tallinna likool avatud likooli t iend ppekeskus eesti keele h ldamisest l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Tallinna Ülikool Avatud ülikooli täiendõppekeskus Eesti keele hääldamisest PowerPoint Presentation
Download Presentation
Tallinna Ülikool Avatud ülikooli täiendõppekeskus Eesti keele hääldamisest

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 14

Tallinna Ülikool Avatud ülikooli täiendõppekeskus Eesti keele hääldamisest - PowerPoint PPT Presentation


  • 392 Views
  • Uploaded on

Tallinna Ülikool Avatud ülikooli täiendõppekeskus Eesti keele hääldamisest. Kursuse Eesti keele ja kirjanduse õpetamisest põhikoolis lõputöö Virve Sjöblom Tallinn 2009. Igal keelel on natuke isemoodi kõla. Vaatleme näiteks inglisekeelset lauset: Pat´s deck is cool .

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Tallinna Ülikool Avatud ülikooli täiendõppekeskus Eesti keele hääldamisest' - paulina


Download Now An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
tallinna likool avatud likooli t iend ppekeskus eesti keele h ldamisest

Tallinna ÜlikoolAvatud ülikooli täiendõppekeskusEesti keelehääldamisest

Kursuse Eesti keele ja kirjanduse õpetamisest põhikoolis lõputöö

Virve Sjöblom

Tallinn 2009

igal keelel on natuke isemoodi k la
Igalkeelel on natukeisemoodikõla

Vaatleme näiteks inglisekeelset lauset:

Pat´s deck is cool.

Tähendab eesti keeles:

Patil on head kaardid.

Kõlab eesti keeles:

Päts tekkis kuul.

h ldamine
Hääldamine
  • Hääldamise olulisim komponent on hingamine.
  • Õigesti hingamine on eeldus õigeks hääldamiseks.
  • Eesti keele õigehääldus on tihedasti seotud õigekirjutusega:

*igale häälikule vastab kirjas kindel häälikuline väärtus,

*kõiki häälikuid püütakse kirjas võimalikult täpselt tähtede abil

edasi anda.

Näiteks o-häälik lühikepikk ülipikk

palju koli – kooli juures – lähen kooli

h lduskoha poolest on eesti keelt hea v rrelda soome keelega
Häälduskohapoolest on eesti keeltheavõrreldasoomekeelega

Näide eesti keelest

Poest toodi

soola ja suhkrut

Eesti keel

kasutab suhteliselt eespoolset häälduskohta.

Näide soome keelest

Kaupasta tuotiin

suolaa ja sokeria

Soome keel

kasutab tagapoolsemat

häälduskohta

h ldusalus
Hääldusalus
  • Emakeele hääldusaluse omandab laps kõnelema õppides;
  • on püsiv tunnus, teda pole lihtne muuta ka tahte järgi, näiteks võõrkeelt kõneldes.
  • Probleeme võib tekkida, kui inimene on elanud väga kaua mõnes teises keelekeskkonnas ja suhtleb suurema osa ajast võõrkeeles.
  • Võõrkeele kõnelemisel avalduvat emakeele hääldusaluse mõju nimetatakse aktsendiks.
intonatsioon ehk h letoon
Intonatsioonehkhääletoon
  • Eesti keeles algavad küsilaused küsisõnaga ja nende intonatsioon on langev nagu tavalistel jutustavatel lausetel:

*Kas sa tuled juba?*Kas Liina on täna korrapidaja?

  • Võõrkeelte mõjul võib küsilausetes üsna sageli kuulda ka eesti keelele mitteomast tõusvat intonatsiooni (ehk hääletooni):

*Tuled sa juba? *Korrapidaja on täna Liina?

  • Tõusev intonatsioon esineb eesti kirjakeeles liitlause osalausete piiril, andes sellega märku, et lause pole veel lõppenud :

*Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.

t ish likud ehk vokaalid
Täishäälikudehkvokaalid
  • Eesti keeles on 9 vokaali

a e i o u õ ä ö ü

  • Diftongiks nimetatakse kahest erinevast täishäälikust koosnevat ühendit ehk kaksiktäishäälikut, mis kuulub ühte silpi.

Näiteks:sõnassaundiftong on au, agasõnasmaa-ilm a-iei ole diftong,

sõnasjõidiftong on õi, agasõnasloi-ulti-uei ole diftong.

  • Vokaalidehääldamiselväljahingamiseajaltakistust ei ole.
  • Vokaalid on kõikhelilisedhäälikud.
vokaalide h ldamisest
Vokaalidehääldamisest
  • Vead vokaalide ja diftongide hääldamisel sünnivad enamasti laisast keeletööst.

Näiteks vale hääldus öheksa - õige hääldus üheksa

lähädal- lähedal

änam - enam

  • Probleemiks võib olla läbi nina hääldamineehk nasalisatsioon.
  • Probleemiks võib olla lohakas hääldamievõi ka murdetausta mõju.

Näiteks põesas- põõsas (õige); võeras– võõras (õige)

  • Hääldada pikk üü(kuigi nii kirjutatakse)on viga, kuisellelejärgneb sõnas täishäälik. Õige hääldus on üi.

Näiteks vale hääldus püüab - õige hääldus püiab

lüüakse - lüiakse

hüüe - hüie

süüa - süia

(tahan) müüa - (tahan) müia

  • Kui õppija emakeele hääldusalus erineb eesti keele omast, kasutab ta tõenäoliselt teistsuguseid väljakujunenud häälikuühendeid.

Näiteks Venelastel on kalduvus "joteerida" keskkõrget eesvokaali e (kõlab je);

inglise ja saksa keeles on i kinnisem kui eesti keeles.

diftongi de h ldus
Diftongide hääldus
  • Oluline on, et mõlemad osised korralikult välja hääldataks.

Näiteks: vale hääldus präägu - õige hääldus praegu

päävitama - päevitama

pääv- päev

  • Tuleb jälgida diftongide õe, eo, äo, õo hoolikat väljahääldamist.

Näiteks: vale hääldus tõõsti - õige hääldus tõesti

näutu - näotu

  • Diftongidea, oa, öakõlavad vahel nagu ia, ua, üa. Selline hääldus on aktsepteeritud.

Näiteks: viatu-veatu

süandama - söandama

  • Lõunaeestimurdelised ää-vormid sõnadest hea (~hää), pea (~pää), peal (~pääl) ja seal (~sääl) on kirjakeeles heaks kiidetud.
kaash likud ehk konsonandid
Kaashäälikudehkkonsonandid
  • suluta

F, H, J, L, M, N, R, S, Š, Z, Ž, V.

  • suluga

G, B, D, K, P, T.

  • helilised

M, N, L, R, V.

  • helitud

K, G, P, B, T, D, F, H, S, Š, Z, Ž.

  • poolvokaalid – j, w
  • Eesti keele konsonantide moodustamise põhinõudeks on häälduskergus, st hoiduminetugevast väljahingamisest ja pingest.
vead konsonantide h ldamisel
Veadkonsonantidehääldamisel
  • Probleemseim häälik on r:

* normaalne rmoodustatakse keeletippu väristades,

põriseva r puhul väriseb kurgunibu (nn prantsuse r)

* vahel väikelaps asendabr-häälikukõlalt lähedasehäälikugal.

  • Häälikl:

* õige on hääldada helilisena.

* hääldamine soomepärase lameda keeleseljaga on viga.

  • Levinumaidveaohtlikkehäälikuühendeid on hv,

*kiputakseasendamaf-ga.

NäiteksKogurafasjoobkofi, kes ei joo, on näostkafatu.

  • Tuleksjälgida, et võõrsõnadef-i ei asendatakshvvõiv-ga.

Näiteksreferaat,mitterehveraat ; film, mittevilm

  • Eesti kõnekeeleson tavaline, et sõnaalgulisth-d ei hääldata,

Näitekskõlabhiirvägasageliiirvõihaukumaaukuma,

võih-dkiputaksehääldama ka seal, kusteda ei ole.

Näiteksulgumaasemelhulguma ; ässitamaasemelhässitama

kui emakeel ei ole eesti keel
Kuiemakeel ei ole eesti keel,

… tuleb hääldamisel arvestada mõningaid erinevusi.

Näiteks eestikeelne sõna president - dei ole heliline

vene keeles президент ja soome keeleles presidentti-

dkõlab heliliselt

Näiteks Eesti keeles ei hääldata heliliselt tähti z ja ž, nagu see on

vene ja inglise keeles, vaid nõrga s ja š-na.

Eestlasel on vene keelt õppides raske mõista, miks ometi peab seal olema nii palju „susisevaid“, kui eesti keel saab hakkama vähemaga.

kodune lesanne
Koduneülesanne
  • Kuula tähelepanelikult kaaslaste kõnet.
  • Leia kuuldust konkreetseid näiteid.
  • Tee näidete kohta märkmeid.
  • Mida võid märkmete põhjal järeldada kaaslaste häälduse kohta?
  • Kirjuta järeldused vihikusse.
kasutatud
Kasutatud:
  • Eesti kirjakeel, elektrooniline õpik

http://www.cicero.ee/kirjandikursus/raamat.php?raamat=2

  • Krista Uibo õppematerjali "Tüüpilised hääldusvead eesti keeles I. Vokaalid ja diftongid”

http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/10138/index.html

  • Krista Uibo õppematerjali "Tüüpilised hääldusvead eesti keeles II. Konsonandid ja nende ühendid”

http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/10139/index.html