Ajaveebid, wikid ja e-õpe

1. Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent TLÜ informaatika osakond Eesti e-Ülikooli konverents 2007 Tartu, 13.04.07 Ajaveebid, wikid ja e-õpe

2. Mõned meenutused eilsest • Marc Prensky – tänapäeva õpilane on digimaailmas kohalik, õpetaja paraku immigrant (=> Tony Bates). • Järkjärguline areng (=> Sebastian Fiedler): • 80ndad – hakatakse rääkima üleüldisest arvutistumisest • 90ndad – vaba tarkvara liikumine toob uued arusaamad • uus sajand – sotsiaalse tarkvara võidukäik • Tim Berners-Lee, veebi looja: olen alati arvanud, et veeb peaks olema kahesuunaline.

3. Sotsiaalne tarkvara • Uue sajandi põhitegijaid IKT vallas. • Väga lai valik tegevusalasid tippteadusest lauslollusteni: • MySpace, Orkut jpt • YouTube • Flickr • SlideShare • Shelfari • 43 Things • E-õppes seni teenimatult varju jäänud!

4. Wiki • 1987 – HyperCard (Howard 'Ward' Cunningham) • 1991 – Veeb (Tim Berners-Lee) • 1995 – WikiWikiWeb (Cunningham) • Esimene vabalt redigeeritav veebileht – algne idee oli uurida info levikut, kui kunstlikud takistused eemaldatakse.

5. Chance RT-52 Algupärane Wiki-Wiki

6. Wiki kui teatmekogu • 1999 – Richard Stallman avaldab vaba entsüklo- peedia idee. 2001-2003 – GNUpedia/GNE • 2000-03 – Jimmy Wales, Larry Sanger – Nupedia • Jaan. 2000 – Wales ja Sanger asutavad Nupedia kõrvalprojekti, mis kasutab Cunninghami Wiki-süsteemi; nimeks saab Wikipedia • Veebr. 2000 – 1000 artiklit; septembris 10 000; tänapäeval eri keeltes kokku üle 5 miljoni • Kultuuri elujõulisuse kriteeriumid tänapäeval: omakeelne Piibel ... ja Wikipedia?

7. Nupedia õppetund • Alustati 2000 • vaba ligipääsuga entsüklopeedia – algul kasutas enda litsentsi, hiljem GNU FDLi • Püüdis võistelda suurte kommertsiaalsete entsük- lopeediatega: seitsmesammuline avaldamis-protsess, doktorikraadiga eksperdid • 3 aastaga jõuti valmis 24 artiklit, veel 74 olid pooleli • 2003 pandi olemasolev materjal Wikipediasse ja projekt lõpetas tegevuse

8. Wiki põhiideed • Võimalikult vähe pidurdatud infovoog • Võimalikult lihtsaks tehtud parandamine ja taastamine – lisamiskontrolli alusel • Lihtne süntaks

9. Mõned tähelepanekud • Peamised ohud: • rämpslisandused • vandalism • trollimine • Paljud Wiki-süsteemid võimaldavad õiguste paindlikku jaotust – tihti õigustab end poolkinnine variant: • iseteenindav registreerimine • halduripoolne registreerimine • Saab ka lehtede kaupa määrata (vt Wikipedia)

10. Wiki kui veebikeskkond • Täiesti arvestatav võimalus administraatoritele, võimaldamaks suurel hulgal dumb^H^H^H^H tavakasutajatel veebi teha • Poolsuletud (muutmine parooliga kaitstud) wiki on siinkõneleja arvates palju parem variant kui kehvasti tehtud HTML • Tegijad saavad keskenduda sisule, mitte higistada võõrapäraste märgendite kallal või nuputada hästi uhket kujundust • Adminilt eeldab aga asja läbimõeldud lahendust

11. Wiki kui koostöövahend • Ajurünnak veebis – kõik ideed saab „välja pursata“, pärast annab sorteerida. • Hea viitamissüsteem – kerge seostada juba olemasoleva infoga (sisemise ja välimisega) ning soovitada järgmisi aruteluteemasid (tühi viide). • Enamasti on olemas diskussioonileht vaieldavate küsimuste selgeksrääkimiseks. • NB! Nagu igasugune muu koostöökeskkond, eeldab asjatundlikku ja usinat haldurit – vastasel juhul tekib läbu!

12. Wiki kui õpikeskkond • Refereeritud S. Pixy Ferrise ja Hilary Wilderi artiklist Uses and Potentials of Wikis in the Classroom: • Kogukonna kujundamine – sotsiaalne suhtlus annab lisamõõtme • Foorumilaadne suhtlus – teema-, mitte ajakeskne (subject-driven, not time-driven) • Spetsiifilised, teemakesksed lehed => mõttetut möla on vähem • Paneb mõtlema info esituse tähtsuse üle (s.t mitte vaid sisu pole tähtis, vaid ka esitus!)

13. Wiki kui isiklik õpikeskkond • Lihtne paigaldada, kerge süntaks => kohalikku wikit saab igati edukalt kasutada isikliku õpikeskkonna ja sisuhaldusvahendina (näiteks sülearvutis märkmete tegemiseks ja korrastamiseks). • Mõnel juhul (N: MediaWiki) vajab kohalikku andmebaasi- ja veebiserverit => kasutaja peab olema veidi enam kodus IT alal või peab laskma asjatundjal süsteemi püsti panna. Samas käib näiteks Ubuntu Linuxi puhul lokaalse veebi- ja andmebaasiserveri paigaldus üheainsa käsuga.

14. Ajaveebid • Sajandivahetuse paiku alanud meediabuum • Technorati täna hommikul: Iga päev 175 000 UUT ajaveebi, 1,6 miljonit postitust päevas, igas sekundis uuendatakse 18 ajaveebi. • Eesti hetkeseis: blog.tr.ee's registreeritud 1642 ajaveebi • Kuid ajalugu algab palju varem...

15. Kroonikad • Hallidest aegadest peale: • Nabonidus Mesopotaamiast • Vana Testamendi Ajaraamatud • Läti Henrik ja Balthazar Russow • Enamasti üldised kirjeldused, tihti ka subjektiivsed

16. Avalik raamat • Inglismaal sai 15. sajandil (paberi laiema leviku järel) alguse Commonplace book -traditsioon – suur tühi raamat, kuhu kirjutati üles kõikvõima-likku teavet filosoofiast õlleretseptideni • Erinevalt päevikust polnud privaatne • Sisuliselt tänase lokaalwiki ja ajaveebi esivanem – sampling paberil!

17. Päevikud • Isiklik narratiiv, tihti privaatne • Varajased näited • Märkused tulekust Lõunasse – hiina diplomaadi Li Ao reisipäevik sõidust Lõuna Hiinasse • Jaapani ülikute erapäevikud • Tihti loetakse väärtuslikeks ajalooallikateks

18. Veeb ja esimesed blogijad • Tim Berners-Lee esimene veebileht oli ka algselt üsna ajaveebi moodi • 1994-96 Claudio Pinhanez, Open Diary • 1994-2004 - Justin Hall, Swarthmore College • 1996 – raamat 24 Hours in Cyberspace • 1998 – Xanga.com ja Diarist.net projektid • 1999 – Brad Graham kasutab terminit “blogosfäär”. Hiljem ka „Escribitionism“ • Uus sajand – hakkab mõjutama tavameediat

19. Tehnilised eeldused • Vaba tarkvara võidukäik – eriti LAMP-serveri-tehnoloogia (Linux, Apache, MySQL, PHP) => internetiserver maksab vaid PC-kasti hinna • Suur hulk teenusepakkujaid – turg dikteerib madala/puuduva hinna • Suur hulk vabatarkvaralisi lahendusi -Wordpress, Textpattern jpt • Suur hulk tasuta veebiteenuseid – blogspot.com, wordpress.com, blogsome.com ...

20. Uudisevood • Ajaveebiplahvatuse (ja ka muu uue meedia) üks eeldusi • XML-ipõhised RSS ja Atom • Võimaldab jälgida palju suuremaid infokogumeid kui seda saaks teha tavalise veebilehitsejaga • Palju vabatarkvaralisi lahendusi (N: RSSOwl) • Veebipõhised teenused (Feedburner.com)

21. Kirju blogimaailm • Meediumi järgi: • “klassikaline” päevikulaadne ajaveeb • linklog – viidete ajaveeb • photoblog – fotoajaveeb • videoblog (vlog) – video-ajaveeb • moblog – mobiiltehnoloogia-põhine ajaveeb • Žanri järgi – üldine, erialane, loominguline • Staatuse järgi – isiklik, firmasisene, avalik • Erivorm bliki (wikiblog, bloki) – Wiki ja ajaveebi hübriid

22. Mida annab e-õppes • Läbikirjutamine kui teadmiste sõnastamise ja kinnistamise viis – ja avalik olemus sunnib enam-vähem viisakalt sõnastama • Aitab jälgida arendusprotsessi (leivapururida) – ning vahel ka õppida teiste lollustest ilma neid ise tegemata • Võimaldab ka diskussiooni eri ajaveebide vahel (trackbacki ja kommentaaride kaudu)

23. Näiteid uutest lähenemistest • Kolleeg Peeter P. Mõtsküla kirjutas oma juura bakalaureusetöö Wiki kujul • Soomlaste FLOSSE Posse on rühma-ajaveeb ning tõsiseltvõetav hariduslik infoallikas • ajaveebi- ja Wiki-lahendused on jõudnud ka õpihaldussüsteemidesse (sh IVA)

24. Kokkuvõttes • Tulevik on ilmselt kogukondliku sisuarenduse päralt • Wikid, ajaveebid ja muu sotsiaalne tarkvara on väga olulised vahendid e-õppe kaasajastamisel ning nende osatähtsus kasvab • Immigrantidel tuleks naturaliseeruda :)

25. Tänan kuulamast!