1 / 47

KIK finantseerimise korra nõuded ja abikõlblikud kulud

Enn Selgis KIK Jõgevamaa esindus enn.selgis@kik.ee 27.01.2010. KIK finantseerimise korra nõuded ja abikõlblikud kulud. Finantseerimise kord. Finantseerimise kord (kinnitatud KIKi nõukogus 10.03.2009)

oswald
Download Presentation

KIK finantseerimise korra nõuded ja abikõlblikud kulud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Enn Selgis KIK Jõgevamaa esindus enn.selgis@kik.ee 27.01.2010 KIK finantseerimise korra nõuded ja abikõlblikud kulud

  2. Finantseerimise kord Finantseerimise kord (kinnitatud KIKi nõukogus 10.03.2009) reguleerib Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) poolt antavate toetuste kasutamist ja keskkonnaprojektide elluviimise aruandlust. reguleerib KIKi tegevust keskkonnatasude seaduse alusel KIK poolt antavate toetuste menetlemisel.

  3. Kasutatavad mõisted Sihtfinantseerimine:sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud KIKi poolne toetus, mida tohib kasutada ainult teatud liiki kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks, kusjuures toetuse andja (KIK) kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist antakse tegevuskulude katteks ja põhivara soetamiseks. Programm: Ühisele eesmärgile suunatud keskkonnaprojektide või tegevuste kogum.

  4. Keskkonnaprogrammijagunemine • Keskkonnaprogramm jaguneb 8 valdkondlikuks programmiks • veemajandus • jäätmekäitlus • keskkonnakorraldus • looduskaitse • metsandus • kalandus • keskkonnateadlikkus • maakondlik

  5. Kasutatavad mõisted (2) Projekt: kindla eesmärgi saavutamiseks kavandatud ühekordse iseloomuga ajaliselt piiritletud tegevuste kogum. Kiireloomuline taotlus: on rahastamise taotlus mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise programmi eesmärke täitva projekti ära jäämise. Jätkuprojekt: pikaajaline projekt mida viiakse ellu etappidena mitme aasta jooksul Taotlus: KIKi poolt kinnitatud vormi kohane dokument, milles sisaldub informatsioon tegevuse kohta, mille elluviimiseks finantseerimist taotletakse.

  6. Kasutatavad mõisted (3) Toetuse saaja:isik või asutus, kelle seadusest tulenevaks ülesandeks või põhikirjaliseks eesmärgiks või huviks on projekti tulemus või kes tulemust hiljem kasutab. Toetuse saajaks on taotluse esitaja, projekti arendaja ja tööde tellija. Teostaja:isik või asutus, kellega toetuse saaja on sõlminud projekti elluviimiseks töövõtu- vms lepingu ning kellele ta on kohustatud selle lepingu alusel tööde eest tasuma. Omafinantseerimine:toetuse saaja või kolmanda osapoole (kaasfinantseerija) rahaline osalus projektis

  7. Finantseerimise taotlemine Projekti finantseerimise taotlemiseks esitab toetuse taotleja KIKi poolt käesoleva korraga kinnitatud vormikohase taotluse ühes eksemplaris Informatsiooni taotlusvooru kohta avaldab KIK vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Taotlusi hinnatakse kaks korda aastas. Maakonna piires kavandatud projekti taotluse esitab toetuse taotleja KIKi maakondlikusse esindusse. Üleriikliku projekti taotluse esitab toetuse saaja KIKi Tallinna esindusse

  8. Omafinantseering Omafinantseering peab olema rahaline ning vastama abikõlblikkuse nõuetele Omaosaluse nõuded Avalik-õiguslik juriidilised isikud (va riigiasutused) 10 %; Äriühingud (ka omavalitsuse osalusega) 50 %; Reovee- ja joogivee projektidel kõigil 20 %; Kui kanalisatsiooni ja/või reoveepuhasti rekonstrueerimise või ehitamise korral põhjustab üle 50% reostuskoormusest tööstusreovesi, siis peab omafinantseerimine olema vähemalt 50%. Sama põhimõte ka joogivee puhul;

  9. Omafinantseering (2) Maasoojusenergial põhinevate küttesüsteemide arendamisel 50 % (taotlejaks ainult avalik-õiguslikud juriidilised isikud); SA ja MTÜ on soovitatav 10%; kui SA või MTÜ projekti eesmärk või tulemus on seotud sihtasutuse ja/või mittetulundusühingu asutajate ja/või liikmete ja/või partnerite ettevõtlusega ja/või projekti tulemust kasutatakse hiljem otseselt või kaudselt ettevõtluses, siis 50%; omafinantseering ei ole nõutav keskkonnateadlikkuse programmis avalikelt alus-, põhi- ja keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt.

  10. Omafinantseering (3) Reovesi Joogivesi Reovesi,joogivesi kui 50% reostus- koormusest või tarbimisest seotud tööstusega Jääkreostus, mittetehnilised, veekogud Jäätmed Omavalitsus 20% 50% 10% 10% Omavalitsuse osalusega äriühing 50% 50% Äriühing 50% 50% Riigiasutus 0% 0% MTÜ, SA 0%, soov 10% 0%, soov 10% MTÜ, SA (ettevõtlusega tegelev) 50% 50%

  11. Abikõlblikkuse periood Sihtfinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru tähtajast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel; Rahastamise otsuse kehtivusaeg on 24 kuud alates KIKi nõukogu otsuse tegemise kuupäevast; Omafinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avalikustamise kuupäevast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel

  12. Abikõlblikud kulutused Finantseerimise korra LISA 1 http://www.kik.ee/?op=body&id=69 määratleb ja liigitab toetuse saaja poolt elluviidavate projektid kulutuste (sh asjade ostukulu ja/või tegevuskulu) abikõlblikkuse; on aluseks toetuse saajale projekti eelarve, kuluaruandluse ja väljamaksetaotluste koostamisel; KIK sihtfinantseerib toetuse saajale ainult selle dokumendi kohaselt abikõlblikuks aktsepteeritud kulutust; KIK aktsepteerib toetuse saaja kohustusliku omafinantseeringuna ainult selle dokumendi kohaselt abikõlblikuks aktsepteeritud kulutust; Toetuse saaja kohustuslikku omafinantseeringu osa ületavat toetuse saaja rahastust aktsepteeritakse piirangutevabalt.

  13. Abikõlbulikkuse kriteeriumid Sihipärakriteerium kulutus peab olema vajalik ja põhjendatud projekti eesmärkide saavutamiseks ja elluviimiseks;

  14. Abikõlbulikkuse kriteeriumid (2) Ajakriteerium: kulutus peab olema toetuse saaja raamatupidamises tekkepõhiselt kajastatud ja kulutuse aruandlus KIK-le esitatud ning KIK-is registreeritud sihtfinantseerimis-lepingus märgitud lõpptähtajaks; kulutus on abikõlblik alates KIKi selle taotluse vooru tähtajast, millisesse taotlus esitati; toetuse saaja poolt omafinantseeritav kulutus on abikõlblik, kui see on toetuse saaja raamatupidamises tekkepõhiselt kajastatud pärast KIK-is taotluse registreerimise kuupäeva, kuid mitte varem kui alates taotlusvooru avalikustamise kuupäevast;

  15. Abikõlbulikkuse kriteeriumid (3) Realiseerimiskriteerium kulutuse aluseks olev majandustehing peab olema lõpetatud, st kaup või teenus peab olema toetuse saaja või tema lepingupartneri poolt kirjalikult tõendatult kätte saadud Liigikriteeriumid: kulutus peab üheselt vastama Abikõlblikud kulutused punktis 3 esitatud üldliigitusele; Abikõlblikud kulutused punktis 4 esitatud valdkonnapõhised lisatingimused peavad olema täidetud

  16. Abikõlbulikkuse kriteeriumid (4) Hinnakriteeriumid kulutus peab olema teostatav või teostatud õiglase turuhinnaga; omahind peab olema kulupõhine Allikakriteerium ükski kulutus ei tohi olla kaetud topelt mitmest rahastamisallikast

  17. Abikõlbulikkuse kriteeriumid (5) Õiguskriteerium kulutus peab vastama Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega kehtivatele normidele Rahakriteerium kulutus peab olema rahaline

  18. Abikõlbulikkuse kriteeriumid (6) Tõenduskriteerium Toetuse saaja kohustus on tõendada KIK-le kulutuse abikõlblikkust. KIK määratleb kulutuste abikõlblikkust ainult kirjalike tõendusmaterjalide põhjal Kui kasvõi üks abikõlblikkuse kriteerium pole toetuse saaja poolt täidetud ja selgelt tõendatud, siis KIK ei aktsepteeri kulutust abikõlblikuna.

  19. Asjade ostmine Asjadel on projektis rakendamiseks vajalikud tehnilised omadused; Asjad vastavad nende kohta kehtivatele normidele ja standarditele; Kasutatud asjade soetuseks ei ole eelmise seitsme (7) aasta jooksul kasutatud riiklikku või Euroopa ühenduse toetust; Kasutatud asja hind on uue samalaadse asja hinnast madalam; Asjade ost peab olema tõendatud raamatupidamise algdokumendiga, nt arvega. Maa ja kinnisvara ost ei ole abikõlblik kulutus

  20. Teenuse ostmine Abikõlblikud teenuseliigid on sisseostetud teenus või omatarbe korras saadud hüve; Toetuse saaja tõendab või kinnitab teenuse pakkuja kvalifikatsiooni; Sisseostetud teenus peab olema tõendatud raamatupidamise algdokumendiga, nt arvega, omatarbe korras saadud teenus peab olema tõendatud raamatupidamisõiendiga.

  21. Teenuse ostmine (2) Omafinantseeringust on abikõlblikud: Ehitusliku projekti ettevalmistus (eelprojektid, detailplaneeringud, tasuvusuuringud, arengukavad, keskkonnamõjude hindamised). Omanikujärelvalve Ekspertiisidele ja ekspertarvamustele (v.a kaitsekorralduskavad).

  22. Teenuse ostmine (3) Abikõlblik ei ole: Kulutus finantsteenusele (näit. kapitalirendi intressimaksed, tehingutasu, finantsjuhtimine) ja audititeenusele; Kulutus juriidilisele teenusele (nõustamine, notaritasu, kohtukulu jms); Üldjuhtimisteenuse kulutus Trahvikulu

  23. Omatarbeteenus Toetuse saaja teeb oma vahenditega N: toitlustab kooli söökla, sõidutab kooli enda buss Omatarbe korras saadud teenus peab olema tõendatud raamatupidamisdokumentidega – raamatupidamise õiend

  24. Vastuvõtukulud KIK ei sihtfinantseeri külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulutusi toitlustamisele, majutamisele, transpordile või kultuurilisele teenindamisele ega teisi tulumaksuga maksustatavaid kulutusi, nt kingitused ja annetused.

  25. Vastuvõtukulud - toitlustamine Kui koos toitlustatakse töötajaid ja külalisi, siis võib jagada arve osadeks proportsionaalselt töötajate ja külaliste suhtele Töötajate toitlustamisele tehtud kulud kuuluvad maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga (tulumaksuseaduse § 48, sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) ning ei ole abikõlblik kulu Külaliste puhul rakendatakse tulumaksuseaduse § 49 lg 4 ning seda juhul kui kulud kannab juriidiline isik. Nimetatud sätte alusel maksustatakse külaliste toitlustamiseks üle piirmäära tehtud kulud tulumaksuga ja see osa ei ole abikõlblik

  26. Personalikulu Töötasukulu Mootorsõiduki kasutamise kulu Lähetuskulu Konverentsi ja seminari osavõtukulu

  27. Töötasu töölepinguga või tööandja käskkirja/korraldusega projekti heaks töötava töötaja töötasu koos maksudega, Töötasu suurus peab olema kooskõlas asutusesisese ja/või piirkonna keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest

  28. Töötasu (2) Kui töö projektis ei ole töötaja ainus tööalane suhe toetuse saaja või projekti partneriga, tuleb täita tööajatabelit ning ilma tööajatabelita on töötasu abikõlbmatu kulu Töötaja puhkusetasu ja sellelt seadusandlikus korras arvestatud maksud on abikõlblikud proportsionaalselt projekti eesmärkidel töötatud ajale. Puhkusekompensatsioon ja sellelt seadusandlikus korras arvestatud maksud ei ole abikõlblik kulu.

  29. Mootorsõiduki kasutamise kulu Toetuse saaja asutuse sõiduki kasutamise omamaksumus ja/või toetuse saaja töötaja isikliku sõiduki kasutamise omamaksumus, mille hüvitise ülemmääraks on 4 EEK/km. Erandeid kohaldab KIK eriotstarbeliste sõidukite (nt buss, paadid, laevad jms) kasutamise puhul, vastavalt toetuse saaja omahinna kalkulatsioonile.

  30. Mootorsõiduki kasutamise kulu (2) Ilma omahinna arvutamise metoodikat, võib KIK hüvitada mootorsõiduki kasutamise kulu sõiduautodele maksimaalselt 2 EEK/km ja bussidele maksimaalselt 7 EEK/km Ilma sõiduaruandeta on mootorsõiduki kasutamise kulu abikõlbmatu! Mootorsõiduki amortisatsioon ei ole abikõlblik kulu.

  31. Lähetuskulu Lähetuskulu hõlmab järgmised alajuhud: Sõidukulu Majutuskulu Päevaraha Kindlustuskulu.

  32. Lähetuskulu (2) Lähetuskulu on abikõlblik, kui see on põhistatud toetuse saaja organisatsiooni juhi poolt algatatud lähetuskäskkirja/ korraldusega ning kinnitatud lähetus-aruandega. Majutuskulu peab olema tõendatud arvega ja maksekviitungiga. Majutuskulu arve peab olema varustatud majutatu nimega. Sõidukulu peab olema tõendatud piletiga või kviitungiga. Pilet ja/või kviitung peavad olema varustatud kuupäeva ja hinnaga. Lennupilet peab olema varustatud sõitja nimega. Kindlustuskulu on abikõlblik, kui kindlustamine on seadusest tulenev nõue ja peab olema tõendatud arvega ja nimelise poliisiga, mille kehtivusaeg hõlmab lähetusaruandes märgitud perioodi.

  33. Lähetuskulu (3) Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär: riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas Päevaraha maksuvaba piirmäär: välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni siseriikliku lähetuse puhul ei ole ette nähtud maksuvaba päevaraha. Seega siseriiklike lähetuste puhul töötajatele päevaraha maksmisel tuleb edaspidi tasuda erisoodustusmaksud ning kulu ei ole abikõlblik Siseriiklikul lähetusel päevaraha ja toitlustamine ei ole abikõlblik - erisoodustus

  34. Konverentsi- ja seminari osavõtukulu Toetuse saaja oma töötaja tööalastest konverentsidest ja seminaridest osavõtt Seotud projekti eesmärgi täitmisega Tõenduseks kutse või tunnistus Ei ole: koolituste/õppereiside korraldamine, ega ka konverentsi/seminari nime all koolituse korraldamine või sisse ostmine

  35. Projektijuhtimise kulutus abikõlblik maksimaalselt 10% ulatuses kogu projekti eelarve mahust Täies ulatuses ostetava asja või tellitava tööna teostatava projekti puhul personalikulu ja sisseostetud teenuse korras projektijuhtimise kulu ei ole abikõlblik (omafinantseeringust võib olla)

  36. Projektijuhtimise kulutus (2) Täies ulatuses ostetava asja või tellitava tööna teostatava projekti puhul on projektijuhtimise kulutus abikõlblik ainult MTÜ-d, SA-d, alus- põhi- ja keskharidust andvatele haridusasutustele ning huvikoolidele keskkonnakorralduse, looduskaitse, metsanduse, kalanduse ja keskkonnateadlikkuse valdkondades tingimusel, et projekti raames ostetakse asju ja/või teenust vähemalt kolme erineva lepingu alusel.

  37. Mis asi on projekti juhtimine? Projektijuhtimise eesmärgiks on garanteerida projekti tulemuslik läbiviimine ajagraafiku piires Töö koosneb järgmistest etappidest: Projektiga seonduva informatsiooni kogumine ja analüüs Projektimeeskonna kokkupanek Projekti plaani koostamine ja esitamine Projekti aktiivne juhtimine ja jälgimine, et projekti areng toimuks ajagraafikus, eelarve piires ning ilma takistusteta Lõpparuande koostamine ja esitamine

  38. Erisoodustus Erisoodustuskulu ja sellelt seadusandlikus korras arvestatud maksud ei ole abikõlblik kulu.

  39. Üldkulu Kulutus, mis pole projekti otsekulu, kuid tuleneb otseselt tegevusest, mis on KIK poolt projekti finantseerimis- otsusega aktsepteeritud bürootarbed (paber, kirjutusvahendid, kaustad, kirjaklambrid jms.) sideteenused (telefoni-ja faksiteenus, posti ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvad kulutused) kommunaalkulu (küte, vesi, elekter, koristamine jms.) ruumide rent kontoritehnika rendikulu MTÜ-dele ja SA-dele tarkvara uuendamise kulu MTÜ-dele ja SA-dele

  40. Üldkulu (2) Abikõlbliku üldkulu ülemmäär on 7% kogu projekti abikõlblikust maksumusest (MTÜ ja SA 10%) Üldkulu on lubatud eelarvestada kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikust maksumusest ilma metoodikata Ehitus- ja remonditöökulu, organisatsiooni juhtimise ja juhiga seotud kulu ei ole abikõlblik üldkulu. Kulutus kontoritehnika ostmiseks ei ole abikõlblik üldkulu (va. MTÜ-d ja SA-d) Kulutus kontorisisustuse ostmiseks või rentimiseks ei ole abikõlblik kulutus Täies ulatuses ostetava asja või tellitava tööna teostatava projekti puhul üldkulu ei ole abikõlblik kulu (va. MTÜ-d ja SA-d)

  41. Käibemaks Käibemaks on abikõlblik kulutus, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane või kui toetuse saajal on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele on toetuse saaja lõpptarbija, kellel ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata toetuse saajale ka muul moel.

  42. Projekti tulu Kui projekti tegevuste tulemusena tekib projekti elluviimise perioodis tekkepõhine tulu, siis KIK aktsepteerib projekti elluviimise kulutusi abikõlblikuna nimetatud tulu võrra väiksemas summas N: osavõtumaksud, trükiste müük, piletite müük

  43. Algdokument raamatupidamise algdokument on alati majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, mis fikseerib raamatupidamiskohustuslase vara või kohustuste koosseisus toimunud muutuse arve võib, kuid ei pruugi kuuluda raamatupidamise algdokumentide hulka

  44. Algdokument (2) Näiteid erinevatest algdokumentidest tellija poolt väljastatud arved sularahakviitungid maksekorraldused saatelehed lepingud, volitused aktid, otsused, käskkirjad, protokollid, korraldused jne. panga väljavõtted kassadokumendid (kassa sissetuleku ja väljamineku orderid) tellijale esitatud arved (sh ka veel tasumata arved) kuluaruanded lähetuskulude aruanded koos kuludokumentidega panga teatis intressi või teenustasu kohta palgaleht põhivahendite kaardid, arvestuslehed laoarvestuslehed, inventuuriaktid

  45. Algdokument (3) Algdokumendi kohustuslikud andmed: dokumendi nimetus ja number koostamise kuupäev tehingu majanduslik sisu tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) tehingu osapoolte nimed tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Dokumendid peavad olema varustatud raamatupidamiskirjendiga, mis sisaldab kontode koodi ja projektitunnust!

  46. Avalikustamine Projekti teostamisel kohustusliku infotahvli ja projekti lõpetamisel kohustusliku tänutahvli valmistamise ja paigaldamise kulu on abikõlblik kulutus Keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhend http://kik.ee/?op=body&id=23

  47. www.kik.ee Tänan tähelepanu eest!

More Related