h drosf r l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
HÜDROSFÄÄR PowerPoint Presentation
Download Presentation
HÜDROSFÄÄR

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 49

HÜDROSFÄÄR - PowerPoint PPT Presentation


  • 338 Views
  • Uploaded on

HÜDROSFÄÄR. Soolane 97,2% Mage 2,8%. MAGE VESI. Pinnavesi 77,8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2%. PINNAVESI. LIUSTIKUD 99,36 % JÄRVED JA JÕED 0,61% ATMOSFÄÄR 0,03%. VEE VIIBEAEG. Biosfääris 1 nädal Atmosfääris 1,5 nädalat Jõgedes 2 kuud

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'HÜDROSFÄÄR' - paytah


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
h drosf r

HÜDROSFÄÄR

Soolane 97,2%

Mage 2,8%

mage vesi
MAGE VESI
  • Pinnavesi 77,8%
  • Põhjavesi 22,0%
  • Mullavesi 0,2%
pinnavesi
PINNAVESI
  • LIUSTIKUD 99,36 %
  • JÄRVED JA JÕED 0,61%
  • ATMOSFÄÄR 0,03%
vee viibeaeg
VEE VIIBEAEG
  • Biosfääris 1 nädal
  • Atmosfääris 1,5 nädalat
  • Jõgedes 2 kuud
  • Mullas 2 nädalat-1 aasta
  • Soos 1-10 aastat
  • Järvedes 10 aastat
  • Liustikes 1000 aastat
  • Meredes ja ookeanides 4000 aastat
  • Põhjavesi 2 nädalat-10 000 aastat
veeringed
VEERINGED

ATMOSFÄÄR

auramine sademed auramine sademed

MAAILMAMERI MAISMAA

veebilanss
VEEBILANSS

Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul

slide7

Väike ja suur veeringe

  • Veeringed
  • Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
  • Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
v ike veeringe
Väike veeringe
  • VÄIKE VEERINGE

Veeaur

Sademed

Maailmameri

suur veeringe

Suur veeringe

Suur veeringe
  • Suur veeringe

Sademed

Veeaur

Veeaur

Pinnavesi

Põhjavesi

Maailmameri

auramine
AURAMINE

Sõltub

Pinnase omadustest

Taimestikust

Õhu ja maapinna niiskusest

Temperatuurist

Tuule kiirusest

Too näide kuidas need mõjutavad auramist!

auramine11
AURAMINE
  • Millises piirkonnas on auramine suurem?

Ekvaatoril ookeani kohal või mandril?

Parasvöötmes ookeani kohal või troopilises vöötmes ookeani kohal?

sademed
SADEMED
  • Kaugus ookeanidest ja meredest
  • Pinnamood- mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel)
  • Auramine- maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt

Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket?

sademed13
SADEMED
  • Miks sajab järgmistes kohtades palju?

Amazonase madalik

Põhja-Ameerika idarannik

Aafrika kagurannikul

Põhja-Ameerika looderannik

Himaalaja lõunanõlvadel

merevee omadused
MEREVEE OMADUSED
  • TEMPERATUUR

sõltub

Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast

Sademete hulga ja auramise vahekord

Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine

Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri

2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel

veetemperatuur
VEETEMPERATUUR
  • Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid
  • Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal

Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal!

Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi

Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks?

Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 10-15 kraadi külmem kui Arktikas)

soolsus
SOOLSUS

Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate,

ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat)

Keskmine soolsus 35 promilli

Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem

Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike)

Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul

soolsus17
SOOLSUS

Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis

Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli

Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem-soolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem-soolsus suureneb!

soolsus18
SOOLSUS
  • Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral
  • Mere soolsust mõjutavad

sademete hulga ja auramise vahekord

jõgede suubumine

ühendus ookeaniga

soolsus19
SOOLSUS
  • Miks Läänemere soolsus on väike?
  • Miks Punase mere soolsus on suur?
  • Millises meres on soolsus suurem ja miks?

Läänemeri või Norra meri

Punane meri või Mehhiko laht

Araabia meri või Barentsi meri

hoovused
HOOVUSED
  • Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk
  • Soojad ja külmad
  • Liikumise seaduspärasus:

Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva

hoovuste tekkep hjused
HOOVUSTE tekkepõhjused
  • Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled-TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus,
  • Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi)-ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre)
  • Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) - TIHEDUSHOOVUS
  • KOMPENSATSIOONIHOOVUS - Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani
hoovuste t htsus
Hoovuste tähtsus
  • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel
  • Setete transportijad- savi või muda
  • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad)
  • Mõju kliimale-TULETA MEELDE!
mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul rannaprotsessid
Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul - RANNAPROTSESSID
  • Kulutav tegevus järskrannikul

Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad

Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava

Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile

rannaprotsessid
RANNAPROTSESSID
  • Kuhjav tegevus laugrannikutel

Tekivad kuhjerannad

Rannavallid

Rannabarrid-veealused vallid

Maasääred

TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE!

maailmamere reostumine
MAAILMAMERE REOSTUMINE
  • Põhjused

Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse

Põllumajandusreostus-jõuab jõgede kaudu

Intensiivne laevaliiklus-õnnetused tankeritega

Meresügavustesse maetud mürkained

Kliima soojenemine

maailmamere reostumine27
MAAILMAMERE REOSTUMINE
  • Tagajärjed

Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis

Vähenevad kalavarud

Mõju inimese toidualauale

Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni

Rannikualad reostuvad-mõju turismile

Vetikate vohamine

Korallide hävimine

maailmamere kaitse
MAAILMAMERE KAITSE
  • 1970.a merekaitse üldleping-eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega
  • 1974.a Läänemere konventsioon
  • Ramsari (1971.a.) rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon (Matsalu alates 1975)
j gede ravoolu m jutavad tegurid
JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAD TEGURID
  • Äravoolu mõjutavad

Sademed

Õhutemperatuur (auramine)

Lume sulamine ja liustike sulamine

Juurdevool lisajõgedest

Läbivool järvest

Paisu ehitamine

Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus)

h drograafi iseloomustus
HÜDROGRAAFI iseloomustus
  • Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
  • Hüdrograafi joonistamiseks võetakse igapäevased või pikaajalised andmeid veehulga või veetaseme muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter) skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala.
  • Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
m isted
MÕISTED
  • Lähe
  • Suue
  • Jõestik
  • Valgla e. äravooluala – maa-ala millelt jõestik saab oma vee
  • Vooluhulk- vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis)
  • Jõe äravool – jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund
  • Veereziim – jõe veetaseme ajaline muutus
m isted33
Mõisted
  • Jõe langus – lähte ja suudme vahe
  • Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km)

Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km.

Arvuta langus ja lang!

j gede toitumine
Jõgede toitumine
  • Vihmaveest
  • Lumesulamisveest
  • Lisajõgedest
  • Põhjaveest

Millal on suurvesi ja miks?

Kongo Jangtse

Indus Jenissei

Volga

Rein

voolus ng ja sellega seotud protsessid
VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid

Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb:

  • Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon
  • Setete transport
  • Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal
j eorud ja j es ng
Jõeorud ja jõesäng
  • LAMMORG
  • SÄLKORG e. kanjon
  • MOLDORG

Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle

SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil

voolus ng ja sellega seotud protsessid37
VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid
  • Jõe tegevus ülem-, kesk- ja alamjooksul
  • Mis on soot, kuidas tekib?
  • Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta
p hjavesi
PÕHJAVESI
  • Põhjaveevaru suureneb

Sademevee infiltratsioon

Soodest imbub

Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine

  • Põhjaveevaru väheneb

Allikate äravool

Taimede veetarve

Auramine maapinnalt

Väljapumpamine

p hjavesi39
PÕHJAVESI
  • Vett läbilaskev kiht- liiv, kruus
  • Vettkandev kiht
  • Vettpidav kiht- savi
  • Allikas-koht, kus põhjavesi tuleb maapinnale
  • Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas
  • Arteesia vesi- surveline põhjavesi
  • Mineraalvesi- mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest

Tee joonis põhjavee tekke kohta!

p hjavesi40
PÕHJAVESI

Infiltratsiooni mõjutavad

  • Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis)
  • Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike
  • Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem
  • Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi
  • Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub
  • Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem
  • Infiltratsioon on sademetevee imbumine pinnasesse!
p hjavesi41
PÕHJAVESI
  • Nimeta riike kus on probleeme puhta joogiveega
  • Millistel riikidel võib tekkida konflikt ühise vee ja vee-energia kasutamisel?
  • Millistes Eesti piirkondades esineb probleeme puhta joogiveega?
p hjavesi42
PÕHJAVESI
  • Reostus

Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse

Põllumajandusreostus – üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest

Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse

Olmereostus

p hjavesi43
PÕHJAVESI
  • Alanemine

Suur veevõtt

Pikk kuivaperiood

Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine

p hjavee kaitse
PÕHJAVEE KAITSE
  • Heitvee süvalasud-mere põhjas 1-3m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 1-2 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare)
  • Reovete puhastamine- keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline
m isted45
Mõisted
  • Veereziim
  • Maailmameri
  • Rannaprotsessid
  • Rannavall, järsk- ja laugrannik
  • Jõgede äravool
  • Valgla (jõgede äravoolualad)
  • Infiltratsioon
kaardinomenklatuur
Kaardinomenklatuur
  • JÕED

REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO

  • JÄRVED

SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA

kaardinomenklatuur47
KAARDINOMENKLATUUR
  • MERED

LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI,

  • LAHED

MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI

  • KANALID

PANAMA, SUESSI, KIELI

  • VÄINAD

TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI

saared ja poolsaared
SAARED JA POOLSAARED
  • SAARED

SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUS-GUINEA, JAAPAN, UUS-MEREMAA

  • POOLSAARED

SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDO-HIINA, KOREA, LABRADORI

kordamisk simused
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Vee jaotus Maal (protsendid)
  • Suur- ja väike veeringe
  • Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused
  • Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid
  • Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel
  • Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas
  • Maailmamere reostumise põhjused, mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele, keskkonnale
  • Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed
  • Põhjavee kujunemine; infiltratsiooni mõjutavad tegurid
  • Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed