Download
eesti inimarengu aruanne 2010 2011 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011 PowerPoint Presentation
Download Presentation
Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011

Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011

296 Views Download Presentation
Download Presentation

Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011 Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet

  2. EIA 2010/2011: Eesti, Läti ja Leedu inimareng kahe aastakümne võrdluses Marju Lauristin EIA 2011 peatoimetaja

  3. EIA 2010/2011: Balti arengute erinumber • Eesmärk: tagasi vaadates 20 aastat toimunud arengutele, leida Balti riikide võrdluses teiste Läänemeremaadega meie eripära ja ühisjooned • EIA autorite hulka kutsuti ka Läti ja Leedu vastava ala eksperdid

  4. EIA 20101/2011 struktuur ja tegijad • 1 peatükk: Ühist ja erinevat Balti riikide siirdeaja arengutes. Inimarengu üldtendentsid ja elanikkonna hinnangud. Baltimaade kapitalism. Siirdeaja mõjutegurid, sh eriti majandusreformide erijooned. toim Peeter Vihalemm (TÜ). Autorid Marju Lauristin (TÜ), Zenonas Norkus (Vilniuse Ülikool), Erik Terk (TLÜ), Alasdair Reid (Brüssel) • 2 peatükk: Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis.Rahvastiku kahanemine kui väikeriikide jaoks keskne probleem. Eluiga. Sündimus. Suremus. Perepoliitika. Ränne. Balti riikide tervishoiupoliitika.Toim Mare Ainsaar (TÜ). Autorid Juris Krumins (Läti Ülikool), Valda Stankuniene (Vilniuse Ülikool), Ain Aaviksoo (PRAXIS), Riina Siigur (PRAXIS) • 3 peatükk: Sotsiaalpoliitika, tööturg ja elanikkonna subjektiivne heaolu. Balti sotsiaalpoliitika mudel. Tööhõive. Palk. Tööturu paindlikkus. Töötus. Eluga rahulolu rahvusvahelises võrdluses. Toim Mare Ainsaar (TÜ). Autorid Jolanta Aidukaite (Vilniuse Ülikool), Raul Eamets (TÜ), Anu Realo (TÜ), Henrik Dobewall (TÜ) • 4 peatükk: Haridus. Haridusreformid, hetkeolukord ja tulevikusuundumused Balti riikide hariduses. Toim Mati Heidmets (TLÜ). Autorid Andris Kangro (Läti Ülikool), Arvydas Matulionis (Vilniuse Ülikool), Viktoria Zilinskaite (Vilniuse ülikool), Viive Ruus (TLÜ), Krista Loogma (TLÜ)

  5. EIA 20101/2011 struktuur ja tegijad • 5 peatükk: Keeleruum ja inimkapital Balti riikides. Keel ja inimareng. Keelepoliitika ja lõimumine Eestis, Lätis ja Leedus. Toim Triin Vihalemm (TÜ). Autorid Anu Masso (TÜ), Maarja Siiner (TÜ), Meilute Ramoniene (Vilniuse Ülikool), Svetlana Djackova (Läti Inimõiguste Keskus), Ineta Dabašinskiene (Kaunase Ülikool), Violeta Kaledaite (Kaunase Ülikool), Gabrielle Hogan-Bruun (Bristoli ja Baseli Ülikool), Robert Phillipson (Kopenhaageni Ärikool) • 6 peatükk:Poliitiline areng. Põhiseaduslik kord ja riigivalitsemine. Erakonnamaastik. Poliitiline kultuur ja kodanikuühiskond. Toimetaja Vello Pettai (TÜ). Autorid Daunis Auers (Läti Ülikool), Aine Ramonaite (Vilniuse Ülikool). • 7 peatükk: Balti riikide lõimumine: viimase kahe aastakümne kogemused ja tuleviku stsenaariumid. Toimetaja Erik Terk (TLÜ). Autorid Ramunas Vilpišauskas (Vilnius), Veiko Spolitis (Riia Ülikool). • 8 Kokkuvõtteks: Milline võiks olla Balti tee XXI sajandil? Marju Lauristin.

  6. Balti riikide arengu sarnaseid jooni

  7. Balti riikide sisemajanduse koguprodukti ja eluga rahulolu sarnane dünaamika aastatel 1990-2009.Heaolu ja rahulolu seos: 90ndate esimesel poolel mõlema sügav langus, 90ndate lõpus ja 00-ndate 1. poolel ennetas rahulolu suurenemine heaolu tegelikku tõusu, majanduskriisi saatis rahulolu kiire langus EIA 3.peatükk. Andmed: Maailmapank, Eurostat.

  8. Balti riikide eripäraks on madalad sotsiaalkulutused

  9. Balti riikide sotsiaalsüsteemide eklektilisus (Aidukaite, EIA 3. peatükk) • Võrreldes arenenud heaoluriikidega on Balti riigid sotsiaaltoetuste suuruselt, miinimumpalga tasemelt ja sotsiaalkaitse osakaalult SKT-s siiski mahajääjad.Suhteliselt väikesed toetused ei suuda inimesi vaesusest välja tuua ega suurendada heaolu. • Võttes aluseks madalad sotsiaalkulutused,sissetulekute suure ebavõrdsuse, madala miinimumpalga ja madala dekommodifitseerimise taseme on mõned teadlased liigitanud Eesti, Läti ja Leedu uusliberaalseteks heaoluriikideks. • Sellest hoolimata võib väita, et Balti riikide sotsiaalkaitse süsteem erineb lähemal uurimisel märgatavalt liberaalsete heaoluriikide isikupõhisest mudelist: Balti riigid lahendavad sotsiaalseid probleeme endiselt pigem kompleksselt ning universaalselt kui üksikjuhtumi põhiselt. • Kõigis kolmes Balti riigis kasutatakse lisaks universaalsetele toetustele suhteliselt vähe pere majandusliku olukorraga seotud toimetulekutoetusi.

  10. Erinevalt Kesk-Euroopa postkommunistlikest maadest tuli Balti riikidel iseseisvuse taastamise järel kiiresti ümber korraldada kogu poliitiline, hariduslik ja sotsiaalne elukorraldus ning institutsioonide süsteem

  11. Eesti arengu erijooned • Muutuste kiirus • Muutuste järjekindlus, vaatamata poliitilistele erimeelsustele • Poliitika ja majanduse ‘põimingute’ vältimine, suhteliselt madal korruptsioon • Avatus väliskapitali kiirele juurdevoolule • Tugev orientatsioon Põhjamaadele

  12. Eesti suhteliselt kiirem, üksmeelsem ja otsustavam tegutsemine muutuste elluviimisel väljendub elanikkkonna suuremas rahulolus reformide tulemustega

  13. Vastused küsimusele, kas 20 aasta jooksul teie riigis toimunud muutused on rõõmustavad või kurvastavad (Allikas: EMOR, mai 2011)

  14. Eesti, Läti ja Leedu elanike hinnangud riigi toimetulekule erinevate probleemidega (EMOR, mai 2011)

  15. Majanduskriis kujunes ‘Balti tee’ jätkusuutlikkuse proovikiviks

  16. Balti riikide rahvusvahelise usaldusväärsuse sügav langus ja kiire tõus 2008-2011. Allikas: The Economist, 14.07.2011

  17. Kui Põhjala riigid, Saksamaa ja ka Poola suutsid kriisile vastu seista, toomata sotsiaalseid ohvreid, seisnes ‘Eesti edu mudel’ eeskätt otsustavate kärbete tegemises, millest paljud eriti valusalt puudutasid inimeste heaolu ja elukvaliteeti. • Balti riikide valitsusi otsustavuse eest kiites on esile tõstetud rahva erakordset taluvust, raskustega hakkama saamise mentaliteeti

  18. Majanduskriiskujunes‘Balti tee’ jätkusuutlikkuse proovikiviks

  19. Balti riikide rahvusvahelise usaldusväärsuse sügav langus ja kiire tõus 2008-2011. Allikas: The Economist, 14.07.2011

  20. Kui Põhjala riigid, Saksamaa ja ka Poola suutsid kriisile vastu seista,toomata sotsiaalseid ohvreid, seisnes ‘Eesti edu mudel’ eeskätt otsustavate kärbete tegemises, millest paljud eriti valusalt puudutasid inimeste heaolu ja elukvaliteeti. • Balti riikide valitsusi otsustavuse eest kiites on esile tõstetud rahva erakordset taluvust, raskustega hakkama saamise mentaliteeti.

  21. Välisekspertide hinnangul on eriti Eesti arengut kannustanud ‘rahvusliberalism’ • Erinevalt Põhjamaades valitsevast sotsiaaldemokraatlikust universalismist põhineb Eesti vaimulaad partikularismil, mis väljendub lõhede ja kontrastide loomulikuks pidamises nii ühiskonna sees kui ka suhetes teiste rahvastega. Samal ajal on see vaimulaad tugevasti seotud majanduslike vabaduste väärtustamisega.See ühiskond võib tunduda hoolimatu ja karm, kuid ta on kindlasti mitmes suhtes dünaamiline ja põnev. (Vogt 2011: 40)

  22. Balti riikide inimarengu eripära põhjustanud objektiivsed ja subjektiivsed arengutegurid

  23. Arengu tõuketegurid • Välistegurid: • Eurointegratsioon • Läänemere regiooni sisesuhted, Põhjamaade lähedus: poliitikate import, sotsiaalne õppimine • tehnosiirde võimalused • väliskapital • Venemaa • Sisemised tegurid • tugev kultuuriline eneseteadvus • majandusedu seostamine rahvusliku eneseteostusega • identiteedipoliitika: enesesäilitamise instinkt, vastandumine ‘Teisele’ • nõrk kodanikuühiskond ja etnosotsiaalne heterogeensus, mis pärsib sotsiaalseid proteste

  24. Arengu takistajad • Inimkapitali vähesus • Väike mastaap • Perifeersus • Madal koostöövõime, kapseldumine • Ebapiisav innovatiivsus ja ettevõtlikkus • Koherentse strateegilistel valikutel põhineva majanduspoliitika puudumine

  25. ‘Balti mudeli’ kultuuriline taust • Väikese ühiskonna kogukondlikkus • Rahvusriigiga saatusega samastumine • Kiire ja paindlik reageerimine väliskeskkonna muutustele • Hariduse ja tehniliste uuenduste väärtustamine • Taluvus raskuste suhtes, lootmine iseendale • Siirdeaja ideoloogia: konkurentsivaim, edujanu • Sotsiaalne optimism vs pessimism • Individualism ja saavutustele suunatus • Järjekindlus ja otsustavus sihtide saavutamisel

  26. Vaade tulevikku • Edasine tõus maailma inimarengu edetabelis eeldab pingutusi suurte heaolulõhede ületamiseks Läänemere ida- ja läänekalda riikide vahel • Majanduskeskse liberaalrahvusluse väärtustest lähtunud areng on oma mõningasele edukusele vaatamata viinud eklektilistele, sisemiselt vastuoluliste poliitikate viljelemisele inimarengu jaoks määravates valdkondades • On vaja loobumist sisseharjunud stereotüüpidest, et näha värske pilguga majanduslike ja poliitiliste valikute mõju inimarengule ja elukvaliteedile ning hinnata kriitiliselt erinevate poliitikate eesmärkide ja vahendite kokkusobivust • Eesmärkide ja vahendite kooskõla vajab kriitilist analüüsi nii sotsiaal-, haridus- kui kultuuri ja vähemuste poliitikas, aga ka riigielu üldises korralduses • Lahenduste viibimine inimarengu jaoks olulistele probleemidele viib defitsiitse inimvara raiskamiseni

  27. Suurim väljakutse – rahvuslik kestlikkus • Kolme riigi inimarengu võrdlusest ilmneb, et üheski Balti riigis ei ole seni veel õnnestunud kujundada terviklikku poliitikat, mis oleks suunatud rahvusliku kestlikkuse strateegiliste probleemide lahendamisele. • Kuigi on saavutatud mitmeid positiivseid nihkeid, nagu oodatava eluea pikenemine ning sotsiaalse ebavõrdsuse mõningane kahanemine, on tulevikuväljavaated kõigil kolmel varjutatud niigi väikese rahvaarvu kahanemisest, mis võib juba ette nähtavas tulevikus langeda alla kestlikkuse piiri

  28. Mida teha? • Koostöös põhja- ja lõunanaabritega väikerahvastele sobiva ‘Läänemere inimarengu mudeli’ sihipärane välja arendamine, mis oleks ühtaegu nii sotsiaalselt efektiivne kui majanduslikult ja kultuuriliselt jätkusuutlik ning viiks Eesti, Läti ja Leedu kõigi elanike elukvaliteedi ja rahulolu tõusule. • Läänemeremaade majanduskoostöö arendamine arengu stabiilsuse tagamiseks ja väliskeskkonna kriisidele vastuseismiseks. • Üleminek innovatsioonipõhise majandusarengu mudelile ja sellel vastavale kõrge tootlikkusega kvalifitseeritud tööd ja innovatiivseid lahendusi väärtustavale töö- ja palgapoliitikale. • Riigi, ettevõtjate ja perede solidaarses osaluses kokku leppimine sotsiaalse turvalisuse kindlustamisel ning inimarengu taseme edasise tõusu tagamisel. Sellest lähtuvate maksu- ja sotsiaalpoliitika, tervise- ja hariduspoliitika meetmete välja töötamine. • Elukestva õppe sisu ja korralduse muutmine vastavaks inimkapitali väärtusele väikeses ühiskonnas ja teadmusühiskonna vajadustele. • Demokraatliku riigivalitsemise ja elukorralduse arendamine, avalikku vastutust ning ekspertide ja tavakodanike laiemat osalust soosiva valitsemiskultuuri saavutamine. • Eestile eestvedaja roll Läänemere piirkonna sisemiste arengulõhede ületamisel?

  29. Tänan tähelepanu eest!

  30. Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011 Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet

  31. Ühist ja erinevat Balti riikide siirdeaja arengutesI peatükk Peeter Vihalemm Tartu Ülikool

  32. Inimarengu indeks 2010 • ÜRO inimaregu indeksi koostamisel tehti 2010. a mitmeid muutusi, ümber arvutati ka varasemate aastate indeksid. • Haridustaseme mõõtmisel võeti kirjaoskuse ja õppijate osakaalu asemel kasutusele täiskasvanute keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel. • SKT asemel võeti kasutusele RKT – rahvamajanduse kogutulu ühe inimese kohta ostujõudu arvestades. • Muudeti ka indeksi arvutamise metoodikat, kasutusele võeti osaindeksite geomeetriline keskmine. • Eesti oli 2010. a indeksi järgi 34. kohal 169 riigi hulgas, kuuludes pingerea esimesse veerandisse, väga kõrge inimarenguga riikide hulka. • Läti ja Leedu olid vastavalt 48. ja 44. kohal, jäädes napilt välja esimesest grupist ja kuuludes teise, kõrge inimarenguga riikide hulka. • Poola inimarengu tase oli lähedane Balti riikidele (41.koht), Läänemere regiooni vanade EL liikmete (Põhjamaade ja Saksamaa) tase oli sellest palju kõrgem (9. kuni 19. koht), Venemaa tase oluliselt madalam (65. koht). • Võrreldes 2009. aastaga kohtades praktiliselt muutusi ei olnud, võrreldes 2005. aastaga olid peaaegu kõigi maade kohad pingereas majanduskriisi mõjul langenud, erandiks Poola ja Venemaa.

  33. Inimarengu indeks Läänemeremaades 2010 ja 2005

  34. Inimarengu indeks ja selle komponendidÜRO IAA 2010

  35. Eesti jt Läänemere maade koht inimarengu pingereas ja osaindeksite väärtused: kriitilise tähtsusega on majandusliku heaolu indeks (Allikas ÜRO IAA 2010)

  36. SKT dünaamika Läänemeremaades ühe elaniku kohta (USD PPP) Allikas IMF

  37. Oodatava eluea dünaamika 1980-2010: Eesti keskmine on kasvanud 10 aasta jooksul 5 eluaasta võrra (Allikas ÜRO IAA 2010)

  38. Täiskasvanute keskmise õpinguaastate arvu dünaamika 1980-2010: Saksamaa ja Eesti on ületanud 12 aasta joone(Allikas ÜRO IAA 2010)

  39. Millist tüüpi kapitalism on 20 aastaga kujunenud Balti riikides?

  40. Liberaalse vs koordineeritud kapitalismi mudel • Leedu professor Zenonas Norkus võrdleb kahte kapitalismi versiooni, liberaalne kapitalism ehk liberaalne turumajandus ja sotsiaalne kapitalism ehk koordineeritud turumajandus. Esimesele on omane majandusse vähe sekkuv ‘õhuke riik’, teisele riigi strateegiline roll majanduse üldise arengusuuna kujunemisel • Liberaalse kapitalismi musternäide on USA, sotsiaalne kapitalism on kõige enam omane Saksamaale. • Asjatundjate arvates on uute EL riikide seas kõige selgem liberaalse turumajanduse näide Eesti, koordineeritud turumajanduse kõige selgem näide Sloveenia. • Läti ja Leedu majanduse arengu tüüp on Eestile küllalt sarnane, mis annab põhjust rääkida neoliberaalsest Balti majandusmudelist.

  41. Lähenemine tuumikule või tagasilangus perifeeriasse? • Tehnoloogilise innovatsiooni ja kõrge lisandväärtusega toodangu osakaalu poolest võib maid liigitada nelja rühma – 1)maailmamajanduse liidrid, tuumiku hulka kuuluvad riigid, 2)tuumiku lähedased või pool-tuumikriigid 3)perifeerialähedased või pool-perifeeriamaad 4)perifeeriamaad • Norkuse analüüsi kohaselt kuulub Eesti pool-tuumikmaade ning Läti ja Leedu pool-perifeeriamaade hulka. • Üks suuremaid väljakutseid Eesti lähiaastate arengule on jõuda lähemale tuumikmaadele, innovatsioonipõhise majanduse liidritele. Üks suuremaid ohtusid – tagasilangemine pool-perifeersete riikide hulka.

  42. Miks Eestil on läinud paremini kui naabritel? • Prof Norkus toob esile järgmised peamised põhjused: - geograafiline ja kultuuriline asend, Põhjamaade, eriti Soome geograafiline ja kultuuriline lähedus; - Eesti oli nõukogude ajal vähem üleindustrialiseeritud, siin oli vähem üleliidulisi suurettevõtteid, mis ei suutnud uute oludega kohaneda; - radikaalsemad ja kiiremad turureformid, sealhulgas edukam suurettevõtete erastamine, nende otsene müümine, mis tõi ettevõtetesse investeeringuid, uusi tehnoloogiaid ja oskusteavet, pakkus juurdepääsu uutele turgudele; - ulatuslikum poliitilise ja admistratiivse eliidi väljavahetamine 1990ndate algul; uus eliit oli vähem haaratud nõukogudeaegsetesse võrgustikesse ning suutis paremini korruptsioonile vastu seista; - Venemaa tajumine ohuallikana, mis Leedus oli ja on palju nõrgem. Sellest tulenev identiteedipoliitika domineerimine kindlustas neoliberaalse majanduspoliitika jätkumise valitsuse vahetustest hoolimata; - protestantlusel on Eestis olnud suurem mõju kui Lätis, rääkimata katoliiklikust Leedust. Max Weberi kuulus teooria ‘kapitalismi vaimu’ protestantliku päritolu kohta viitab paljuski pietistlikule taassünniliikumisele, mis hernhuutluse kaudu levis Eestis tugevamini kui Lätis.

  43. Miks Läti jäi majanduslikus arengus teistest maha? • Norkus toob oma analüüsis esile olulise tegurina Läti majandusliku eliidi rahvusliku koosseisu, mis on mõjutanud nii äri- kui poliitilist kultuuri • Mõne uuringu andmeil moodustasid venekeelsed äriga tegelevad inimesed 1990ndate keskel 80% kõigist Lätis äriga tegelejatest. Need ettevõtjad kasutasid ära võimalusi, mida pakkus Läti transiidimaana ja Vene ärimeestele offshore-teenuseid pakkunud riigina. Seetõttu võttis Läti kapitalism üle mitmeid jooni, mida peetakse omaseks Venemaa kasiino- ja poliitkapitalismile • Läti venekeelse ärieliidi jaoks oli oluline tegevusala Vene ärimeeste finantstegevuse vahendamine. See tingis Lätis 1990ndate esimesel poolel ülepaisunud pangandussektori tekke, mis kannatas korduvalt kriiside all, mida põhjustas Läti pankade läbikukkumine Vene turul • Panganduskriisid kahjustasid Lätis majanduse arengut rohkem kui Eestis ja Leedus. 2008. a muutis valitsuse kulukas sekkumine tugevate Vene sidemetega Parex panga päästmiseks üldise majanduskriisi Lätis eriti rängaks • Venemaa majandusest ja majanduskultuurist on olnud tugevasti mõjutatud ka nn oligarhide esilekerkimine Lätis

  44. Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011 Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet

  45. Sotsiaalpoliitika, tööturg ja elanikkonna subjektiivne heaoluIII peatükk Raul Eamets Tartu Ülikool

  46. Sotsiaalpoliitika on kõigis kolmes Balti riigis vaeslapse rollis Kakskümmend aastat pärast siirdeperioodi algust on Baltimaad ikka veel EL-i viimaste hulgas järgmiste sotsiaalsete näitajate poolest: • sissetulekute ebavõrdsus, • varimajandus, • vaesus ja miinimumpalk, • sotsiaalkaitsekulutused on EL-i madalaimad. • Sellest järeldub, et sotsiaalkaitsesüsteemid Eestis, Lätis ja Leedus ei suuda sotsiaalsete probleemidega tõhusalt hakkama saada.

  47. Kas solidaarne või liberaalne sotsiaalpoliitika? • Kas liikuda liberaalse sotsiaalpoliitika poole, mida propageerivad Maailmapank, IMF? • Või võtta Euroopa Liidu soovitatud suund suuremale solidaarsusele, mille kohaselt tuleb kõigile EL-i kodanikele tagada Euroopa sotsiaalmudelile vastavad universaalsed õigused? • Eesti sotsiaalpoliitikas leidub solidaarsuse märke isegi natuke rohkem kui Läti ja Leedu sotsiaalpoliitikas • Jääb küsimus: kuidas jaotada sotsiaalne vastutus erinevate osapoolte vahel vahel nii, et sotsiaalkaitsesüsteem muutuks paindlikumaks ja ökonoomsemaks ning oleks ka jätkusuutlik, arvestades rahvastiku vananemist ja vähenemist?

  48. Majanduskriisi raskus maandus lõpuks töötajate õlgadele • Tööturud väga paindlikud, toimides omalaadse puhvrina majanduskriisi tingimustes. • Hõive vähenes, töötus kasvas • Tööaeg vähenes • Palgad langesid Balti riikide tööturge iseloomustab veel • Väga kiired struktuursed muutused (eriti Eestis) • Väljaränne (eriti Leedus)

  49. Sissetulekute erinevus määrab ära nii eluga rahulolu kui ka väljarände Aastase netopalga erinevus valitud riikides (EL-15 = 100), arvutuste aluseks ametlik euro vahetuskurss, 2010

  50. Töötus jääb pikaajaliseks probleemiks • Kui majanduskriisi tingimustes leidsid aset - struktuursed muutused majanduses, - tootmine tõhustus, - kulueelist ekspluateerinud töökohad viidi odavama tööjõuga riikidesse, siis on oodata kõrge tööpuuduse kujunemist Balti riikide pikaajaliseks probleemiks.