1 / 25

ekspressionism

ekspressionism. Vassili Kandinski. Otto Dix. Ekspressionism. ekspressioon ‘väljendus’; ekspressiivsus ‘väljenduslikkus’. Nimetati esimest korda ajakirjas Der Sturm 1911 ( Cezanne’i , van Goghi ja Matisse’i kohta).

Download Presentation

ekspressionism

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ekspressionism Vassili Kandinski Otto Dix

  2. Ekspressionism • ekspressioon ‘väljendus’; ekspressiivsus ‘väljenduslikkus’. Nimetati esimest korda ajakirjas DerSturm 1911 (Cezanne’i, van Goghi ja Matisse’i kohta). • Kirjanduse- ja kunstivool Euroopas esimese maailmasõja eel ja ajal. Alguse saab kujutavast kunstist. • Vool on elujõuline 1910 – 1920ndate keskpaigani; 1930ndatel keelustasid natsionaalsotsialistid ekspressionismi. • Sündis saksakeelsetes maades. Saksa elutunne oli raskemeelne, kalduti Hamleti meeleollu. Sakslastele on omane introvertsus, kohusetunne, kuulekus. Siit sai alguse kultuuripuberteetlik rahutus. • Tervitasid alguses esimest maailmasõda kui puhastavat ja vabastavat jõudu, uskusid kaosest sündivasse paremasse homsesse, kuid eufooria asendus kiiresti šoki ja halaga. Ekspressionistidest kujunesid veendunud patsifistid.

  3. Kunstnike rühmitused • 1905. aastal sündis Dresdenis kunstnike rühmitus Die Brücke: maalisid sõrmedega, värve vedeldasid bensiiniga; kujutasid alasti inimest looduses. Pidasid ennast uuteks barbariteks. Eeskujuks oli gooti lihtsus ja müstika. 1910. aastast asusid Berliini, siit uued teemad: linn, varietee, tsirkus. • Münchenis Der Blauer Reiter (tuumikus Vassili Kandinski): tehti koostööd fovistide ja kubistidega. Sünteesisid kunste: maali ja muusika lähendamiskatsed, kirjutavad kunstnikud.

  4. Ekspressionism kirjanduses Kaks perioodi: • 1910—1914 kirjanduskeskne. Tegeletakse keeleliste eksperimentidega, kuid ei lõhuta keelt, nagu seda teevad futuristid. • 1914—1920.aastate keskpaik. I maailmasõja vastu. Ekspressionistidele on oluline suhe maailmaga ja eneseväljendus. Ekspressionist VAATAB, mitte ei näe; ELAB LÄBI, mitte ei kirjelda; OTSIB, mitte ei taju. Vassili Kandinski

  5. Ekspressionistide mõjutajad Friedrich Nietzsche (1844—1900) Tsitaat “Jumal on surnud” kuulutas ühe ajastu lõppu ja andis võimaluse hakata otsima uut, millesse uskuda.

  6. Ekspressionistide mõjutajad Saksa romantik Friedrich Hölderlin (1770—1843) Eelkõige huvitas ekspressioniste tema sümbolite keel, suhe loodusega.

  7. Ekspressionistide mõjutajad Arthur Schopenhauer (1788–1860) Kunst on mõistuse osavõtuta sündinud tung.

  8. Ekspressionistide mõjutajad Ekspressionistid huvitusid okultismist (salateadus looduses ja inimeses toimivaist üleloomulikest jõududest). Otto Dix

  9. Ekspressionistidele omane • Elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimustest; • Esitatakse süngeid ja võikaid elupilte; • Kritiseeritakse ühiskonnas valdavaid meeleolusid; • Masendava kujutuse allikaks on linn ja sõda; • Kujutatakse vaimuhaigeid, prostituute, kerjuseid, vigaseid, nälgivaid lapsi • Inetuse esteetika: surm ja enesetapp; • Rõhutatakse moraalset ja intellektuaalset kriisi. Otto Dix

  10. Hilisem ekspressionism • Esteetilise asemele eetiline; • vaenlane on vend, kaaskannataja; kõik inimesed on ühesugused; • inimesepaatos: Oo, inimene! Ärge tapke inimest! • allegoorilisus; • poeet on prohvet; • soov luua hinge- ja vaimuriiki jumalariigi asemele.

  11. Esindajad kirjanduses Jakob van Hoddis (1887—1942) Kaheksarealine luuletus “Maailma lõpp” mõjutas kogu ekspressionistide sugupõlve. 1914 suleti haiglasse, natsionaalsotsialistid hukkasid ta.

  12. Maailma lõpp Peanupult kodanlasel kübar kaob, kõik õhud nagu kisast kajavad. Katuselööjad puruks sajavad ja lehest loed: tõus rannikule vaob. Torm algab, kargab mere metsik kohu maa peale, murrab paksu tammi tõkke. On inimestel enamasti nohu. Raudteedel ronge langeb sillalt jõkke.

  13. Kaasaegsete reaktsioon Jakob van Hoddise luuletusele: Üha uusi kaunidusi avastasime neis kaheksas reas, me laulsime neid endamisi, läksime kirikuisse, need kaheksa rida huulil, ja kihutasime neid sosistades, need kaasas, jalgratta-võidusõidurajal. Hüüdsime neid vastamisi üle tänava kui loosungeid, istusime nende kaheksa reaga üksteise kõrval nälgides ja külmetades ja laususime neid omavahel, ja nälga ja külma polnudki enam.

  14. Georg Trakl (1887—1914) Austria ekspressionist, sügavalt traagilise elutundega elupõletaja, boheemlane. Ei suuda eluga toime tulla isegi siis, kui filosoof Wittgenstein talle 20 000 marka annab (tajub Trakli geniaalsust). 1914 läheb Trakl sõtta ja elab Grodeki lahingu läbi sõjaväeapteekrina. See saab talle saatuslikuks: hullub ja võtab endalt elu. Tuntud on luuetus “Grodek”.

  15. Gottfried Benn (1886—1956) Arstikogemusest lähtudes kirjutanud sisendusjõulisi luuletusi inimese agooniast ja kannatustest. Alasti toorusega kirjeldab I maailamsõja eelse ja aegse sõjaväearsti igapäeva. Benni ekspressiivne luule ületab C. Baudelaire’i võikaid pilte ja kirjeldusi.

  16. Johannes Becher (1891—1958) Algas katastroofieelaimuse kujutamisega, jõudis sotsiaalse läbinägelikkuseni. 1920ndatel kujunes temast realist.

  17. Alfred Kubin (1877—1957) Nimekas austria graafik ja illustraator, kuulus Müncheni kunstnikerühmitusse Sinine Ratsanik. 1909. aastal avaldas fantastilise romaani “Teisel pool”, mida on nimetatud “suurepäraseks arveteõiendamiseks XIX sajandiga” ja “muinasjutuliste joontega sürrealistlikuks mõistujutuks”. Romaan on mõjutanud filmikunsti, nt Stanislav Lemi, Alfred Hitchcocki.

  18. ALFREDKUBIN “Naine hobusel” “Viimane kuningas”

  19. Ekspressionism eesti kirjanduses • Saksa ekspressionism annab eesti ekspressionismile korrastatud ideestiku (1919). • 1920. aastate ajaluule (aktuaalsete sotsiaalsete probleemidega tegelev luule) – Alle, Vares-Barbarus • Tarapita – kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Liikmeid: Under, Semper, Adson, Tuglas, Alle, Vares-Barbarus, Kivikas • Friedebert Tuglase novellid “Popi ja Huhuu”, “Inimese vari”

  20. Tarapita manifestist Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd – tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykatvaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik.

  21. August Alle Johannes Vares-Barbarus

  22. Marie Under Johannes Semper

  23. Friedebert Tuglas August Gailit

  24. Albert Kivikas Peet Vallak

  25. Kasutatud materjal Jüri Talvet “Maailmakirjandus” II Ain Kaalep “Peegelmaastikud” Alfred Kubin “Teisel pool”

More Related