kultuur ja v rtused l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Kultuur ja väärtused PowerPoint Presentation
Download Presentation
Kultuur ja väärtused

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 22

Kultuur ja väärtused - PowerPoint PPT Presentation


  • 254 Views
  • Uploaded on

Kultuur ja väärtused. Sotsioloogia alused Liina Käär. Eesmärk:. Mis on kultuur? Kuidas kultuure on võimalik jaotada? Mõisted: etnotsentrism, kontrakultuur, subkultuur, kultuuriuniversaal, kultuurirelativism. Tavad, normid, seadused. Sanktsioon. Kultuur.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Kultuur ja väärtused' - rollo


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
kultuur ja v rtused

Kultuur ja väärtused

Sotsioloogia alused

Liina Käär

eesm rk
Eesmärk:
  • Mis on kultuur?
  • Kuidas kultuure on võimalik jaotada?
  • Mõisted: etnotsentrism, kontrakultuur, subkultuur, kultuuriuniversaal, kultuurirelativism.
  • Tavad, normid, seadused. Sanktsioon.
kultuur
Kultuur

Vajadus kultuuri järgi on tekkinud inimevolutsiooni käigus

Kultuuri mõiste – puudub üks ja konkreetne mõiste, võimalik mitmel moel defineerida.

Sõna kultuur (ld colere) - maaharimine, põllumajandus aga 18.-19. saj hakkas tähendama ka inimese harimist

1919.Aastal teati ainult 7 erinevat kultuurimõistet, esimene määratlus inglise etnograafilt Edward Taylorilt. 1920-1950 oli erinevaid määratlusi 157, 1960ks oli 400, tänapäevaks umbes 1000.

Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mida antakse põlvest-põlve edasi kas suuliselt, kirjalikult, arhitektuuri jms moel ehk mittegeneetiliselt.

kultuur4
Kultuur
  • Kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses on see kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse ja kombestiku ning iga muu võime või harjumuse mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud.
  • Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik, konkreetse grupi ajaloo sadestus, tema mineviku valikud, teadvus ja alateadvus.
kultuur5
Kultuur
  • Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest.
  • Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
  • Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti.
kultuuri 3 komponenti
Kultuuri 3 komponenti:
  • kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju.

Araabia keelاللغة العربية

  • normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed.
  • materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur.
kultuuri areng lihtsalt keerulisele
Kultuuri areng lihtsalt keerulisele

Reastamise aluseks sobivad tehnoloogia, teadmiste ja materiaalse kultuuri tase ning sotsiaalse struktuuri keerukus.

Kohanemine keskkonnaga loob majanduslikud tingimused, millest omakorda tuleneb tööjaotus ja muude eluvaldkondade areng – kultuuri arenemine.

kultuuriuniversaalid
Kultuuriuniversaalid

Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris:

  • Kohanemine keskkonnaga
  • Korra säilitamine
  • Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt
  • Uskumuste kujunemine

Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid – kultuuriline erinevus.

kultuuri universaalsed elemendid
Kultuuri universaalsed elemendid

Nt keel, sport, ühine töö tegemine, tantsud, haridus, matuserituaalid, seksuaalsed piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks?

  • Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne
  • Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse.
  • Arvatakse, et kultuur peab vastama füsioloogilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele.
normid ja v rtused
Normid ja väärtused
  • Väärtused – üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne.
  • Väärtused – arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas.
  • Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme.
normid ja v rtused12
Normid ja väärtused
  • Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid – ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise – tabu.
  • Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):
    • Tavad – tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised – nt söömine noa ja kahvliga või näppudega;
normide klassifitseerimine
Normide klassifitseerimine:
  • Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus).
  • Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms.
  • Seadused – reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid – politsei, kohtud, vanglad.
erinevad kultuurid
Erinevad kultuurid:

Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest:

Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurišokist, sub- ja kontrakultuuridest jne

kultuuride mitmekesisus
Kultuuride mitmekesisus:

Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid.

Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.

Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.

Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu

kultuuride mitmekesisus16
Kultuuride mitmekesisus:
  • Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.
kultuuri kirjeldamine
Kultuuri kirjeldamine
  • Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine
  • Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel.
  • Mitteverbaalne kommunikatsioon – kehahoiak, žestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus
  • Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.
  • Sapiri-Worfi hüpotees – reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms.

Keele hinnanguline mõõde.

s mbolid estid
Sümbolid: žestid

Žest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab žest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu. Žestikuleerimine on käeliigutuse tegemine (ehk väljendumine žestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia)

Žestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka žestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas žest suuremat tähendust kui notari allkiri. – Põhjuseks madal kirjaoskus.

Žestid kui sotsiaalse kuuluvuse väljendid. Igal seisusel – vaimulikul, ülikul, talurahval olid omad žestid, mida nad kasutasid ja mis omakorda määras ka nende kuuluvust.

Loe pikemalt Akadeemia nr 1, 2002, Silvi Tenjes “Žestid keskajal”

rituaalid
Rituaalid
  • Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid.
  • Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi
etnotsentrism vs kultuuriline relativism
Etnotsentrism vs kultuuriline relativism
  • Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne.
  • Ksenofoobia – vihatakse neid, kes teistmoodi
  • Kultuuriline relativism – William G. Sumner 1906. “Folkways” – kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata.
kultuurikontaktid
Kultuurikontaktid
  • Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad
  • Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob.
  • Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära
kultuur22
Kultuur...

...koosneb sümbolitest, keelest, normidest, väärtustest ja rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimesele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. (Hess, Markson ja Stein 2000)