Download
1 / 7
70 likes | 220 Views
Zeami traktaadid. Nō teatri õis. Kristi Viires atv9 taasesitus. Õis, huvitavus ja harukordsus – need kolm on olemuslikult sarnased. Ons kuskil nähtud õit, mis ei pudene?
E N D
Zeami traktaadid Nō teatri õis Kristi Viires atv9 taasesitus
Õis, huvitavus ja harukordsus – need kolm on olemuslikult sarnased. Ons kuskil nähtud õit, mis ei pudene? Shite, kes on omandanud mitmed etendamisstiilid, on otsekui inimene, kel on varuks seemned erinevatel aastaaegadel õitsvate taimede jaoks – varakevadistest ploomidest sügiseste krüsanteemideni.
Seega on ta suuteline näitama ükskõik millist õit, vastavalt vaataja soovile ja aastaajale. Kui aga näitleja ei ole omandanud erinevaid stiile, siis võib ette tulla hetki, mil parajasti vajaliku õit näidata ei suudeta. „Õis on meel, seeme on tehnika“.
Näitlesja peab mõistma, et kui ta oli eelmisel aastal oma täisõies, siis ei pruugi ta sel aastal õide puhkeda. Seda teadmiseks võttes ei pea näitleja ebaolulistel puhkudel sarugaku`t etendades endast kõike andma, viimse piirini pingutama ega muretsema võimaliku kaotuse pärast. Õis on see, mis on vaataja südame jaoks harukordne.
Ta võib esineda tagasihoidlikumalt, kõiki oma tehnilisi oskusi kasutamata, pööramata tähelepanu vaataja hämmingule: „Mis see küll on?“. Näitleja peab etendama talle kõige sobivamat nō`d. Halb on muutunud heaks.
Seega, kui kaevuda nō sügavustesse, siis selgub, et õis ei ole midagi erakordset. Kui aga näitleja ei süvene kõikidesse saladustesse ega jõua ise arusaamani, et kõikide asjade põhiolemus on harukordsus, siis ei ole temas ka õit. Peaasi, et teatakse õit, mida vajalikul hetkel kasutada.
