1 / 22

Viies EUROOPA TÖÖTINGIMUSTE UURING ( tööOHUTUS & TÖÖTERVISHOID), 2010:

Viies EUROOPA TÖÖTINGIMUSTE UURING ( tööOHUTUS & TÖÖTERVISHOID), 2010: Eesti positsioon 28. september 2011, Tallinn

raanan
Download Presentation

Viies EUROOPA TÖÖTINGIMUSTE UURING ( tööOHUTUS & TÖÖTERVISHOID), 2010:

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Viies EUROOPA TÖÖTINGIMUSTE UURING (tööOHUTUS & TÖÖTERVISHOID), 2010: Eesti positsioon 28. september 2011, Tallinn Tiit Kaadu

  2. Uuringu spetsifikatsioon Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Dublin) viienda uuringu välitööd leidsid aset ajavahemikus jaanuar-juuni 2010, korraldaja GALLUP Europe. Eestis viis need ajavahemikus jaanuar - märts 2010 läbi Saar Poll. Uuring hõlmab ühtekokku 34 riiki (EL27, Norra, Horvaatia, Makedoonia, Türgi, Albaania, Montenegro ja Kosovo). • Eesti juhuvalimi suurus oli 1000 15-aastast ja vanemat Eestis elutsevat ja töötavat inimest. • Silmast-silma intervjueeriti kokku 43 816 Euroopa töötajat. • Välitööd tegi 3341 intervjueerijat, neist Eestis 97. • Intervjuu eesmärgil tehti kokku 270 195 külastust, mille kestel aeti ühtekokku 1 824 883 minutit juttu. Intervjuu keskmine kestus – 42 minutit. (Eestis ja Sloveenias intervjuud keskmiselt kõige pikemad - ligi 50 minutit.)

  3. Olulisemad töökeskkonnaga seonduvad uuringutulemused • Varasemast vähem leidub Euroopas neid töötajaid, kes tunnetavad, et töö tekitab riski nende tervisele ja ohutusele (EL27: 2000.a. – 31%, 2010.a. 24%; Eestis vastavalt 40% ja 38% %). • Paraku püsib endisena füüsikaliste ohtudega kokkupuute ulatus – Euroopa töötajate kokkupuude füüsikaliste ohtudega püsib enam-vähem samasugusena nagu see oli 20 aastat tagasi. • Viimase viie aasta jooksul on laiaulatusliku suitsetamisvastase seadusandluse rakendamise tõttu oluliselt vähenenud Euroopa töötaja kokkupuude tubakasuitsuga (EL27: 2005.a. – 20%, 2010.a. – 11%. Eesti vastavalt 27% ja 13%). Naiste ja meeste füüsikaliste ohtudega kokkupuute laad erineb - suuresti on see põhjustatud soolisest segregatsioonist paljudes majandussektorites. Soost põhjustatud erinevused ja sarnasused on püsinud Euroopas aastate jooksul konstantsetena. Näiteks: Vibratsiooniga puutub kokku 33% meestest, kuid ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%;

  4. (Jätkub) • raskeid kandameid teisaldab 42% meestest ja 24% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 50% ja 33%. • samas on teise inimese tõstmine, liigutamine jmt 13% naiste üks tööülesandeid vähemalt veerandi tööpäeva kestel, meeste puhul vaid 5%; Eestis vastavalt 9% ja 4%); • ebamugav ja väsitav tööasend on seevastu võrdne mure nii meeste kui ka naiste jaoks: mehed 48%, naised 45%. Samuti ei sõltu töö käigus käelaba või käsivarre korduvliigutuste tegemine soost: see puudutab 64% mehi ja 63% naisi, ent on praegu selgelt Euroopas (sh Eestis) suurem probleem kui 10 aastat tagasi. • Ligi 30% EL27 töötajatest puutub vähemalt veerandi oma tööajast kokku tugeva müraga (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta). Eesti 38% - üks halvemaid näitajaid ELis. • 15% töötajatest hingab sisse suitsu, auru, tolmu või käitlebohtlikke kemikaale (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta). • Võrreldes 2005.a. on 2010.a. suurenenud töötajate osakaal, kes käitlevad nakkusohtlikke materjale (vastavalt 9% ja 11%). Eestis mõlemal aastal 9%.

  5. (Jätkub) • Töötajate osakaal, kes teatavad, et nad on hästi või vägahästi informeeritudohutus- ja terviseriskidest tööl, on Euroopas suurenenud 90%-ni. Kõige vähem informeerituks peavad end Türgi (67%), Prantsusmaa (81%) ja Malta (85%) töötajad, kõige informeeritumaks Iiri (97%), Ungari (96%), Läti (96%) ja Eesti (95%; meie kõige informeeritumad - kõrge kvalifikatsiooniga töölised ja madala kvalifikatsiooniga ametnikud) töötajad. ELi mehed peavad end naistest selles valdkonnas veidi paremini informeerituks (vastavalt 91% ja 89%). Eesti puhul siin sooline erinevus puudub üleüldse. • Võrreldes 1995.a., ei ole praktiliselt muutunud madalatemperatuuriga kokkupuutuvate töötajate osakaal “vanades” ELi riikides (EL15) – 23% töötajaist. • Tööandja poolt tasutavad koolitused (viimase 12 kuu jooksul; NB!- mitte üksnes TTO valdkond) on ajavahemikus 2005-2010.a. märgatavalt suurenenud (ELis 26%-lt 34%-ni, Eestis – 30%-lt 37%-ni.).

  6. Informeeritus ohutus- ja terviseriskidest: (väga) hästi informeeritud

  7. Tervise- ja ohutusrisk töö tõttu: jah !

  8. Kas töö mõjutab su tervist ?

  9. Tervisepõhjustel töölt puudutud päevad (viimased 12 kuud)

  10. Kokkupuude tööriistadelt või masinatelt lähtuva vibratsiooniga (vähemalt veerand tööajast): jah !

  11. Kokkupuude tugeva müraga (vähemalt veerand tööajast): jah !

  12. Kokkupuude kemikaalidega (vähemalt veerand tööajast): jah !

  13. Käelaba või käsivarre korduvliigutused (veerand kuni kolmveerand tööajast): jah !

  14. Raskete kandamite teisaldamine (vähemalt veerand tööajast): jah !

  15. Ebamugav, väsitav & valulik tööasend (veerand kuni kolmveerand tööajast): jah !

  16. Nakkusohtlike ainete & materjalide käitlemine (vähemalt veerand tööajast): jah !

  17. Kiusatud või ahistatud viimase 12 kuu jooksul: jah!

  18. Kas su töö seondub vihaste klientide teenindamisega: jah!

  19. Kas su töö sisaldab ülesandeid, mis on vastuolus sinu isikuväärtustega: jah!

  20. Füüsiliselt vägivallatsetud viimase 12 kuu jooksul: jah !

  21. Tööalaselt diskrimineeritud viimase 12 kuu jooksul : jah !

  22. Tänan tähelepanu eest ! www.eurofound.eu http://osh.sm.ee

More Related