1 / 11

Näidisülesanne 2

Näidisülesanne 2. Koonuse ja poolsilindri lõikumine. Lõikuvad püstteljega koonus ja poolssilinder Tuletada lõikejooned ja pinnalaotused (sümmeetrilised poollaotused). Et tegemist on silindriga, seda näitavad teljega paralleelsed moodustajad. Kuna koonuse ja silindri

orrin
Download Presentation

Näidisülesanne 2

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Näidisülesanne 2 Koonuse ja poolsilindri lõikumine

  2. Lõikuvad püstteljega koonus ja poolssilinder Tuletada lõikejooned ja pinnalaotused (sümmeetrilised poollaotused) Et tegemist on silindriga, seda näitavad teljega paralleelsed moodustajad

  3. Kuna koonuse ja silindri teljed ei lõiku, siis abisfääride võtet ei saa kasutada. Abitasapindade võtte korral sobivad horisontaalsed tasandid, kuna abilõikejoonteks on lihtsad jooned: -ringjoon koonuse ja -paralleelsirged silindri korral. Abitasand a2 lõikab koonust mööda ringjoont raadiusega R2

  4. Kasutades horisontaalseid abitasandeid a1,a2,a3,a4 ja a5, saame abilõikejoonte (sirgete ja ringjoonte) lõikumisel koonuse ja silindri ühispunktid 1, 2, 21, 3, 31, 4, 41, 5 ja 51. Need tuleb ühendada sujuva kõverjoonega. Eestvaates jäävad kõik lõikepunktid ringjoonele, sest silindriline pind paistab seal serviti

  5. Järgnevalt tuletame silindrilise pinna sümmeetrilise pool-laotuse. Selleks tuleb ühes suunas laotada poolsilindri ristlõige (poolring), selle suunaga risti aga kanda silindri moodustajate-suunalised pikkused, näiteks m2 punkti 2 korral

  6. Koonilise pinna korral laotame esmalt sümmeetrilise poole ilma lõikejooneta. Selleks on sektor, mille raadiuseks on koonuse moodustaja (AT) ning kaare pikkuseks poolringi pikkus (kaar ABCDEFG). Soovitav on poolring jagada võrdseteks osadeks, näiteks 6-ks

  7. Koonilise pinna punktide ülekandmiseks pinnalaotusele kasutame neid punkte läbivaid sirgeid moodustajaid. Näiteks punkti 1 läbiv moodustaja algab koonuse tipust T ning lõpeb põhjaringil punktis (1). Punkte (1), (2) jne on lihtne kanda pealtvaatelt pinnalaotusele üle lähimate baas-punktide A, B, C jne kaudu

  8. Lõikepunktide ülekandmiseks koonuse laotusele kasutame juba laotatud moodustajaid. Näiteks punkti 1 kanname moodustajale T(1), kusjuures punkti ruumilise kauguse tipust (m1) leiame pööramise teel eestvaates. Saadud punktid tuleb pinnalaotusel ühendada sujuva kõverjoonega

  9. Siin on esitatud kogu ülesande lahendus

  10. Nii näeb kujund välja ristisomeetrias

  11. Jõudu ja edu eksamil! Küsimused, arvamused ja ettepanekud võib saata aadressil rmagi@hot.ee

More Related