koloogia

1. Ökoloogia Organismid ja eluta keskkond (abiootilised tegurid) organismidevahelised suhted (biootilised tegurid) Keskkonnategur ehk ökoloogiline faktor: aine, energia või info voog keskkonnast;

2. Organiseerituse tasemed Molekul Rakk, kude, elund, elundkond / ökofüsioloogia Organism / autökoloogia Populatsioon - ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal / demökoloogia Kooslus - eluskooslus koos eluta loodusega moodustab ökosüsteemi / sünökoloogia Bioom - ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne) Biosfäär - kogu Maa elustik / globaalökoloogia

3. Seadusi ökoloogias Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem; Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Võrdle: keti kõige nõrgem lüli; või tünni kõige madalam laud;

4. Ökoloogiline amplituud Laia amplituudiga - eurütoopsed liigid Kitsa amplituudiga - stenotoopsed liigid Graafiline väljendus - tolerantsuskõver. Sellel märgitakse: alumine ja ülemine taluvuslävi, optimaalne tsoon ja optimum horisontaalteljel teguri intensiivsus vertikaalteljel organismi aktiivsus, mingi eluprotsessi sõltuvus antud tegurist;

5. Populatsioon

6. Populatsiooniiseloomustavad näitajad

7. Organismidevahelised suhted

8. Ökosüsteem

9. Ökosüsteem kui tervik Isereguleeruv ning aineringe ja toiduahelate kaudu seostatud; Toiduahel organismide jada, mida seob üksteisest toitumine ja toiduobjektiks olemine; Troofilise taseme moodustavad organismid, kes kasutavad toiduks ühepalju muundumisi läbiteinud ainet; Biotoop on eluskoosluse elupaik; taimede puhul kasutatakse mõistet ökotoop;

10. Ökoloogilised püramiidid Saadakse energia ja aine ülekandumise järgi ökosüsteemis; Arvukuse püramiid: organismide arvukus on tavaliselt järjest väiksem kõrgematel troofilistel tasemetel; Biomassi püramiid: elusorganismide kogumass antud tasemel on reeglina samuti väiksem kõrgemal tasemel; Produktsioonipüramiid: elusaine juurdekasv ajaühikus väheneb alati kõrgemate tasemete suunas (ei ole pööratav); Ökoloogiline efektiivsus - energia kogus, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele;

11. ÖkoniŠŠ ja suktsessioonid ÖkosiŠŠ on liigi roll koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja eluta keskkonnaga; …on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana; Suktsessioon on erinevate koosluste vahetumine ajas, samas kohas; Primaarne - kooslus kujuneb asustamata alale (kalju, luited) Sekundaarne - varasema koosluse asemele;

12. Aineringe Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt; Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela; Veeringe hõlmab veekogusid, põhja- ja pinnavett, aurumist, sademeid ning muidugi ka organisme; Süsinikuringe puhul on kõne all fotosüntees, hingamine, kõdunemine, fossiilsed kütused ja põlemine, kuid ka vulkaanide- ja inimtegevus; Lämmastikuringes on oluline bakterite (sh mügarbakterite) tegevus, surnud organismide ja väljaheidete lagunemine jm

13. Maismaa-bioome Tundra Taiga (parasvöötme okasmetsad) Parasvöötme leht- ja segametsad Parasvöötme rohtlad (stepp, preeria) Troopilised vihmametsad Savannid Kõrbed

14. Biosfäär - Maa elukeskkond

15. Ökosüsteemid Järved Jõed Meri Eutrofeerumine: veekogude muutumine rohketoiduliseks; Isepuhastumisvõime reoainete järk-järguline kahjutustamine biol, keemil. ja füüsikal. protsesside tulemusena Metsad Niidud Sood Karakterliik: kooslusele iseloomulik liik; Indikaatorliik: reeglina stenotoopne liik, mille esinemine, arvukus vm peegeldab keskkonna seisundit;

16. Järved Järvede tüübid: oligotroofsed ehk vähetoitelised düstroofsed ehk huumustoitelised eutroofsed ehk rohketoitelised hüpertroofsed ehk liigtoitelised ja teised Järve elustik: plankton ehk hõljum bentos ehk põhjaelustik nekton ehk ujum Sama ka teistes veekogudes: eristatakse taimset (füto-) ja loomset (zoo-) osa, näiteks fütoplankton;

17. Metsad Metsakasvukohatüüp - ühesuguste kasvutingimustega metsamaade kogum. Eristatakse pinnase niiskuse, toitainetesisalduse ning karakterliikide abil; On määratav ka metsata maadel. Näiteks: loo-, nõmme-, palu-, salu-, laane-, lodumets;

18. Niidud Primaarsed niidud ehk esmased - alati olnud lagedad. Lamminiidud Rannaniidud Looniidud * võivad olla ka sekundaarsed Sekundaarsed niidud ehk teisesed - kujunenud metsadest, reeglina inimtegevuse tagajärjel; Aruniidud Soostunud niidud jt.

19. Sood Madalsoo - toitub põhjaveest; küllalt toitaineterikas; Siirdesoo - üleminekuvorm eelnevale ja järgnevale; Raba (kõrgsoo) - toitub sademetest; toitainetevaene; Sood võivad tekkida veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaa soostumisel; Raba ja madalsoo erinevad elukoosluse, toitumise ning turba koostise poolest; Raba tähtsus looduses: mageda vee varumine ja puhastamine, hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht jms.

20. Globaalprobleeme Kasvuhooneefekt (süsihappegaas, metaan jt) - Maalt peegelduv päikesekiirgus ei pääse nii kergesti atmosfääri, kliima soojenemine; Osooniauk (freoonid; kloori- ja fluoriühendid, lämmastikoksiidid jt) - osooniekraani hõrenemine, UV-kiirguse kergem pääs organismideni; Happevihmad (väävli- ja lämmastikuoksiidid) - vihma pH<5,5 Otsene kahju taimedele: lehtede vahakihi kahjustumine, edasi vastuvõtlikkus haigustele, vee defitsiit jm; Kaudne kahju mulla kaudu, näit. Toitainete väljauhtmine või mürgiste ioonide vabanemine;