130 likes | 295 Views
ASUTUSENIME MÄÄRATLUS. Heidi Saar, MA (kirjalik tõlge) Juh. prof. Krista Kerge Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool Tallinna Ülikool. ASUTUSENIMI – NIMI?. “Nimi” (ja ühtlasi “märk” ) on igasugune tähis, mis esineb pärisnimena ja mille osutuseks on kindel objekt (Frege 1892)
E N D
ASUTUSENIME MÄÄRATLUS Heidi Saar, MA (kirjalik tõlge) Juh. prof. Krista Kerge Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool Tallinna Ülikool
ASUTUSENIMI – NIMI? • “Nimi” (ja ühtlasi “märk”) on igasugune tähis, mis esineb pärisnimena ja mille osutuseks on kindel objekt (Frege 1892) • Nimi e pärisnimi e prooprium on liik üksikobjekti tähistamiseks kasutatavaid nimisõnu ja nimisõnafraase (Eesti keele käsiraamat)
ASUTUSENIMI - EESTI • Kas nimi või nimetus? • Ärinimed (EV Tsiviilseadustiku üldosa) • Organonüümid (Päll 2005) • Asutusenimed (Saar 2011)
ASUTUSENIMI - SAKSA-AUSTRIA (VENE) • Asutuse- v institutsiooninimed (Institutionsnamen, Bach 1952) • Asjanimed e ergonüümid (Objektsnamen, Bauer 1985, 1998, Wochele 2009, Kuhn 2009) • (Mikro)toponüümid (Bauer 1998, Wochele 2009) • Asjanimed e krematonüümid (Vasil´eva 2004, ÕS)
ASUTUSENIMI - PÕHJAMAAD • Abstraktinimed (Pamp 1994, Sjöblom 2006) • Urbaansed nimed (Ainiala 2002, Jørgensen 1999) • Kultuurnmed? (Sjöblom 2002, Ainiala 2002)
Allikad • Ainiala, T; Slotte, P (toim.) 2002. Avgränsningavnamnkategorier. RapportfrånNORNA:stjugoniondesymposiumpåSvidja 20.-22. april 2001. Tallinn: Kirjakas • Bach, A 1952. DeutscheNamenkunde, 3 Bde. 2. starkerw. Aufl. Heidelberg • Bauer, G 1985. NamenkundedesDeutschen. GermanistischeLehrbuchsammlung 21. Peter Lang, Bern-Frankfurt am Main – New York • Bauer, G 1998. DeutscheNamnekunde. Weidler, Berlin
Allikad • Eesti keele käsiraamat. http://www.eki.ee/books/ekk09/ • Frege, G 1995. Tähendusest ja osutusest. Akadeemia 1, tlk Jaak Kangilaski (ÜberSinn und Bedeutung.-ZeischriftfürPhilosophie und philosophischeKritik. NeueFolge, Bd 100, 1892) • Jørgensen, B. 1999. Den urbane kulturs stednavne. Den nordiska namnforskningen. I går, i dag, i morgon. NORNA-rapporter 67, Uppsala, 247 • Kiviniemi, E. 1990. Perustietoa paikkanimistä. SuomalainenKirjallisuudenSeuranToimituksia 516, Helsinki
Allikad • Kuhn, J. 2009. GedankenzurInstrumentalisierungvon Kunst inderexternenUnternehmungskommunikation. Eine exemplarischeUntersuchungamBeispielderErgonymikvonMexiko DF. SpracheimKontext. People, Products and Professions. Choosing a Name, Choosing a Language. Band 32. Peter Lang, Frankfurt amMein – Berlin – Bern – Bruexelles – New York – Oxford – Wien • Leemets, T 2007. Tundkem nimesid. Õiguskeel, 4 • Mereste, U 2000. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
Allikad • Pall, Valdek 1979. Nimi, pärisnimi, üldnimi, nimetus. Keel ja Kirjandus, 5, 267-271 • Pamp, B 1994. Övriganamnochandra. Ett försök till grupperingavegennamn. Övriganamn, 49-57 • Päll, P 2005. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus • Saari, H 1998a. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. – Õiguskeel, 2, 29-34 • Sjöblom, Paula 2006. Toiminimentoimenkuva. Helsinki: SuomalaisenKirjallisuudenSeura
Allikad • Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002. – Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/687028 • Vasil´eva, N 2004. Institutionsnamen. Namenarten und ihre Forschung. Andrea Brendler, Silvio Brendler Hamburg • Wochele, H. 2009. Regal, Royal, Republic: Syncronische und diachronische Aspekte der Benennung von Hotels am Beispiel von Italien und Rumänien. Sprache im Kontext. People, Products and Professions. Choosing a Name, Choosing a Language. Band 32. Peter Lang, Frankfurt am Mein – Berlin – Bern – Bruexelles – New York – Oxford – Wien