IKT kooliuuenduse katalüsaatorina

1. IKT kooliuuenduse katalüsaatorina Kolmas loeng

2. I Millest räägime tänases loengus? • Kooli infosüsteem, kooli veebileht • Erinevad õppimisteooriad • Kognitivism: Seymour Paper • Konstruktivism: D.H.Jonassen • Ainete integratsioonist, üldõpe

3. Kooli infosüsteem ja kooli veebileht • Koolihaldustarkvara Extens • on loodud Rootsi firma poolt( kasutusel 6 Euroopa riigi koolides) • PHARE ISE ( ISE- Information Systems inEducation) programmi poolt finantseeritud • Jagatud 150 Eesti koolile, nimekirja on kantud aga ainult 132 kooli.Osteti 2000.a. (http://www.ise.ee/infosysteem/extens.htm)

4. Kooli infosüsteem Extens • Juurutamine algas aastal 2001.a • Õpetati välja pilootkoolide infojuhte • Kahjuks Extens ei ole vabavara, kuid • kooli tunniplaani koostamise õpetust on võimalik lugeda Signe Vedleri lõputööst. http://www.ise.ee/infosysteem/ • kasutatiprogrammi gp-Untis

5. Kooli infosüsteem Extens sisaldas • Õpetajate ja õpilaste andmebaasi • õpetajate tarifikatsiooni • Koolivahendite andmebaasi • Näiteks kooli raamatukogu Antud haldustarkvara oli avatud võimalustega! Siit kohe probleemid: • Kõik andmebaasi osad ei tööta korralikult • Info haldamine liiga keeruline

6. Kooli infosüsteem üheks väljundiks -> kooli veebileht www.kmg.tartu.ee

7. Näiteid… http://www.syg.edu.ee/index.htm

8. Näiteid… http://www.lehmja.edu.ee/kool.html

9. Mida pakub üks kooli veebileht?Teeme väikese rühmatöö loengus! • Õpilastele • Õpetajatele • Koolitöötajatele • Vanematele • Vilistlastele • Kohalikule vallajuhile • Ministeeriumi töötaja Kuidas tagada kõikide 7. huvigrupi infovajadused? Kes siis ikkagi loevad meie koolide kodulehekülgi?

10. Kokkuvõte :Kuidas hinnata kodulehekülge? • Milline on veebilehekülje eesmärk või mõte? • Milline on tema funktsionaalsus? Liikumine. • Kes on lehekülje autor,kas on võimalik kontakti võtta loojaga või loojate grupiga? • Kui tõene on esitatud materjal? Kas on kaasaegne või vananenud? • Kas kujundus ja esitusviis sobivad kokku? Näiteks jutt eestikeelne, aga igal lehel on sõna HOME! (loetavus,illustreeritus,esteetilisus,atraktiivsus)

11. Rahvusliku Meediauuringu ehk Eesti Meediauuringu (EMU) aruanne.Vt http://www.bmf.ee/internet/user_9901/JOON6.GIF

12. II Erinevad õppimisteooriad • Kognitivism – näeb õppimist sisemiste miniavastustena. • 1970.a Seymour Paperti juhtimisel loodi Massachusettsi Tehnikaülikoolis laste programmeerimiskeel LOGO. • LOGO on avatud õpikeskkond (konkreetsete faktide ja automaatsete protseduuride selgeks õppimine on asendunud eksperimenteerimise ideede rakendamisega)

13. Erinevad õppimisteooriad- Kognitivism • Õpetajarolli muutumine( olla taustal, õhutada õpilasi looma ja avastama, pakkuda mõtlemist avardavaid ülesandeid) • LOGO ja selle kasutamismetoodikat on õpetanud Eno Tõnisson TÜ-st. • S.Papert ennustab, et kool kaob!? (Näiteks kui Ameerika kool ei suuda ülejäänud ühisk.tehnol. arenguga sammu pidada, muutub ta mittevajalikuks. Iseseisvad õpingud arvuti ja Interneti vahendusel,projektid,õppelaagrid jne.)

14. Erinevad õppimisteooriad- Konstruktivism • Konstruktivism hakkas 1990-ndatel aastatel populaarsust koguma. • Eristatakse 2 suunda: • Õppimine kui individuaalne protsess • Õppimine kui sotsiaalsest vastastikust mõjustusest tingitud tunnetusprotsess • Uued väljakutsed õpidisaineritele ( detailsete ettekirjutuste asemel, rakendada uusi paindlikumaid õpikeskkondi.Näiteks Interneti-põhised kursused või interaktiivne multimeedia-õpitarkvara)

15. Erinevad õppimisteooriad- Konstruktivism • Uued kontseptuaalsed mudelid – D.H.Jonassen (mida silmas pidada kaasaegse õpikeskkonna kujundamisel) 1. tuge isikliku teadmuse” ehitamiseks” (Construction) 2. elulähedast ja tähendusrikast konteksti (Contex) 3. suhtlemi- ja koostöövõimalusikaasõppijatega (Collaboration)

16. Konstruktivism - D.H.Jonassen • Kolm C: (Construction, Contekst, Collaboration) on õpidisaini nurgakivid praegu. • Välja vahetatakse Ameerikas kirjaoskamatuse lipukirjaks olnud Kolm R: Reading, (w)Riting,(a)Rithmetics (mida lugeda, kirjutada ja rehkendada) • Mured (kas ei heideta üle parda ka ootused, et iga in. lugeda ja kirjutada oskab - tähtsam on olla loov, reaalses elus toime tulla ja osata suhelda? • Lisaks veel audiovisuaalse (filmid,TV, multimeedia) kultuuri kasv kirjanduse arvelt

17. Kokkuvõte õppeteooriatest 1928 – 1998 a. 248 uurimusest andis ülevaate T.Russell: • uute meediavahentite kasutamine ei andnud olulist efekti (vt. No Significat Difference Phenomenonwww.adlnet.org/documents/nosignificantdifference.htm • Probleemiks metauurimused, kus arvuti on järjekordne meediavahend (tulemused ei anna kasulikku infot, liiga laialivalguvad)

18. III Ainete integratsioonist • Kus on meie kooli nõrgad kohad? • Nõrk koostööoskus teiste inimestega • Rühmatöö hindamisel tekkivad probleemid • Kuidas tagada, kõikide rühmaliikmete võrdne panus • Õpilaste koostöö tunnis ( TK ja KT) ajal karistatav

19. Ainete integratsioonist – raskuste kõrvaldamisest • Õpetajate motiveerimine (palgajärgud) • Toetus kooli juhtkonnalt • Hirmu, kroonilise ajapuuduse, oskuste vähesuse ja laiskuse likvideerimine • Iseseisva töö oskuse kasvatamine ja süvendamine õpilaste hulgas