Küsimused füüsikakursuse YFR0020 kordamiseks ja eksamiks.

1. Küsimused füüsikakursuse YFR0020 kordamiseks ja eksamiks. • Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. • Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. • Mis on vektori projektsioon teljel ja milleks seda on vaja? Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? YFR0020 16. loeng

2. 4. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 5. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 6. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. • Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust ühtlaselt kiireneval liikumisel? Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? • Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. YFR0020 16. loeng

3. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 10. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 11. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. YFR0020 16. loeng

4. 12. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 13. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. 14.Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. 15. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. YFR0020 16. loeng

5. 16. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? 17. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. 18. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. 19. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. YFR0020 16. loeng

6. y 1 y1 2 y2 x 20. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. 21. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. YFR0020 16. loeng

7. m1, ...,mn kehade massid v1,...,vn kehade kiirused f1,...,fn sisejõudude süsteem 22. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 23. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 24. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. YFR0020 16. loeng

8. m karussell 25. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. 26. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see. 27. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment YFR0020 16. loeng

9. 28. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. 29. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 30. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). YFR0020 16. loeng

10. k m x x 0 31. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 32. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. YFR0020 16. loeng

11. 33. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants? YFR0020 16. loeng

12. x p 0 r 34. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 35. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 36. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. YFR0020 16. loeng

13. 38. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? 39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? 41. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 42. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. YFR0020 16. loeng

14. 43. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. YFR0020 16. loeng

15. 45. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 46. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. YFR0020 16. loeng

16. 47. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? 48. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 49. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 50. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 51. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. YFR0020 16. loeng

17. 52. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. 53. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 54. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? YFR0020 16. loeng

18. 55. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 56. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 57. Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 58. Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? 59. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus? YFR0020 16. loeng

19. 60. Mis on elektrilaeng ja millised on tema 5 põhiomadust? 61. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. 62. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. 63. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb’ seadusest. 64. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 65. Gauss’i teoreemi tuletus. 66. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus. YFR0020 16. loeng

20. 67. Kasutades joonist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja potentsiaali vahel. 68. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. 69. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? YFR0020 16. loeng

21. 72. Lähtudes joonisest tõestage seos laengu pindtiheduste ja raadiuste vahel. 73. Lähtudes joonisest tõestage seos elektriväljatugevuste ja raadiuste vahel. 70. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus. 71. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null. YFR0020 16. loeng

22. 78. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. 79. Kasutages seost, tuletage kahe keha ja kehade süsteemi elektrostaatilise energia valem. 74. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik. 75. plaatkondensaator, selle mahtuvuse valemi tuletus ilma laengu ja potentsiaalide vaheta. 76. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 77. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. YFR0020 16. loeng

23. 80. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. 82. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. 81. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. YFR0020 16. loeng

24. 84. Tuletage Ohm’i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. 85. Lähtudes töö valemist elektrostaatilises väljas tuletage Joule-Lenz’i seadus. Andke kõik kolm kuju. 83. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus kahe erineva takistustega. YFR0020 16. loeng

25. 86. Joonistage antud vooluringi potentsiaali kvalitatiivne diagramm lugedes punkti A potentsiaali nulliks. YFR0020 16. loeng

26. 87. Tuletage vooluallika kasuteguri valem. 88. Tuletage takistusel R eralduva võimsuse arvutamise valem. 89. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. YFR0020 16. loeng

27. 91. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 92. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist 90. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. YFR0020 16. loeng

28. 93. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. 94. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. YFR0020 16. loeng

29. 95. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere’i jõu valem. 96. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. YFR0020 16. loeng

30. 97. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 98. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. dS YFR0020 16. loeng

31. 101. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 99. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus.? Mis on suhteline magnetiline läbitavus. 100. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? YFR0020 16. loeng

32. 102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. YFR0020 16. loeng

33. 106. Kasutades allolevat solenoidi induktiivsuse valemit ja solenoidi magnetvälja energia valemit, tuletage magnetvälja energiatiheduse valem. 105. Lähtudes allolevast seosest, tuletage solenoidi magnetvälja energia avaldis. 107. Mis on nihkevool? Kasutades alltoodud lähtepunkte, tuletage nihkevoolu avaldis. 104. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul. YFR0020 16. loeng

34. 108. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm’i seadusest suletud ahela kohta. YFR0020 16. loeng

35. 109. Lähtudes allolevast seosest, tuletage Poyntingi vektori valem. Mis on Poyntingi vektori ühik SI-s? 110. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? 111. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. 112. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. 113. Mis on Fermat’ printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat’ printsiibist. YFR0020 16. loeng

36. 114.Kasutades allolevast joonist, tuletage Fermat’ printsiibist lähtudes valguse murdumisseadus. YFR0020 16. loeng