Download
h drosf r n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
HÜDROSFÄÄR PowerPoint Presentation
Download Presentation
HÜDROSFÄÄR

HÜDROSFÄÄR

451 Views Download Presentation
Download Presentation

HÜDROSFÄÄR

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8%

  2. MAGE VESI • Pinnavesi 77,8% • Põhjavesi 22,0% • Mullavesi 0,2%

  3. PINNAVESI • LIUSTIKUD 99,36 % • JÄRVED JA JÕED 0,61% • ATMOSFÄÄR 0,03%

  4. VEE VIIBEAEG • Biosfääris 1 nädal • Atmosfääris 1,5 nädalat • Jõgedes 2 kuud • Mullas 2 nädalat-1 aasta • Soos 1-10 aastat • Järvedes 10 aastat • Liustikes 1000 aastat • Meredes ja ookeanides 4000 aastat • Põhjavesi 2 nädalat-10 000 aastat

  5. VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA

  6. VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul

  7. Väike ja suur veeringe • Veeringed • Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. • Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.

  8. Väike veeringe • VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed Maailmameri

  9. Suur veeringe Suur veeringe • Suur veeringe Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri

  10. AURAMINE Sõltub Pinnase omadustest Taimestikust Õhu ja maapinna niiskusest Temperatuurist Tuule kiirusest Too näide kuidas need mõjutavad auramist!

  11. AURAMINE • Millises piirkonnas on auramine suurem? Ekvaatoril ookeani kohal või mandril? Parasvöötmes ookeani kohal või troopilises vöötmes ookeani kohal?

  12. SADEMED • Kaugus ookeanidest ja meredest • Pinnamood- mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) • Auramine- maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket?

  13. SADEMED • Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik Põhja-Ameerika idarannik Aafrika kagurannikul Põhja-Ameerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel

  14. MEREVEE OMADUSED • TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel

  15. VEETEMPERATUUR • Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid • Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas)

  16. SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul

  17. SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem-soolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem-soolsus suureneb!

  18. SOOLSUS • Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral • Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga

  19. SOOLSUS • Miks Läänemere soolsus on väike? • Miks Punase mere soolsus on suur? • Millises meres on soolsus suurem ja miks? Läänemeri või Norra meri Punane meri või Mehhiko laht Araabia meri või Barentsi meri

  20. HOOVUSED • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk • Soojad ja külmad • Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva

  21. HOOVUSED

  22. HOOVUSTE tekkepõhjused • Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled-TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, • Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi)-ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) • Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) - TIHEDUSHOOVUS • KOMPENSATSIOONIHOOVUS - Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani

  23. Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel • Setete transportijad- savi või muda • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) • Mõju kliimale-TULETA MEELDE!

  24. Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul - RANNAPROTSESSID • Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile

  25. RANNAPROTSESSID • Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarrid-veealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE!

  26. MAAILMAMERE REOSTUMINE • Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus-jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus-õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine

  27. MAAILMAMERE REOSTUMINE • Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine

  28. MAAILMAMERE KAITSE • 1970.a merekaitse üldleping-eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega • 1974.a Läänemere konventsioon • Ramsari (1971.a.) rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon (Matsalu alates 1975)

  29. JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAD TEGURID • Äravoolu mõjutavad Sademed Õhutemperatuur (auramine) Lume sulamine ja liustike sulamine Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus)

  30. HÜDROGRAAFI iseloomustus • Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. • Hüdrograafi joonistamiseks võetakse igapäevased või pikaajalised andmeid veehulga või veetaseme muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter) skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala. • Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.

  31. MÕISTED • Lähe • Suue • Jõestik • Valgla e. äravooluala – maa-ala millelt jõestik saab oma vee • Vooluhulk- vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis) • Jõe äravool – jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund • Veereziim – jõe veetaseme ajaline muutus

  32. Mõisted • Jõe langus – lähte ja suudme vahe • Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang!

  33. Jõgede toitumine • Vihmaveest • Lumesulamisveest • Lisajõgedest • Põhjaveest Millal on suurvesi ja miks? Kongo Jangtse Indus Jenissei Volga Rein

  34. VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: • Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon • Setete transport • Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal

  35. Jõeorud ja jõesäng • LAMMORG • SÄLKORG e. kanjon • MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil

  36. VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid • Jõe tegevus ülem-, kesk- ja alamjooksul • Mis on soot, kuidas tekib? • Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta

  37. PÕHJAVESI • Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine • Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine

  38. PÕHJAVESI • Vett läbilaskev kiht- liiv, kruus • Vettkandev kiht • Vettpidav kiht- savi • Allikas-koht, kus põhjavesi tuleb maapinnale • Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas • Arteesia vesi- surveline põhjavesi • Mineraalvesi- mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest Tee joonis põhjavee tekke kohta!

  39. PÕHJAVESI Infiltratsiooni mõjutavad • Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) • Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike • Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem • Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi • Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub • Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem • Infiltratsioon on sademetevee imbumine pinnasesse!

  40. PÕHJAVESI • Nimeta riike kus on probleeme puhta joogiveega • Millistel riikidel võib tekkida konflikt ühise vee ja vee-energia kasutamisel? • Millistes Eesti piirkondades esineb probleeme puhta joogiveega?

  41. PÕHJAVESI • Reostus Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus – üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus

  42. PÕHJAVESI • Alanemine Suur veevõtt Pikk kuivaperiood Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine

  43. PÕHJAVEE KAITSE • Heitvee süvalasud-mere põhjas 1-3m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 1-2 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) • Reovete puhastamine- keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline

  44. Mõisted • Veereziim • Maailmameri • Rannaprotsessid • Rannavall, järsk- ja laugrannik • Jõgede äravool • Valgla (jõgede äravoolualad) • Infiltratsioon

  45. Kaardinomenklatuur • JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO • JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA

  46. KAARDINOMENKLATUUR • MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, • LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI • KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI • VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI

  47. SAARED JA POOLSAARED • SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUS-GUINEA, JAAPAN, UUS-MEREMAA • POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDO-HIINA, KOREA, LABRADORI

  48. KORDAMISKÜSIMUSED • Vee jaotus Maal (protsendid) • Suur- ja väike veeringe • Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused • Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid • Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel • Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas • Maailmamere reostumise põhjused, mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele, keskkonnale • Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed • Põhjavee kujunemine; infiltratsiooni mõjutavad tegurid • Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed