1 / 12

VERESOONKOND

VERESOONKOND. Loodusõpetus 4.klassile Heli Pundonen 2014. Vereringeelundkonda kuuluvad: süda, v eresooned: arterid veenid kapillaarid. SÜDA. Süda on rusikasuurune elund. Süda paikneb rinnaõõnes, kopsude vahel. Süda paneb vere organismis ringlema. SÜDAME EHITUS.

roch
Download Presentation

VERESOONKOND

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. VERESOONKOND Loodusõpetus 4.klassile Heli Pundonen 2014

  2. Vereringeelundkonda kuuluvad: • süda, • veresooned: • arterid • veenid • kapillaarid

  3. SÜDA • Süda on rusikasuurune elund. • Süda paikneb rinnaõõnes, kopsude vahel. • Süda paneb vere organismis ringlema.

  4. SÜDAME EHITUS • Süda on jaotunud kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks. • Mõlemal pool on koda ja vatsake (võrdle: esik ja tuba).

  5. SÜDAME TÖÖ • Veri siseneb kodadesse ja valgub sealt läbi klappide (uste) vatsakestesse. • Klapid sulguvad. • Süda tõmbub kokku ja surub vere soontesse.

  6. SÜDAME TÖÖ • Vasakust vatsakesest surutakse veri kehasse – suurde vereringesse. • Paremast vatsakesest kopsu – väikesesse ehk kopsuvereringesse.

  7. VERESOONED • Veresooned juhivad verd kõikidesse kehaosadesse ja organitesse.

  8. VERESOONED JAGUNEVAD • Veresooned jagunevad arteriteks ehk tuiksoonteks ja veenideks ehk tõmbsoonteks. • Südamest väljuvad veresooned on arterid, sisenevad on veenid.

  9. Arterid kannavad hapnikurikast verd. Arter algab jämeda toruna südame vatsakesest ja lõpevad juuspeenete kapillaaridena. • Kapillaaridasuvad rakkude vahel. Andes rakkudele ära hapniku, võttes vastu süsihappegaasi ja teisi jääkaineid, hakkavad taas ühinema, moodustades järjest jämedamaid veresooni – veene. • Veenidsaabuvad südamesse jämeda veresoonena.

  10. VERESOONI SISALDAVAD ÕÕNED LUUKOES

  11. VERERAKUD Inimsilmale paistab veri ühtlase punase vedelikuna. Eristada võib kolme tüüpi vererakke: Punalibled – kannavad eluks vajalikku hapnikku kehas laiali. Valgelibled – kaitsevad organismi haiguste eest. Vereliistakud – peatavad verejooksu. Vererakkude vaheaine on vereplasma, mida on rohkem kui vererakke.

  12. MATERJALID • K. Rogers. Suur mikroskoobiraamat. 1998 • http://www.google.com

More Related