1 / 17

Võrumaa maastikusõnad

Mariko Faster. Võrumaa maastikusõnad. Võrumaa kihelkonnad ja setumaa.

naeva
Download Presentation

Võrumaa maastikusõnad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Mariko Faster Võrumaa maastikusõnad

  2. Võrumaa kihelkonnad ja setumaa

  3. Maastikusõnad ehk maastikuapellatiivid on osa sõnavarast, mis viitavad maastikuobjektile, nt mägi, läte, järv, org, mets jne. Tavaliselt vastab ühele maastikusõnale üks objekt, kuid mõni maastikusõna võib olla ka mitmetähenduslik. Võrumaa kohanimistus on mitmetähenduslik ntkund (kond), millel on kolm tähendust: 1) kehv vilets maa Urv (kond), Rõu (kund), Plv (kund) 2) jõeäärne heinamaa – enamasti Har (kond) 3) laas, mets – Vas (kund), Räp (kund), Se (kund) Maastikusõnad

  4. veega ümbritsetud maa-ala (saar järves või jões) kõrgem koht soos või madalal heinamaal (soosaar) kõrgem koht põllul metsatukk (sageli ka suur mets või suurema metsa osa) poolsaar (mis on võinud olla endine saar) madalam koht järves vee all Maastikusõna saar

  5. Kohanimede jagunemine (Kiviniemi 1990): kultuurnimed loodusnimed asustusnimed maastikuobjektide nimed artefaktide nimed hüdronüümid viljelusnimed asustusüksused: külä 'küla', liin 'linn', mõisa 'mõis', maja, tarõ 'maja; tuba' jt artefaktid:sann 'saun', ait, küün, veski, kõrts, sild, tii 'tee', kurv, rist 'teerist', kaev)jt viljelused:nurm 'põld', põld, muu 'koristatud põld', pinnär 'põllupeenar', süüt 'sööt' jt maastikuobjektid:mägi, org, haud 'auk', mõts 'mets', hõdso 'õõtsik', suu 'soo' jt hüdronüümid:järv, jõgi, läteq 'allikas', land 'kinnikasvav järveke' jt hämarad:ussaid 'talu õu', asõq 'millestki järelejäänud osa', kraav, tiik, lump 'tiik' jt

  6. Võrumaal: pää ‘pea’, ots ‘otsmik; lõpp, ots’, perä ‘pära’, hand ‘saba’, kaal ‘kael’, kurk, nõna ‘nina’, nokk, sälg 'selg', põlv, nahk, jalg, võib-olla ka kont ~ kunt; Saaremaal lisaks veel külg, kube, perse, suu, süda, silm ‘väin’, säär, selg, soon (Kallasmaa 2000); Läänemurde alal ka keel, kõrv, kõri (Kallasmaa 2003); mujal Eestis saba (Ojansuu 1914); soome keeles: pää 'pea', korva 'kõrv', harja (Kukonharja) 'hari', kuono 'koon', kärsä 'kärss', leuka 'lõug', nenä 'nina', nokka 'nokk', silmä 'silm', kulkku ~ kurkku 'kurk', mälvä 'linnu rind, (tapetud) looma rinnaosa', selkä 'selg', vatsa 'kõht, vats', maha 'kõht, vats', lonkka 'puus', jalka 'jalg', sorkka 'sõrg', käpälä 'käpp', polvi 'põlv', kanta 'kand', häntä 'saba' ja perse. (Ojansuu 1914) Somaatilised sõnad

  7. KAAL

  8. haro ‘haru’, nukk või nulk ‘nurk; paikkond’, kolk ‘nurk, kõrvaline koht, kolgas’. Oluline pole mitte see, milline objekt on vastava apellatiiviga tähistatud, vaid see, et objektid on mingi muu tunnuse poolest sarnased. Kuju assotsiatsioon

  9. KOLK

  10. salo - vana balti laen (ld salà ‘saar’, lt sala ‘saar; kõrgendik soos’ (SSA 2000: 149)) Sõna tähendused soome keeles: 1. ‘kõnnumaa, asustamata maa, puustusmaa, tühermaa, metsamaa; põlismets, ürgmets, laas’; 2. vanasti ka ‘suur metsane saar’; 3. metsasaar Eesti kirjakeeles salu ‘kasvavate puude kogum’. salo

  11. ura ~ ora‘oja, väike jõgi’ Üksikud näited: Saluora ~ Saluoja, Vinnora ~ Vinnuja (Ikuuja). Vaid ühes kaheosalises ojanimes esineb ura alati liigisõnana: Villigä ura. Palju sagedamini esinevad ura ja ora nime esiosades, nt Pihkura (talu), Hainura suu, Viirgura hainamaa, Veriora (küla), Ora niidüq jt. Ura ~ ora

  12. kuba ’laht’ (< vn губа) luussna, luuts(k)na, luudsna, luus, loosik, loośk 'madal veeloikudega maa; soolaugas; mäda lohk jms' (< vn лужа, лужица) plantska,plank 'väheviljakas maa' (< läti plancka, planskas) palu Lääne-Eestis 'soomaa, madal tüma maa, sooheinamaa, vesine metsamaa' (< läti ?) ett 'vana jõeharu' (< alamsks ettinge, etvenne 'niit) Produktiivsed laenud

  13. TERMINNIMED Pelgad liigisõnad kohanimedena: Järv Saar Liin ma lää Mõisahe ~ Mõisadõ ~ Mõisalõ

  14. MAASTIKUSÕNAD KEELEKONTAKTIS Prestiižse keele kogu sõnavara võetakse üle vähemprestiižsesse keelde (Thomason ja Kaufman). Aga: kohanimed ja maastikusõnad rändavad vähemprestiižsest keelest prestiižsemasse keelde, sest sisserändajatel on vaja maastikus orienteeruda. Lump (ka saun ja kohupiim) inglisekeelsetel inimestel.

  15. mere ja muude veekogudega seotud sõnad, nt meri, siig, ahven; mõningad loomanimed, nt ilves, jänes, konn; geograafilised mõisted, nt allikas, nõmm, oja, org, saar, soo somaatilised sõnad, nt habe, higi, huul, koib, kubemed, külg, liha muud sõnad, nt eile, hull, häbi, kiita, must, nüri, sugu Paul Ariste protoeuroopa substraadi teooria (1981)

  16. Ritva Liisa Pitkänen (1985): sm luoto 'väike saar, laid' > rts lot → Härkilot, Jäneslot, Kaslot, Grytlot. Soomerootsi murretes pole apellatiivi *lot, aga rootsikeelsed lot-nimede kasutajad saavad aru, et see tähistab väikest saart või laidu. Janne Saarikivi (2001, 2006):Põhja-Venemaal tuntakse soome-ugri keeltest pärit maastikuapellatiive ja kasutatakse neid kohanimedes, nt Kaskoj < *Kaskioja (kaski 'ale'), Kaskonem < *Kaskiniemi; Mustaoj ~ Mustrutšei tõestusi

  17. AITUMA!

More Related