Kohaliku omavalitsuse tegevuse mõjudest isiku põhiõigustele ja –vabadustele Vallo Olle

1. Kohaliku omavalitsuse tegevuse mõjudest isiku põhiõigustele ja –vabadustele Vallo Olle TÜ haldusõig. dots. 2008

2. PÕHIÕIGUSED põhiõigused: isiku olulisemad subjektiivsed õigused, mis on väljendatud PS-i II peatükis (mõned põhiõigused ka PS-i teistes osades). Põhiõigused on käsitletavad ka objektiivsete printsiipidena, mis seovad riigivõimu Põhiõiguste liigid ajaloolise kujunemise järgi: • inim- (kodanikuõigused) ja poliitilised õigused: - inimõigused: õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele, kodu puutumatus jne - poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühinemisvabadus jne b) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tervise kaitsele, haridusele, eluasemele jne. c) solidaarsusõigused (tunnustatud eelkõige rahvusvahelisel tasandil): õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused

3. PÕHIÕIGUSED Põhiõiguste liigid põhiõiguste sisu järgi: a) vabadusõigused (nt igaühe õigus vabale eneseteostusele: PS § 19 lg 1) b) võrdsusõigused (nt kõigi võrdsus seaduse ees: PS § 12 lg 1) c) õigused riigi positiivsele tegevusele - kaitseõigused (nt üldine kaitseõigus: igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele: PS § 13 lg 1) - sotsiaalsed põhiõigused (nt kodanike õigus riigi abile puuduse korral: PS § 28 lg 2 lause 1)

4. PÕHIÕIGUSED Põhiõiguste kandjad ja adressaadid põhiõiguste kandjad: isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused; 1) füüsilised isikud: a) igaüheõigused(kuuluvad kõigile inimestele sõltumata kodakondsusest) b)kodanikuõigused (kuuluvadEesti kodanikele)

5. PÕHIÕIGUSED Põhiõiguste kandjad ja adressaadid 2) juriidilised isikud: põhiõigused kuuluvad neile sel määral, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastavate õiguste olemusega (PS § 9 lg 2) põhiõiguste adressaat e kohustatud pool: PS§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

6. PÕHIÕIGUSED Põhiõiguste piiramine NB! Põhiõigused ei ole piiramatud NB! Põhiõiguse piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik põhiõiguse rikkumisega: põhiõiguse rikkumine on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine Põhiõiguste piiramise eesmärgid peavad olema legitiimsed ja võivad põhiseaduses olla sätestatud kolmel eri viisil:

7. PÕHIÕIGUSED a) seaduse reservatsioonita põhiõigused: vastavat põhiõigust sisaldav põhiseaduse paragrahv ei näe otseselt ette võimalust põhiõiguse piiramiseks [nt PS § 16: “Igaühel on õigus elule”.].Siiski võivad ka niisuguste õiguste piirangud olla põhiseadusega kooskõlas, kui piirangu eesmärgiks on tagada teiste isikute põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi. b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused: vastavat põhiõigust sisaldav põhiseaduse paragrahv näeb ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõigust piirata. [nt PS § 33: “Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. ] c) lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused: põhiõigust võib seadusega piirata; põhiseadus jätab piirangu lubatavad eesmärgid täpsustamata, seega põhiõiguse piiramine võib toimuda mistahes lubatud eesmärgil. [nt PS31:“Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühendustesse ja –liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra]

8. PÕHIÕIGUSED Lisaks eelnevale tuleneb PS §-st 11 proportsionaalsuse põhimõte - põhiõiguste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. [Seega võib põhiõiguse piirang olla põhiseadusvastane ka siis, kui eesmärk iseenesest oli küll legitiimne, et piirang oli ebaproportsionaalselt ulatuslik taotletava eesmärgi suhtes]

9. Kohalik omavalitsus põhiõiguste adressaadina PS § 154 lg 1: “Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt”. [seaduse alusel: seaduslikkuse nõue] PS § 3 lg 1: “Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.” [riigivõim laias mõttes – avalik võim: ka KOV]

10. Kohalik omavalitsus põhiõiguste adressaadina • PS §-st 14 tulenevalt on KOV seotud põhiõiguste järgimise kohustusega ka eraõiguslikus sfääris (välistab “põgenemise” eraõigussfääri) • KOV kui ettevõtja eraõigussfääris • KOV-i fiskaalsed abitehingud avaliku võimu teostamiseks vajalike materiaalsete vahendite soetamiseks

11. Kohalik omavalitsus põhiõiguste adressaadina • Põhiõiguste tagamiskohustus peab teatud juhtudel realiseeruma KOV-i aktiivse tegevusena (meetmete rakendamine lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest hoolitsemisel – PS § ) , teatud juhtudel aga passiivse käitumisena (nt hoidumine kitsendamast põhiõigust ilma seadusliku aluseta: vt nt PS § 26 perekonna- ja eraelu kohta)

12. Volitusnorm seaduses: juriidiline alus KOV-i poolseks põhiõiguse riiveks KOV-i põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus; seega pole riivet õigustava argumendina asjakohane KOV-i universaalpädevus (vt PS § 154 lg 1) küsimuse kohalik või riiklik iseloom Kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused (riive juhud, alused) peab sätestama seadusandja [seadusereservatsioon].

13. Volitusnorm seaduses: juriidiline alus KOV-i poolseks põhiõiguse riiveks Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega [RKÜK o 3-3-1-41-06]. vt ka RKPJKo-d: RT I 1994, 80, 1379; 1997, 74, 1268; 2002, 12, 120]

14. Õigus heale haldusele (PS § 14) [Vt RKPJKo 3-4-1-1-03 p-d 14, 16] • seaduslikkus • haldusmenetluse efektiivsus ja eesmärgipärasus • läbipaistvus • isikute kaasamine ja ärakuulamine • otsuste põhjendamine • teavitamiskohustus • selgitamis- ja nõustamiskohustus • menetluse toimumine mõistliku aja jooksul