PESTITSIIDID

1. PESTITSIIDID Koostaja: Natalja Sapatševa III kursus

2. PESTITSIIDID • Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on mürkkemikaalid, mida kasutatakse kahjulike organismide hävitamiseks. • Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut.

3. JAOTUS Keemilise iseloomu järgi : • Kloororgaanilised • Fosfororgaanilised • Karbamiidid • Lämmastiku sisaldavad Tõrjeobjekti järgi: • Herbitsiidid (ebasoovitavate taimede hävitamiseks) • Insektitiidid (kahjulike putukate hävitamiseks ) • Fungitsiidid (võitluseks seen- ja viirushaigustega) • Bakteritsiidid (võitluseks bakteritega) • Nematotsiidid (ümarusside, molluskide, limusside, puukide ja lestade hävitamiseks) • Zootsiidid (loomade, näiteks näriliste tõrjeks)

4. PESTITSIIDIDE KASUTAMISEGA SEOTUD TERVISERISKID • Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. • Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine Ib – väga mürgine II – mõõdukalt mürgine III – vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb

5. PESTITSIIDIDE KASUTAMISEGA SEOTUD TERVISERISKID • Vähkkasvajad • Sünnidefektid • Arenguhäired • KNS häired • Hüperaktiivsus • Tähelepanuhäired • Parkinsoni tõbi • Neerude, hingamisteede, silmade, naha probleemid

6. PESTITSIIDIDE MÕJU LASTELE Mahukas uurimus , mis avaldati Enviromental Health Perspectives (1998, juuni) näitas, kuidas mõjuvad pestitsiidid lastele. Võrreldi pestitsiidide kasutavas piirkonnas olevaid lapsi selle piirkonnaga, kus toimisid orgaanilised kasvatatusmeetodid. Tulemused: • Lapsi jälgiti tavapäraste mängude käigus, kus pestitsiide kasutava piirkonna lapsed olid enam agressiivsed ja vihastasid kergemini. • Samuti 4-5 aastased joonistasid inimeste asemel ebamääraseid kujundeid, nende 30 minuti mälu oli nõrgem. • 59% orgaanilise kasvatusega ala lastest suutsid meenutada kingituse kuju ja värvi, kusjuures teise piirkonna lastest suutis seda vaid 27% jms.

7. PESTITSIIDIJÄÄGID MEIE TOIDUS • 2008.a. lõpul võttis Euroopa Komisjon kokku 2006.a. liikmesriikide pestitsiidijääkide seire tulemused, kust ilmnes, et meie toit on rekordiliselt kõrge kemikaalijääkide sisaldusega. • Võetud proovidest 49% sisaldasid pestitsiidijääke, 4,7% sisaldasid jääke üle kehtestatud piirnormi. Kokku leiti Euroopas müüdavast toidust 354 erineva toimeaine jääki.

8. PESTITSIIDIJÄÄGID MEIE TOIDUS Kõige rohkem oli jääke sisaldavaid proovenendehulgas: • viinamarjad 68% • banaanid 55% • piprad 42% • apelsinimahl 10% Normeületavaid proove oli 2006.a. enim baklažaanide (4,3%), piparde (3,5%), viinamarjade (3,2%) ja herneste (2,3%) hulgas.

11. PESTITSIIDIDE KASUTAMINE EESTIS • Pestitsiide hakati Eestis ulatuslikumalt kasutama 1950-ndate aastate lõpul. Pestitsiidide kasutamine saavutas lae 1986. aastal (2067 t). • 1960. aastast peale on Eestis peetud taimekaitsevahendite kohta täpset koguselist janomenklatuurset arvestust. • 1997. aastal kasutati putukatõrjevahendeid 0,6 tonni, seenetõrjevahendeid 6,8 tonni, umbrohutõrjevahendeid 85,4 tonni, puhtimispreparaate8 tonni, kasvuregulaatoreid 7,1 tonni ja desikante 0,07 tonni. Kokku seega 113,7tonni. Osaliselt on langus tingitud küll tõhusamate taimekaitsevahenditekasutuselevõtust, kuid suures osas on põhjuseks siiski talunike japõllumajandusettevõtete madal ostuvõime. Kohati on seetõttu halvenenudtaimekultuuride seisund – levinud on umbrohud ja taimehaigused.

12. PESTITSIIDIDE KASUTAMINEEESTIS Keskkonnaprobleeme põhjustavad eelkõige keskkonnas püsivad kloororgaanilised taimekaitsevahendid. Kuna kloororgaaniliste insektitsiidide kasutuse kulunormid olid suured ja külvijärjekorras järgnesid kahjuritõrjet vajavadkultuurid vahetult üksteisele, kuhjusid kloororgaanilised ühendid mulda. Keemiatööstuse areng tõi põllumajandusse keskkonnas vähepüsivad fosfororgaanilised insektitsiidid. Seoses sellega keelati 1968. aastast kloororgaanilistetaimekaitsevahendite (s.h. DDT) sissevedu Eestisse.

14. VÕIMALIKKE LAHENDUSI • Eriti ohtlike pestitsiidide nagu DDT, samuti PCB, mida kasutatakse pestitsiidide lahjendajana, tootmine ja kasutamine on paljudes maades keelatud. • Kaasajal leiavad järjest laiematkasutamistbioloogilised taimekaitsemeetodid, mis põhinevad putukatest toituvate organismide, viiruspreparaatide ja muu sarnase kasutamisel. • Kasutada mittemürgiseid putukatõrjevahendeid. Kuna 50% kõigist pestitsiididest moodustavad just need, on see samm eriti märkimisväärne. Siinkohal on vajalik nimetada feromoone ja juvenoide.

15. FEROMOONID • Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonid on suguferomoonid vastassugupoole ligimeelitamiseks. • Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse kahjurputukate tõrjeks taimekasvatuses. Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv.

16. JUVENOIDID • Juvenoidid on putukate juveniilhormoonide sünteetilised analoogid, mis põhjustavad putukatel pöördumatuid arenguhäireid, sigimatust ja surma. Juvenoidid lagunevad kiiresti ning on püsisoojastele ohutud.

17. MAHEPÕLLUMAJANDUS • Alternatiiv põllumajandusekemikaalide kasutamisele – mahepõllumajandus (mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest loobumist). • Praegu on mahepõllumajanduslikult viljeldavat kontrollitud põllumaad Eestis natuke üle 20000 hektari, mis moodustab 2% kasutusel olevast põllumaast.

18. MAHEPÕLLUMAJANDUS • Mahetoit ei sisalda tervisele kahjulikke lisaaineid • Nõudlus mahetoodangu järele on kogu Euroopas suurem kui pakkumine (mahetoodetele turustamisvõimaluste leidmine lihtsam ja tõenäosus kõrgemat hinda saada suurem) • Tasakaalus aineringe ei koorma ka looduskeskkonda • Bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse soodustamisega kujuneb kvaliteetsem elukeskkond.

19. KOKKUVÕTE • Igal aastal kasutatakse Euroopa Liidus ca 200 000 tonni sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Põllumajanduskemikaalide kasutamine on aastati järjest suurenenud. Sattudes mulda püsivad nad seal pikka aega ning pärsivad sealset elustikku (nt. väheneb kasulike putukate ja vihmausside arv). Pritsides imenduvad pestitsiidid taime kõikidesse organitesse k.a. inimese poolt söödavatesse viljadesse. Pestitsiidijääkidega toitu süües ohustab inimene oma organismi, sest võivad tema tervist kahjustada. Erinevate uuringute põhjal on taimekaitsevahendite jääke sisaldava toidu tarbimist seostatud ülekaalulisusega, diabeediga, allergiate tekkega, neuroloogiliste probleemidega, hormonaaltalitluse häiretega, loote arengu kõrvalekalletega, viljatusega, vähiriski suurenemisega, maitsemeele ja kasulike ainete omastamise võime nõrgenemisega, Parkinsoni tõvega jm. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast.

20. Kasutatud kirjandus • Comission of the European Communities. 2006. Monitoring of Pesticide Residues in Products of Plant Origin in the EU, Norway, Iceland, Liechtenstein. Kättesaadaval: http://ec.europa.eu/food/fvo/specialreports/pesticide_residues/report_2006_en.pdf • L. Leivategija. 1970. Taimekaitses kasutatavad pestitsiidid • Muutuv keskkond ja tervis.1996 • Põllumajanduskeskkonna seire büroo. 2008. Pestitsiidide kasutuskoormus. Kättesaadaval: http://pmk.agri.ee/pkt/files/f5/PestitsiidideKasutuskoormus2008Kohta_Lyhike.pdf • Sirli Pehme. 2009. Pestitsiidid eurooplaste toidulaual. Kättesaadaval: http://mahekeskus.wordpress.com/2009/05/17/pestitsiidid-eurooplaste-toidulaual/ • Statistikaamet; EV Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus; • Taimekaitsevahendite kasutamine, 1997 (ESA)

21. Aitäh!