1 / 28

Tere!

Tere!. Taimi Dreier. Arvuti põhimõisted. Arvuti. Lauaarvuti (desktop). Sülearvuti (laptop,notebook). Millest arvuti koosneb?. monitor. korpus. printer. klaviatuur. hiir. Riistvara ( hardware ). Sisendseadmed  Töötlusseadmed

rue
Download Presentation

Tere!

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tere! Taimi Dreier

  2. Arvuti põhimõisted

  3. Arvuti • Lauaarvuti (desktop) • Sülearvuti (laptop,notebook)

  4. Millest arvuti koosneb? monitor korpus printer klaviatuur hiir

  5. Riistvara (hardware) Sisendseadmed Töötlusseadmed Väljundseadmed KlaviatuurHiir skannerkaardilugejapuuteekraanjuhthoobvalguspliiatspliiatsiarvutikõnesisestusvahend Keskseademälud Kuvarprinterplotteraudioaudiovisuaalsed

  6. Mis on korpuse sees? http://arvutiweb.ee/

  7. Keskseade • CPU- Central Processing Unit • Andmetöötlussüsteemi osa, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud • Paikneb emaplaadil,mis sisaldab mikrolülitusi,millest tähtsam on mikroprotsessor • Protsessorit iseloomustab taktsagedus (MHz) • tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need • PROTSESSOR on arvuti põhiosa, tema "süda". Ta koosneb kolmest osast: juhtseadmest, mis loeb programmi ja juhib arvuti tööd; aritmeetika-loogika seadmest (ALU-Arithmetical and Logical Unit), mis teostab kõik programmi poolt ette nähtud arvutused; registritest, mis kujutavad endast mälupesasid, mida aritmeetika-loogika seade kasutab algandmete ja tulemuste hoidmiseks

  8. Mälud • Sisemälu –operatiiv- ehk muutmälu (RAM, Random Access Memory) –vahemälu (Cache) –püsimälu (ROM, Read-Only Memory) • Välismälu –kõvaketas (HDD, Hard Disk Drive) –pehmeketas (FDD, Floppy Disk Drive) –optiline ketas (CD – ROM, Compact Disk Read-Only Memory)

  9. Mälu mõõtmine Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. (bitt on seisund 0 või 1) Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' – kahendnumber Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. (byte)1 bait (B) = 8 bitti Bait on niipalju mälu, et selles saab säilitada ühe sümboli 256 (=28) võimalikust. 1 kilobait (KB, K)= 1024 B1 megabait (MB)= 1024 KB= 1 048 576 B1 gigabait (GB)= 1024 MB=1 073 741 824 BArv 1024 = 210

  10. RAM (Random Access Memory) Muutmälu, operatiivmälu, suvapöördusmälu, lugemis–salvestusmälu • Jagatakse 2 rühma: staatilised (SRAM) dünaamilised (DRAM) • Hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid • Ka lühiajaline voolukatkestus võib kõik kustutada • Tänapäeval 64 või 128 või 256 MB

  11. ROM (Read-Only Memory) Püsimälu, kuhu on spetsiaalseadmetega “sisse põletatud” käivitusprogramm (töö esimesed sammud) • Säilib toitest sõltumatult • Teavet arvuti lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool, kuupäev jne) kohta peetakse meeles mäluosas, kuhu info kirjutatakse uue arvuti kasutuselevõtul ja kus ta säilib tänu akumulaatorile (BIOS – Basic Input/Output System)

  12. Peitmälu ehk vahemälu (Cache) • Salvestatakse korduvalt kasutatavaid käske ja andmeid • Kiirem kui RAM • Protsessorisse integreeritud vahemälu ehk primaarne vahemälu (Pentiumidel 16 KB) • Protsessoriväline vahemälu ehk teise astme vahemälu (tänapäeval 512 KB)

  13. Kõvaketas HDD, Hard Disk Drive • Metallist, hermeetilielt suletud korpuses • Lugemis-kirjutuspead, sektorid, rajad • Mälumaht (tänapäeval 10 – 40 GB) • Keskmine rajaotsinguaeg (10-15 millisekundit) • Ülekande kiirus (16,6 MB/sek) NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju

  14. Pehmeketas FDD, Floppy Disk Drive Kirjutus-lugemisaken ja aknakate Ajamimehhaanika ja indeksava • Läbimõõt 3,5” (varem 5,25”) maht 1,4 MB • DS (double sided) – kahelt poolt salvestatav • DD (2D)- topelttihedusega • HD (high density) – kõrgtihe salvestus • tpi (tracks per inch)radu tolli kohta (3 ½-tel on see 135 • Radade arv 80 HD- tunnus kirjutuskaitseklõpats

  15. Optiline ketas CD • CD – ROMCompact Disk Read-Only Memory • maht ~650 MB • Programmide installatsioonifailid, teatmikud, multimeedia rakendused • CD-R - ühekordset kirjutamist võimaldav CD • CD-RW – korduvat kirjutamist ja kustutamist võimaldav CD • DVD (Digital Versatile/Video Disk) –suuremahuline kuni 4 kihiga, 4,7 GB kihi kohta (maht 4,7-18,8 GB)

  16. Välisseadmed • Monitor • Klaviatuur • Hiir • Printer • Modem • Skanner • Multimeediumi riistvara

  17. Monitor • Elektronkiirekuvar • Ekraani diagonaal (12-21 tolli) 17 tolline- 43 cm, nähtav ala 16 tolli- 39 cm • Kaadrisagedus (50-160 Hz), soovitatav üle 70 Hz • Reasagedus (24-115 kHz) • Lahutusvõime (480 x 200 kuni 1600 x 1280), pikselite arv rõht- ja püstsuunas • Värvide arv (2 kuni 16,7 miljonit värvitooni) • Punktisamm (dot pitch) (0,25-0,28 mm) • Flat,vedelkristallekraan LCD- Liquid Crystal Display

  18. Klaviatuur • Märgiklahvid • Numbriklahvid • Kursorijuhtimise klahvid • Funktsiooniklahvid • Käsu- ja eriklahvid

  19. Klaviatuur Funktsiooniklahvid Kustutamine Liikumine Sõnade vahed Sisestus, lõigu vahetus Suured tähed, sümbolid

  20. Hiir • Elektrooniline nimetissõrm • Hiire sees paikneb alt välja ulatuv ning vabalt pöörlev kummist või plastist kuul • kuul liigutab kahte pöörlevat rullikest • 1-5 klahvi (tavaliselt 2 või 3) • Osutamine (pointing),klõpsutamine (click),lohistamine (dragging e. drag and drop) • Liigid:mehaaniline, optilis-mehaaniline, optiline

  21. Printer • Laserprinter • LED-printer (Light Emitting Diode ) • Tindiprinter • Nõelmaatriksprinter Printeri valiku kriteeriumid: Kasutamiskulutused Värvilisus Lahutus- ehk eraldusvõime (resolutsioon) Töökiirus Müratase Paberi formaat ja liik

  22. Multimeediumi riistvara • Heli- ja videokaardid • Kõlarisüsteem • Mikrofon • Videokaamera • Videoprojektor

  23. Tarkvara (software) • Süsteemitarkvara (System Software) –Operatsioonisüsteem (Operating System) –Süsteemitoetav tarkvara • Rakendustarkvara (Application Software) –Tarbeprogrammid –Programmeerimiskeeled –Kasutajaliidesed

  24. Operatsioonisüsteemid • Operatsioonisüsteem juhib arvuti tööd–DOS (MS-DOS, PC-DOS) –Windows 3.x, 95, 98, ME–Windows NT, 2000 –UNIX –Linux (RedHat, BestLinux ...) –Mac OS

  25. Süsteemitoetav tarkvara • Utiliidid (välisseadmete tööd toetavad programmid) • Failihaldur • Tekstitoimeti • Pakkimisprogrammid • Viiruseotsijad

  26. Tarbeprogrammid • Laiatarbeprogrammid –Integreeritud kontoripaketid (tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaas, esitlusgraafika) * MS Office, StarOffice, MS Works–Brauserid * MS Internet Explorer, Netscape Navigator ,Communicator • Erialaprogrammid –Paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas mõeldud programmid (raamatupidamine, meditsiin, muusika) • Individuaalprogrammid –Üksikkasutajale mõeldud programmid

More Related