1 / 16

13. Riigivõim (lk 75 – 79)

13. Riigivõim (lk 75 – 79). 10. klass Ajalugu Laura Allikvee 2009. Alateemad. Keskvõim ja feodaalne killustumus Valitseja Esinduskogud. Keskaegne riigivõim seotud feodaalsuhete arenguga

rance
Download Presentation

13. Riigivõim (lk 75 – 79)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. 13. Riigivõim (lk 75 – 79) 10. klass Ajalugu Laura Allikvee 2009

  2. Alateemad • Keskvõim ja feodaalne killustumus • Valitseja • Esinduskogud

  3. Keskaegne riigivõim seotud feodaalsuhete arenguga Feodaalne killustumus: nõrk keskvalitsus, riigivõimu funktsioonid monarhi vasallidest võimukandjate käes Keskajal Euroopale iseloomulik (nt Saksa-Rooma keisririik, Kapetingide - Prantsusmaa) Hugues Capet Keskvõim ja feodaalne killustumus Ihttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f0/Hugues_capet.jpg/180px-Hugues_capet.jpg

  4. Keskvõim ja feodaalne killustumus II Inglismaa: • Tugev keskvõim • Krahvkonda juhtis šerif • Kõik vasallid vandusid truudust kuningale (põhimõte “minu vasalli vasall pole minu vasall” ei kehtinud siin)

  5. Keskvõim ja feodaalne killustumus III Keskaegne riik: • Valitsejal võisid valdused olla mitmes kohas • Riikide liitmine abiellumispoliitikaga (nt Habsburgid) • Ühtne riik kujunes pigem ühtse keele ja kultuuri puhul

  6. Valitseja I • Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel • Ebaedukas: valitseja pere võis krooni teisele dünastiale kaotada

  7. Valitseja II • Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu (ka kõrgeim kohtumõistmine, rahaasjad, asevalitsemine) • Sekretärideks-kirjutajateks vaimulikud • Aja jooksul nõunikeks ka mitte-aadlikud (juristid)

  8. Esinduskogud I • Kuningas (nappis raha) sõltus poliitika elluviimisel vasallide toetusest • Tähtsamad poliitilised otsused konsensuse e. üksmeele teel (suurfeodaalid kinnitasid kuninga otsuse) • Kaasatud ka linnade ja vaimulike organisatsioonide esindajad

  9. Esinduskogud II Keskaegne esinduskogu: • Seisuslik • Saadikud: • ametikoha/tiitli kaudu (piiskop, krahv jt) • seisuslike organisatsioonide valitud (linna rae saadikud jt) Talupoegi (v.a. vabu) esindas tavaliselt isand

  10. Esinduskogud III Esinduskogus tavaliselt: • a) kolm kuuriat (Saksamaa riigikeste maapäevadel) või • b) kaks koda (Inglismaa: ülem- ja alamkoda) • Kuningate ja esinduskogude võimuvõitlus 14. – 17.saj.

  11. http://news.bbc.co.uk/nol/shared/spl/hi/pop_ups/03/uk_politics_state_opening_of_parliament/img/7.jpghttp://news.bbc.co.uk/nol/shared/spl/hi/pop_ups/03/uk_politics_state_opening_of_parliament/img/7.jpg http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/12_03/HouseCommonsPA_468x278.jpg House of Lords ja House of Commons

  12. Põhjused: Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria allutada Edward III Saja-aastane sõda 1337 – 1453http://www.berkshirehistory.com/bios/images/edward3.jpg

  13. Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346 (võimsad pikad vibud vs lepinguline prantsuse rüütliratsavägi) ja Poitiers`lahingus 1356 Saja-aastase sõjas: Jalaväe tähtsus kasvas Kasutusele tulirelvad Uut tüüpi vägi - palgasõjavägi Crecy lahing Muutused sõjapidamiseshttp://free.of.pl/p/piotrparuch/grafika/wojna/crecy.jpg

  14. Must Surm (1348 – 1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikkufeodaalkoormiste tõustalurahvamässud Jeanne d`Arc Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet 1453 inglastel vaid Calais. Sõja lõpp Sõja lõpphttp://www.linternaute.com/femmes/dossier/0704-femmes-histoire/images/jeanne_d_arc.jpg

  15. Prantsuse kuninga positsioon varasemast tugevam, ühtsem Inglismaal: a) segadused: nn Rooside sõda 1455 – 1485 (Lancasterid vs Yorkid) b) 15. saj. lõpus Tudorid võimule: tugevdasid riiklikku ühtsust c) Kujunema hakkas absoluutne monarhia Henry VII – Tudorite dünastiale alusepanija Olukord Saja-aastase sõja järelhttp://www.geocities.com/tudorhist/henry7.jpg

  16. Aitäh! 

More Related