1 / 15

HAPPEVIHMAD

HAPPEVIHMAD. Ave Vitsut – G.P. Karksi-Nuia Gümnaasium- REAAL. VEERINGE. Pilv Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri

Download Presentation

HAPPEVIHMAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. HAPPEVIHMAD Ave Vitsut – G.P. Karksi-Nuia Gümnaasium- REAAL

  2. VEERINGE Pilv Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri põhjavesi

  3. TEKE

  4. Transport Tööstus Olme Fossiilsete kütuste põletamine Äike Metsatule-kahjud Vulkaani-pursked TEKKEPÕHJUSED Keskkonna saastumine happeliste oksiididega

  5. TEKE

  6. Gaaside päritolu 70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või lämmastikdioksiidist

  7. Tekivad happesademed Lumi Vihm HAPPELISED OKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS VEEAURUGA SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2

  8. VIHMAVEE LOOMULIK HAPPESUS Põhjus: CO2 +H2O=H2CO3 Süsihape on nõrk hape Kraanivesi 8 Dest.vesi 7 Puhas vihmavesi 5,6 Happevihm 3…4 pH

  9. KOKKUVÕTE Kütuste põletamine Inimtegevus Loodus Happevihmade tekke põhjused Põlengud Äike Vulkaanid H2O Happelised oksiidid  Happed Happevihmad kahjustavad Taimi Loomi Ehitisi Metallesemeid Mulda,veekogusid

  10. Mõju skulptuuridele

  11. Mõju metsadele • Otsene • puud kollakakas • Juurestik kahjustub – vastuvõtlikus haigustele • Kaudne • mineraalainete sisaldus muutub, “pestakse” alumistesse kihtidesse • Aeglustub orgaanilise aine lagunemine- destruendidel “hapu” keskkond

  12. INIMESELE • Hingamisteed - sudu • Metsad • Nisu, lehtsalat, kaer väga tundlikud –saak väheneb • Kunstiväärtuste hävimine • Ootamatud mineraalid toitainetes • Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist – surnud järved • Happel joogivesi – reageerib torustikuga- rekts saadused vabanevad vette.

  13. Ulatus Euroopas

  14. ABI??? • Hoida kokku el. en. parem isolats, vähem kärutada, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang, pliivaba besiin, katalüsaatorid • kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid • Rahvusvalised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu.

  15. KÜSIMUSI • Miks happesademed eriti ohtlikud okaspuudele • Kuidas tekivad surnud järved • Milles võib seisneda happevihma esialgne positiivne efekt? • Millal teadvustati happesademete probleemi? • Miks kahjustavad happevihmad metsi rohkem lõuna, kui põhja eestis, kuigi õhk on rohkem saastunud Põhja-Eestis? • mõiste”SAMBLIKUKÕRB” seos happevihmadega • mõiste”SUDU = SMOG ” seos happevihmadega • Mitu korda on pliiõhendite hulk õhus kasvanud viimase 25000?

More Related