1 / 9

Sõnamoodustusviisid

Sõnamoodustusviisid. “Keel ja ühiskond” X klassile 17. ptk. Mare Hallop KiNG 30.10.2012. 12.12.2012. Sõnad. hulk suur mahukas sõnaraamatus u 100 000 sõna olemasolevatest võimalus uusi luua tuletamine liitmine kahte tüüpi

nell
Download Presentation

Sõnamoodustusviisid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sõnamoodustusviisid “Keel ja ühiskond” X klassile 17. ptk Mare Hallop KiNG 30.10.2012 12.12.2012

  2. Sõnad • hulk suur • mahukas sõnaraamatus u 100 000 sõna • olemasolevatest võimalus uusi luua • tuletamine • liitmine • kahte tüüpi • mis koosnevad ainult ühest tähendust kandvast elemendist (morfeemist): n kalju • mis koosnevad vähemalt kahest morfeemist, n kalju-ne, kalju-kits (kas tuletised või liitsõnad) Seega: tuletiste ja liitsõnade moodustamisel kaht tüüpi ehitusmaterjal • tüvisõnad • tuletusliited

  3. Tüvi + liide = tuletis • tüvel tähendus, iseseisev sõna • tuletusliitel üldine (abstarktne) tähendus, ei esine omaette, vaid alati koos mõne tüvega • käsi – raamat, käsi-lane • on tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine • haja- : hajali, haja-meelne • ürg.: ürg-ne, ürg-vana • tüved vaid ühes sõnavormis: lau- päev, türn-puu

  4. Sõnade ülesehitus sarnane lausele, moodustatud täistähendusli-kest sõnadest eesti keeles vaid 20% sarnane morfoloogiliste tunnuste liitmisele (kana-de-le)

  5. Sõnamoodustusviisid tuletus must-jas liitmine must-sõstar konver-sioon musta-ma sõna- moodustus lühendamine info (informatsioon) tüvekor-dus sigri.-migri

  6. Sõnade liitmine • Liitsõna • koosneb kahest või enamast tüvisõnast • sõnade arv pole piiratud, aga liiga pikki tuleks vältida (allmaaraudteejaam) • täiendsõna + põhisõna • tähenduslik suhe ebasümmeetriline • tähenduslik suhe sümmeetriline kahe moodustusosa tähenduste summa (ööpäev) põhitähendus määrab sõnaliigi iseloomustab täpsustab

  7. Tuletamine • eesti keeles tuletusliiteid u 100 (soome k u 200) • eesliited (prefiksid) • eba-, anti-, mitte-, a- • järelliited (sufiksid) • -ne, -lik, -us, -mine • ühele tüvele saab liita kuni 3 liidet • seadus-lik-us-ta-ma

  8. Alussõna muutumine • liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnast erinevaid mõisteid • siga + la = sigala (hoone), küla + line = külaline(inimene ) • liited, mille abil ei moodustata täiesti uusi mõisteid, täpsustatakse alussõna tähendust • maja + ke = majake, õpetaja + nna = õpetajanna • liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki • ahne + us = ahnus, kõva + sti = kõvasti • võrreldes Lääne-Euroopa keeltega on eesti keel rikkalik tuletusvahendite poolest, just tegusõnade osas, aga soome-ugri ja türgi keeled on veel rikkamad. • omapärane on ka peenendus- e deminutiivsufiks –ke(ne)pojakesekesekene

  9. Muud sõnamoodustused lühendamise taga ökonoomsuse taotlus n kaitsepolitsei – kapo, ÜRO sõnaliik muutub, aga liidet ei lisata julge - julgema kordamine mingi väikese tüvemuutusega Konversioon on levinud Lääne-Euroopa keeltes: saksa keeles saab peaegu igast tegusõnast teha nimisõna: schlafen – Schlafen Tüvekordus levinud Kagu-aasia keeltes

More Related