Suitsetamisest

1. Suitsetamisest Sirje Hollo Kernu Põhikool 1. märts 2009. a.

2. Suitsetamine Õigekeelsussõnaraamatu järgi • harjumus <12: -e> tavaks, kombeks, vajaduseks kujunenud tegevus. ▪ Suitsetamine muutub v saab harjumuseks, tekib v kujuneb harjumus suitsetada, suitsetab harjumusest. • kahjulik <19: -liku, -.likku>. Suitsetada, suitsetamine on tervisele kahjulik. Tervise+kahjulik töö. Kahjulikult • keelama <67: keelata, .keelan>.. Suitsetamine keelati ära. Keela ja kaitse! ARGI hoidku küll, helde(ne) taevas! • ohustama <52> (häda)ohtu saatma, ohtlik olema. ▪ Suitsetamine ohustab tervist. • soodustama <52> kaasa aitama. ▪ Suitsetamine soodustab kopsuvähi teket

3. Suitsetamisest Uimastid jagunevad: legaalsed uimastid – tubakas ja alkohol illegaalsed uimastid ehk narkootikumid

4. Tubakas (Nicotiana tabacum) on Ameerika päritoluga laialeheliste taimede perekond maavitsaliste sugukond. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini.

5. Tubaka ajaloost Ameerika päriselanikud – indiaanlased kasvatasid ja kasutasid tubakat enne eurooplaste saabumist(1492) – kolonistid õppisid suitsetama, see muutus tohutult populaarseks ning levis Eroopas kiiresti. Indiaanlastel erinevalt valgetest inimestest oli see vaid rituaalse tähendusega – sutisetasid peamiselt shamaanid – eriti suurtes doosides – et kasutada tubaka hallutsinogeenset efekti.. Allikas: Wikipedia, the free encyclopedia

6. Tubaka ajaloost 1609.a. mees nimega John Rolfe saabus Jamestowni asulasse Virginia osariigis, ja sai tuntuks esimese tööndusliku tubakakasvatajana. Allikas: Wikipedia, the free encyclopedia

7. Suitsetamine Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Allikas: http://www.zone.ee/killer666/

8. Suitsetamisest Eestis • Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2002. aastal Eesti meestest 45% ja naistest 18%. • Muret tekitav on kooliõpilaste suitsetamislevimuse kasv viimasel kümnendil, kusjuures eriti märkimisväärne on olnud tõus tütarlaste seas. • 2001.–2002. aastal läbiviidud õpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel oli neid, kes vähemalt üks kord nädalas suitsetasid, 13-aastaste hulgas keskmiselt 10,3% (poistest 12,8% ja tüdrukutest 8%). • 15-aastastest Eesti noortest suitsetas vähemalt üks kord nädalas 24,2% (30,4% noormeestest ja 18,2% neidudest). Allikas: Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020

9. Tubakas ja alaealised - Alla kaheksateist aasta vanusel isikul on suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud. - Alaealisel on keelatud omandada ja omada tubakatoodet. - Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata. - Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda. - Alaealist on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote käitlemisega. Allikas: Tubakaseadus RTI, 26.05.2005

10. Suitsetamine • Miks on suitsetamine kahjulik??? • Tubakas on ainus legaalselt tarvitatav produkt, mis tapab pooled oma regulaarsetest kasutajatest Gro Harlem Brundtland (WHO peadirektor 1998-2003)

11. Suitsetamine • Suitsetamisest põhjustatud surmajuhte on arvuliselt rohkem, kui AIDSist, alkoholist, illegaalsetest narkootikumidest, liiklusõnnetustest ja mõrvadest põhjustatud surmajuhtumeid kokku

12. Suitsetamine tapab?

13. Suitsetamine tapab? • Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega.

14. Suitsetamine • Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Allikas: http://www.zone.ee/killer666/

15. Nikotiin • Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). • Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. • Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. • Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. • Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. • Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.

16. Vingugaas • Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta

17. Haigused • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus • Pahaloomulised kasvajad kopsu- kõri- huule- neelu- keele jmt vähid • Aju-veresoonkonna haigused - ajuinfarkt • Südamelihase infarkt • Perifeerse vereringe haigused - arterioskleroos

18. Suitsetamine ja rasedus • Enneaegne sünd (üle 50% suurem risk) • Surnult sündivus (üle 30% “ ) • Imiku • äkksurm • väiksem kehakaal • vastuvõtlikkus nakkushaigustele • allergiad

19. Suitsetamine • Nikotiin, mis nagu teised narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust.

20. Peamine erinevus noore ja täiskasvanud suitsetaja vahel: • Noor inimene ei tea täpselt mida suitsetamine tähendab - peamine oht sõltuvus • kasulik vaid • tubakafirmadele

22. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. • Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed.

23. Suitsetamine • Suitsetamisest loobumine on maailma lihtsaim asi, mida olen kunagi teinud, olen selles veendunud, kuna olen teinud seda sadu kordi Mark Twain

24. Miks loobuda • Olla tervem ja edukam • Märgata enda vastupidavust, ja nautida tunnet, et jõudu on rohkem • Mitte kahjustada oma tulevast last • Hoida kokku raha

25. Hallikas jume Hõredad juuksed, varajane kiilaspäisus Lagunenud hambad Maohaavandtõbi Impotentsus Raseduspatoloogiad varane menopaus, Suitsetada või mitte?

27. Kokkuvõtteks • Suitsetamise lõpetamine on üks parimaid tervise eest hoolitsemise viise