadel kandis ta ilusa olendi Mükeenesse ja see tagastati (ohverdati) Artemisele.

  21. 3. Keryneia emahirve püüdmine Vaasimaal, u 540/30 eKr

  22. 4. Stymphalose lindude tapmine • Stymphalose mädasoos pesitsesid inimsööjad linnud, kelle Herakles pidi tapma. • Neile lindudele ei saanud läheneda noolelennu kaugusele, sest mädasoo neelas igaühe, kes sinna astus. • Jumalanna Athena kinkis oma lemmikule kaks pronksist käristit. Nendega tegi sangar sellist põrgulärmi, et kohkunud linnud tõusid õhku. • Nüüd läksid käiku vibu ja hüdra verega immutatud nooled.

  23. 4. Stymphalose lindude tapmine Gustave Moreau Herakles Stymphalose järve ääres (1875-1880)

  24. 5. Erymanthose kuldi püüdmine • Heraklesel tuli kinni püüda Erymanthose kult (isane siga). • See hiigelsuur metssiga kimbutas Peloponnesose poolsaare elanikke ning laastas ümbruskonda. • Herakles kihutas looma kõrgemale mägedesse ja kui see sügavasse lumme jõudis, sidus tal jalad kinni, vinnas kuldi õlgadele ja nii ilmuski Mükeenesse. • Kui kuningas elukat nägi, peitis ta end tünni. See stseen kaunistab tihti vanakreeka vaase.

  25. 5. Erymanthose kuldi püüdmine Vaasimaal, u 510 eKr Arhailise perioodi vaasimaal

  26. Jean de Boulogne Herakles Erymanthose kuldiga Pronks Metropolitan Museum, New York Jätan meelde!

  27. 6. Augeiase tallide puhastamine • Heraklese järgmine ülesanne oli kuningas Augeiase tallide puhastamine. • Augeias oli Elise kuningas, suurim karjakasvataja Peloponnesose poolsaarel. Tal oli nii palju kariloomi, et keegi ei jõudnud lautadesse kogunenud sõnnikuhunnikuid laiali vedada ning sõnnikuhais levis üle kogu poolsaare. • Heraklesjuhtis kahe sealkandis voolava jõe veed läbi tallide ja need uhtusid sõnniku merre.

  28. 7. Kreeta sõnni /pulli, härja/ ohjeldamine • Kreeta kuningas Minos sai Poseidonilt kingiks imelise sõõrmeist tuld purskava sõnni. • Minose naine Pasiphae armus härjasse sedavõrd, et tema ja eluka vahekorrast sündis MINOTAUROS (inimese keha ja pulli peaga koletis). • Minosel sai ühel päeval härjast villand (eks ikka oma abikaasa veidruse tõttu) ja ta päästis eluka lahti. • Herakles tuli kohale, taltsutas härja ja toimetas ta Peloponnesosele.

  29. 7. Kreeta härja ohjeldamine Vaasimaal arhailisest perioodist, ca 515-505 eKr Vaasimaak, ca 530-520 eKr

  30. 8. Diomedese hobuste taltsutamine • Traaklaste kuningal Diomedesel oli neli metsikut mära, keda mees kohutavalt armastas, kuid kes olid ohtlikud kõigile, kes Traakiat läbisid, sest need loomad toitusid inimlihast. • Heraklestappis tallipoisid ja laskis hobused mere äärde lahti. Peagi oli Diomedes ihukaitsjatega kohal. Herakles lasi käiku oma nuia ja surmas nad kõik. • Nüüd võttis ta kuninga surnukeha ja andis selle hobustele eineks. Märad muutusid pärast kehakinnitust taltsaks. • Heraklespani loomadele päitsed pähe ja tõi nad Mükeenesse.

  31. 8. Diomedese hobuste taltsutamine Gustave Moreau (1826 – 1898) Diomedese hobused

  32. 9. Kuninganna Hippolyte vöö • Herakles pidi hankima amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. • Amatsoonidolid sõjakad naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad vaid soo jätkamiseks. • Neid nimetati amatsoonideks (tõlkes ‘rinnata’), sest nad eemaldasid hõlpsamaks vibu käsitsemiseks parema rinna.

  33. 9. Kuninganna Hippolyte vöö • Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö hankimist pidas Herakles senistest raskemaks. Seetõttu kutsus ta kaasa ateenlasest sõbra Theseuse ja veel mõne heerose. • Amatsoonide maal tuli neil peagi vaprate naissõdalastega lahing maha pidada. Heraklese vastaseks oli Hippolyte ise. Naine pidas tublilt vastu, kuid Herakles jäi lõpuks peale. Ta päästis lahti Hippolyte vöö, kuid ei surmanud amatsooni. • Kui sõber TheseusHippolytetnägi, armus ta temasse ja viis ta endaga kaasa Ateenasse, kus naisest sai tema abikaasa. • Heraklesaga toimetas Hippolyte vöö Mükeene valitsejale.

  34. 9. Kuninganna Hippolyte vöö Vaasimaal u 510-500 eKr

  35. 10. Geryoneuse veisekarja röövimine • Geryon ehk Geryoneus oli kolme ülakeha ja kolme peaga kohmakas hiiglane, kes elas Erytheia saarel maailma lääneserval. • Herakles läbis jalgsi kogu Euroopa. Jõudnud kohta, kus Euroopa ja Aafrika peaaegu kokku puutuvad, püstitas mees kaks teetähist (nn. Heraklese sambad), et tagasitulekul kodutee ära tunda. Helioselt laenatud kuldlootsikul randus ta lõpuks Erytheia saarel.

  36. 10. Geryoneuse veisekarja röövimine Geryon ehk Geryoneus oli vanakreeka mütoloogias kolmepäine hiiglane

  37. 10. Geryoneuse veisekarja röövimine • Veisekarja valvav kahepäine koer ja karjus said kohe teada, mida tähendab vägimehe malakas, kuid kära peale kohale tõtanud hiiglasega oli veidi raskem. • Herakles sihtis noole nii osavalt, et see läbis hiiglase kolm ülakeha korraga. • Veised ajas ta lootsikule ja purjetas koos elukatega kuni oma kätega püsti pandud sammasteni. Siit läks ta veisekarja ees ajades jalgsi Mükeenesse.

  38. 11. Hesperiidide kuldõunte röövimine • Hesperiidid olid nümfid (kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad), kes valvasid jumalate aeda, mis asus kohas, mida ei tohtinud teada ükski surelik. • Seal peitis Hera kuldseid õunu, mis ta oli saanud (emakeselt maalt) Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Ta pani need mulda ja neist sirgusid õunapuud, mis kandsid kuldseid vilju. Peale nelja nümfi valvas aeda ka sajapäine draakon. Francis Leightoni maal „Hesperiidide aed“ aastast 1892

  39. 11. Retk hesperiidide kuldõunte järele – võitlus Antaiosega • Herakles käis läbi kogu Araabia poolsaare ja Põhja-Aafrika. Liibüas kohtus ta vägilase ANTAIOSega, kes oli emakese maa Gaia ja merejumal Poseidoni poeg. • Antaios sundis kõiki, kes tema maale saabusid, endaga maadlema. Kui ta ise võitluses alla jääma kippus, sai ta Gaialt iga kord uut jõudu. • Herakles tõstis aga Antaiose õhku ja kägistas ta surnuks.

  40. 11. Retk hesperiidide kuldõunte järele – võitlus Antaiosega • Võitlust Antaiosega kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo. • Sama kunstnik tegutses ka pisiplastika alal. Bargello Muuseumis Firenzes on temalt sama stseeni kujutav pronksfiguur. Antonio del Pollaiolo Herakles kägistamas Antaiost. Uffici Galerii, Firenze

  41. 11. Retk hesperiidide kuldõunte järele – kohtumine Prometheusega • Lõpuks jõudis sangar Kaukasuse mäeni, mille küljes piinles aheldatud titaan PROMETHEUS. Iga päev lendas kohale kotkas ja nokkis vangistatud titaani maksa, mis öösel uuesti kasvas. Christian Griepenkerl (1839-1916)

  42. 11. Retk hesperiidide kuldõunte järele – kohtumine Prometheusega • Herakles ootas ära, mil kotkas kohale lendas, ja läbistas noolega linnu. See heategu sai ka väärilise vastutasu. • Prometheus teadis teed hesperiidide aeda, kuid ta soovitas Heraklesel sinna ise mitte siseneda, vaid saata õunte järele titaan ATLAS, kes kandis maailma serval oma õlgadel taevavõlvi. Atlas ja Prometheus vanakreeka vaasimaalil

  43. 11. Retk hesperiidide kuldõunte järele – Atlas röövib õunad • Titaan ATLAS oli nõus õunte järel aias ära käima, aga Herakles pidi senikaua Atlast asendama ja taevavõlvi kandma. • Kui õunad toodud, ei soovinud Atlas enam taevavõlvi kanda. • Selle peale ütles Herakles talle nii: “Ma võin siin tõepoolest pikemalt puhata, aga ma keeraksin oma lõvinaha rulli ja paneksin selle endale õlatoeks.” Pika mõtlemisega Atlas võttis omateada hetkeks taevavõlvi turjale, aga Herakles korjas õunad üles ja läks oma teed.

  44. 12. Põrgukoer Kerberose äratoomine Hadesest • Kuningas Eurystheuse käsul pidi Herakles viimase tööna laskuma allmaailma ja tooma sealt elusana põrgukoer Kerberose. • See ülesanne oli kõige raskem, sest Hadese riiki on kerge minna, aga tagasiteed pole sealt ühelgi surelikul. • Surnute riigi valitseja Hadese ehk Plutoni ette pääsemiseks tuli esmalt jutule saada paadimees Charoniga, kes ühe obooli eest vedas siia tulnuid üle Acheroni jõe. Teisel kaldal valvaski Hadese riigi väravaid Kerberos – mitme peaga ja väänlevaist madudest ümbritsetud elukas. • Kerberos laskis kõik surnuteriigi väravast sisse, kuid välja ei lubanud kedagi.

  45. 12. Põrgukoer Kerberose äratoomine Hadesest

  46. 12. Põrgukoer Kerberose äratoomine Hadesest • Hades pani imeks, mida tema vennapojal (Zeus oli ju Hadese vend) nii vara allmaailma asja on. • Kuulnud, mis ülesanne Heraklesel tuleb täita, nõustus ta Kerberost välja laskma tingimusel, et heeros eluka palja käega taltsutada suudab. Ja seda ta suutis. Ehk oleks Hades oma sugulasega ka karmimalt käitunud, kui tema abikaasa PERSEPHONE poleks heerose vastu suurt lugupidamist üles näidanud. • Peagi saabus sangar Mükeenesse koos põrguelukaga täpselt nii, nagu meie oma koeraga väljas jalutamas käime. Kohkunud kuningas puges hirmsat elukat nähes jällegi tünni peitu. Ka seda stseeni kohtame mitmel vaasimaalil.

  47. Kordamine • Milline Olümpose jumal ei armastanud Heraklest? • Hera (peajumal Zeusi abikaasa) • Miks Hera Heraklest vihkas? • Herakles oli Zeusi sohipoeg sureliku naise Alkmenega • Kuidas seletati kreeka mütoloogias Galaktika (Linnutee) teket? • Linnutee tekkis Hera rinnapiimast, kui Hera Heraklese oma rinna otsast ära rebis ja piim rinnast välja purskas.

  48. Kordamine • Kuidas on Linnutee inglise keeles? • Milky Way • Kuidas on Linnutee prantsuse keeles? • Voie lactée (piimatee) • Kuidas on Linnutee vene keeles? • Мле́чный Путь • Millise vägiteoga sai Herakles hakkama juba imikueas? • Herakles kägistas Hera saadetud maod

  49. Kordamine • Herakles pidi oma süü lunastamiseks täitma kaksteist ülirasket ülesannet. Mis süü see seisnes? • Herakles oli tapnud hullusehoos oma naise ja lapsed

  50. Milline vägitöö? • Nemea lõvi tapmine

More Related