1 / 11

TUGEVUSÕPETUS

10.1 Varda väändenurk. 10.2 Ümarvarda astmeline vääne. 10.3 Ümarvarda sujuv vääne. 10.4 Väänatud mitte-ümarad vardad. 10.5 Jäikustingimused väändel. TUGEVUSÕPETUS. MASINAELEMENDID. 10. Väändedeformatsioon. Suheline väändenurk = varda pikkusühiku kohta tulev väändenurk.

questa
Download Presentation

TUGEVUSÕPETUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 10.1 Varda väändenurk 10.2 Ümarvarda astmeline vääne 10.3 Ümarvarda sujuv vääne 10.4 Väänatud mitte-ümarad vardad 10.5 Jäikustingimused väändel TUGEVUSÕPETUS MASINAELEMENDID 10. Väändedeformatsioon 10. Väändedeformatsioon

  2. Suheline väändenurk = varda pikkusühiku kohta tulev väändenurk Varda väändenurk Väändenurk = varda ristlõike pöördenurk algasendi suhtes teeta 10. Väändedeformatsioon

  3. Ühtlane ümarvarras Väändepinge Hooke’i seadus Suurim väändepinge Väändenurk Väändenurk Ühtlase ümarvarda ühtlane vääne Kõik ristlõiked on identsed Arvutusskeem Ühtlane vääne Lineaarselt muutuv väändenurk 10. Väändedeformatsioon

  4. Varda väändenurk Ühtlase ümarvarda astmeline vääne M M M Ühtlane varras M Otstevaheline pöördenurk 3 4 1 2 l l l 1 2 3 x K epüür, Nm T T Astmeline vääne 3 T 2 Suvalise ristlõike pöördenurk varda vasaku otsa suhtes mõõdetakse epüürilt j j = 3 T 1 j epüür, rad j 2 j K Iga ühtlase väändemomendiga lõiku vaadeldakse kui eraldi varrast j 1 10. Väändedeformatsioon

  5. Otstevaheline pöördenurk Varda väändenurk Astmelise ümarvarda astmeline vääne l l l l 1 3 4 2 M M M 2 3 4 M 1 x K epüür, Nm T T 3 T 2 T 4 epüür, m I 1 Suvalise ristlõike pöördenurk varda vasaku otsa suhtes mõõdetakse epüürilt 0 I 01 I 02 I 04 I 03 j epüür, rad Iga ühtlast ja ühtlase väändemomendiga lõiku vaadeldakse kui eraldi varrast j j = 4 j j j 1 j K 3 2 10. Väändedeformatsioon

  6. Lõik BC on lühike Suhteline deformatsioon Ümarvarda sujuv vääne x C ¹ x const D m ¹ const B x x B C epüür, Nm T C B 0 T BC = ( ) T f x epüür, Nm T Ühtlane T Muutuv T 4 epüür, m I 0 Ühtlane I 0 Muutuv I0 j epüür, rad 4 epüür, m I j 0 C = ( ) I f x j 0 B j Lineaarne j epüür, rad Mittelineaarne  j j B C 10. Väändedeformatsioon

  7. Väändemoment Väändenurga avaldis Vabas otsas (x = l)  C = 0 Väänava joonmomendiga ümarvarras 10. Väändedeformatsioon

  8. Väändenurk Sujuvalt muutuva läbimõõduga varras 10. Väändedeformatsioon

  9. Nelikantvarda väändenurk Bernoulli hüpotees ei kehti Valemid tuletatud elastsusteoorias  on võrdetegur, mis sõltub ristküliku külgede suhtest 10. Väändedeformatsioon

  10. Ellips- ja kolmnurkvarda väändenurk Bernoulli hüpotees ei kehti Valemid tuletatud elastsusteoorias 10. Väändedeformatsioon

  11. Jäikustingimus väändel = piirang detaili (varda) väändedeformatsioonile ja/või Jäikustingimused 10. Väändedeformatsioon

More Related