EDGAR ALLAN POE

1. EDGAR ALLAN POE Koostanud Kaie Klettenberg, täiendanud Anneli Oidsalu TPL 2010

2. EDGAR ALLAN POE (1809-1849) • Ameerikapoeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja.

3. E. A. POE elust • E. A. Poe sündis Bostonis rändnäitlejate perekonnas keskmise lapsena. • Mõlemad vanemad surid Poe’ varases nooruses tiisikusse ja poiss kasvas üles Richmondi eduka ärimehe John Allani hoole all. • 6-aastaselt läks ta kasuvanematega Inglismaale, kus õppis kuni Ameerikasse naasmiseni (1821) erinevates erakoolides. • Õppis WestPointi sõjaväeakadeemias, kust ta välja visati.

4. Raske loomuga luuletaja • Konfliktid kasuisaga olid tingitud kaardimänguvõlgadest ja sellest, et Poe kihlus kasuisa kompanjoni tütrega. • 1829 kirjutas ta sõbrale: “Ma olen luuletaja … ja tahan olla seda sõna kõige otsesemas mõttes.”

5. Varasem looming • 1827. a ilmus Poe’ esikkogu „Tamerlan ja teisi luuletusi”, 1829 „Al Aaraaf, Tamerlan ja lühemaid luuletusi”. • 1830. aastal alustas õpinguid West Pointis. 1831 avaldas „Luuletusi”, mis oli pühendatud kaaskursantidele. • Need luulekogud jäid laiema tähelepanuta.

6. Poe abielu • 1835. aastal abiellus Poe oma 14-aastase täditütrega Virginia Clemmiga. • Seltskond pidas seda alaealise võrgutamiseks. • Poe ise oli väga õnnelik ja see väljendus ka tema loomingus.

7. Poe (aja)kirjanikuna • Pärast abiellumist, 1840. aastatel oli E. A. Poe kirjanduslikult produktiivne: • pidas loenguid, kirjutas esseid, kriitikat, avaldas ainsa romaani –„Arthur Gordon Pymi loo” (1838), jutukogu „Arabesksed ja grotesksed jutustused” (1839-1840) , ning luulekogu „Kaaren ja teisi luuletusi” (1845), mis tegid ta üleameerikaliselt kuulsaks. • Poe teenis leiba peamiselt ajakirjanikuna (nt ajakirja Southern Literary Messenger toimetuses Richmondis).

8. Naise surm • 1847. a suri Virginia Clemm tuberkuloosi ja Poe oli murtud mees. • Tal oli probleeme alkoholiga. • Poe surma asjaolud on hägusad(viimasel ajal on hakatud arvama, et ta suri marutõppe).

9. Edgar Allan Poe ja “Kaaren” http://www.youtube.com/watch_popup?v=VFy7XidbnKw#t=56

10. Edgar Allan Poe • Poe ei kohanenud ei oma aja ega maaga, langedes selgesti välja noore USA kirjanduse üldisest valgustuslik-romantilisest kontekstist. Tema maailm oli kuskil igavese ilu ja õuduse vahepeal. • Poe varase surma põhjusteks võib pidada alkoholi ja narkootikume. • Poe kujundite sugestiivsus avaldas sügavat mõju 19. saj lõpu prantsuse sümbolistidele (Ch. Baudelaire), aga ka 20. saj modernistidele (T. S. Eliot), samuti nooreestlastele (Fr.Tuglas, J. Aavik).

11. Edgar Allan Poe

12. Poe novellistina • E. A. Poe pidas ennast eelkõige luuletajaks, kuid majanduslikud põhjused sundisid teda pöörduma žanri poole, mis oli tulutoovam. • Poe on kirjutanud u 70 novelli ja jutustust ning teda on peetud ka üheks novelližanri alusepanijaks Ameerika kirjanduses. • Suurem osa tema lugudest ilmus erinevates ajakirjades. Tähtsamad jutustused koonduvad kogudesse „Arabesksed ja grotesksed jutustused” ja „Jutte”.

13. Edgar Allan Poe

14. Kirjanduskriitika • Lisaks luulele ja proosale on E. A. Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, pöörates tähelepanu ka teoreetilistele küsimustele - essee „Loomingu filosoofia”.

15. Poe novellistina • E. A. Poe’ proosaloomingu kolmeks komponendiks on peetud • oskust luua sündmustele lummav keskkond, • olla usutav, viia lood ootamatute pöördepunktideni. • Tema ilukirjanduslik proosa paistab silma keskendatusega ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega, kõik teisejärgulise on autor kõrvale jätnud. • Poe’ novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus.

16. Poe kujutab väga sageli oma proosateostes täiesti ebausutavaid juhtumusi. Toimuvat kirjeldatakse ebatavalise täpsusega kuni pisidetailideni ja kinnitatakse suurema usutavuse andmiseks väljavõtetega ajalehtedest, viidatakse aastatele ja kuupäevadele. • Poe oli väga palju lugenud, suure eruditsiooniga kirjanik ning kõik oma teadmised rakendas ta loomingu teenistusse.

17. Novellistika • Temaatiliselt jagatakse Poe novellid ja jutustused kolmeks tsükliks: 1. hirmu- ja õudusjutud, 2. teaduslik-fantastilised jutud ja 3. detektiivilood.

18. Hirmu-ja õudusjutud • Poe´d võib pidada nn gooti õudusjuttude traditsiooni jätkajaks. • Läbivateks teemadeks tema lugudes on õudus, surm, kannatus. • Meelisteemasid on elusalt matmine. • Pealkirjadki on pahaendelised („Must kass”). • „Usheri maja hukk”, „William Wilson”, „Ovaalne portree”, „Kaev ja pendel”.

19. Hirmu- ja õudusjutud • Väga sageli on Poe novellides peategelaseks noor, romantiline ja kaunis naine („Ligeia”, „Berenike”, „Ovaalne portree” jt), kelle üks prototüüpe on kindlasti kirjaniku kaunis ja noorelt surnud lapsnaine Virginia. Abiellumine surma äärel oleva kaunitariga jäi kinnismotiivina kummitama nii tema luulesse kui ka proosasse. On märgitud sedagi, et armastus Poe novellides on äärmiselt platooniline, peaaegu müstiline, ja nii ka Poe novellide naistegelased salapärased, aristokraatlikud, kahvatud, haiglaslikult tundlikud, isegi ülemaised.Et surm on Poe meelisteemasid, sureb enamik kangelannasid.

20. Teaduslik-fantastilised jutud • Teaduslik-fantastilised lood põhinevad teaduse ja tehnika saavutustel. • Kirjanik ei näe oma teostes ette uusi avastusi, vaid loetleb teaduslikke ja tehnilisi üksikasju. • „Arthur Gordon Pymi lugu” – sai mõjutusi Defoe´lt ja Coleridge´ilt.

21. Detektiivilood • Detektiivilugudega saavutas Poe populaarsuse, suurem osa neist ilmus enne W. Collinsi, R. L. Stevensoni ja A. Conan Doyle´i teoseid – seega võib Poe´d pidada kirjanikuks, kes pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. • „Mõrv Rue Morgue´il”, „Marie Rogēt´ mõistatus”, „Näpatud kiri”, „Kuldmardikas”.