Download
1 / 13
130 likes | 180 Views
Ujumine. Johanna Maria Pärn 2015. Ujumise ajaloost. sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt; m aailma vanim ujumisklubi on Uppsala ujumisklubi, mis loodi 1769; a lgselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises , et vältida pritsmeid;
E N D
Ujumine Johanna Maria Pärn 2015
Ujumise ajaloost • sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt; • maailma vanim ujumisklubi on Uppsala ujumisklubi, mis loodi 1769; • algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid; • 1837.aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsiooniesinemine; • 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London SwimmingAssociation; • 1877. aastal toimusid esimesed rahvuslikud meistrivõistlused; • seejärel läks ujumine esmakordselt olümpiakavasse; • 1902. aastal tutvustas Richard Cavill läänemaailmale krooliujumist; • 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit; • 1910. aastal toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis; • 1952. aastal hakati liblikujumist tunnustama eraldi stiilina.
Tingimused võistlemisel • ujumisvõistlused toimuvad kas 25- või 50-meetrises (olümpiabassein) basseinis; • ühes ujumisvahetuses on 8 ujujat; • olümpiabasseinis peab olema 10 rada, et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust; • võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsi võetud tulemuse keskmised. http://www.sport.ee/et/materjalid/treening/spordialad/ujumine_on_tervislik_ja_hea_%C3%BCldf%C3%BC%C3%BCsiline_treening
Ujumisstiilid: vabaujumine ehk krool • 1. käed viiakse kõhuliasendis üle vee tagant ette, õlgade laiuselt peast kaugel peaaegu sirgelt uuesti vette ja seejärel vee all tagasi kuni puusadeni, jalalöök toimub vahelduvalt; • 2. tooge käed suhteliselt kõrgel pea kohal ette, küünarliiges on seejuures kõrgeimaks punktiks; • 3. hingamisel pöörake kõrvale vaid pea, mitte kogu ülakeha; • 4. hingake vee all välja ja vee peal taas sisse; • 5. vee alla liigub esmalt alati käsi, mitte küünarnukk; • 6. käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii pikeneb libisemisfaas ja toimub tugevam tõmme. http://g3.nh.ee/images/pix/228x138/joGENGA8hHs/file63089676_d9619b62.jpg
Video kroolitehnika õppimiseks: https://www.youtube.com/watch?v=5HLW2AI1Ink http://www3.pictures.zimbio.com/pc/Netherlands+200m+Women+Freestyle+swimming+OybcUzWx5dsl.jpg http://media4.onsugar.com/files/2012/07/31/2/192/1922729/82fb400e6fe822da_149525833.preview.jpg
Ujumisstiilid: seliliujumine • seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili; • keha tuleb hoida sirgelt, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel; • käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm; • vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi; • jalalöök toimub puusaliigesest. http://www.usaswimming.org/_Rainbow/Album/8377m82bfe3bd-5ddb-4eb5-88d9-d0e79cac5186.jpg
Video seliliujumise õppimiseks: https://www.youtube.com/watch?v=VHbRTAAcSRA http://www.shapeandfigure.com/uploads/40969d27e1c943f2a969e1903169b697Backstroke-Perfectly-Step-4.jpg
Ujumisstiilid: rinnuliujumine http://p.ocdn.ee/17/i/2014/12/2/ghp54bum.emj.jpg • Nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt: • jalgade töö: painutamine - jalgade löök - kiire ja tugev sirutamine - tõmmake jalad tagasi tuharate suunas - sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole; • käte töö: kätetõmbealguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole - käed painutatakse tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole - kõige sügavamal on sõrmeotsad; • hingamine: sissehingaminetoimub kätetõmbe alguses vee peal, seejärel küünarnukkide üksteisele lähenedes läheb keha taas vee alla ja toimub väljahingamine.
Video rinnuliujumise õppimiseks: https://www.youtube.com/watch?v=QGZ8rIy-YtI http://upl.stack.com/wp-content/uploads/2012/09/michael-phelps-breaststroke_1024x768_18393-e1348258598804.jpg http://swymnutmasters.com/wp-content/uploads/2013/01/Breaststroke-Timing-Under2.jpg
Ujumise mõju tervisele ja selle harrastamise vajalikkus • aitab olla terve ja heaskehalisesvormiskõrgeeani; • arendab mitut erinevat lihasgruppi; • aitab põletada sama palju kaloreid kui jooksmine, ent seejuures ei koorma liigeseid; • veevoolul on masseeriv toime; • tugevdab südame-vereringet; • aitab ennetada ainevahetushaigusi; • aitab taastuda vigastustest; • võib aidata ravida erinevaid haigusi (nt astma).
Ohud ujumisega tegelemisel • jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni; • allergia: basseinivesi võib tekitada ka nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad.; • sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises.
Kasutatud allikad • http://www.usaswimming.org/_Rainbow/Album/8377m82bfe3bd-5ddb-4eb5-88d9-d0e79cac5186.jpg • http://www.liigume.ee/sinu-treener/sinu-spordiala/ujumine/ • http://g3.nh.ee/images/pix/228x138/joGENGA8hHs/file63089676_d9619b62.jpg • http://www.sport.ee/et/materjalid/treening/spordialad/ujumine_on_tervislik_ja_hea_%C3%BCldf%C3%BC%C3%BCsiline_treening • https://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala) • http://www.liigume.ee/sinu-treener/sinu-spordiala/ujumine/
