1 / 26

Liikumispuuetega naised

Liikumispuuetega naised. Kes nad on?. Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing (THPNÜ). Ühing asutatud 26.03.2013 tegutsenud tänaseks 550 päeva Liikmete arv 51, enamus liikumise erivajadusega sh. 10 ratastooli kasutajat Kõrgema haridusega 9 Vallalisi 12 Keskmine vanus 56 a. Töötab 4

molimo
Download Presentation

Liikumispuuetega naised

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Liikumispuuetega naised Kes nad on?

  2. Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing (THPNÜ) • Ühing asutatud 26.03.2013 • tegutsenud tänaseks 550 päeva • Liikmete arv 51, enamus liikumise erivajadusega sh. 10 ratastooli kasutajat • Kõrgema haridusega 9 • Vallalisi 12 • Keskmine vanus 56 a. • Töötab 4 • Keskmiselt lapsi peres 3

  3. K U S ? • Ühiskonnas • Poliitikas 0 inimest • Peres • Tööl

  4. Kes nad on? “…Ühiskond peaks hakkama senisest enam märkama, et puuetega inimesed on kõigepealt naised ja mehed, et nendel on samuti pered, nad on samuti lapsevanemad... Soolist aspekti peaks juba arvestama erivajadustega laste osas…” M. Abner

  5. Naised Suudavad!soovitan lugeda raamatu • Naised on kahtlemata võimelised poliitikas osalema. Vaja on ainult rohkem enesekindlust ja pealehakkamist. • Ühiskonnas on vaja arendada naistevahelist solidaarsust, et naised hakkaksid naisi valima.

  6. Tööl… •  Tööl käimiseks, töö tegemiseks, vajavad paljud puudega naised tugiteenuseid (isiklik abistaja, tugiisik, hooldaja) ja keskkonna kohandusi, mis pole kahjuks küllaldaselt rakendunud .

  7. Liikumispuuetega naisedvs. ühe vanemaga pered • pered, kus vanemate kooselu lõppemise või abielu lahutuse järel on last või lapsi jäänud kasvatama üks vanem; • Üksikvanemaks on üle 90% juhtudest ema. • Eestis puuduvad andmed selle kohta, kuivõrd suhtleb lapsest lahus elav vanem lapsega või osaleb tema kasvatamisel.

  8. Liikumispuuetega naisedvs. ühe vanemaga pered • 2007. aastal elas Eestis 39% ühe vanemaga perede liikmetest suhtelises vaesuses. • Ühe vanemaga perede vaesusriski suurendab asjaolu, üksik-vanemateks on enamasti naised, kelle keskmine töötasu on meestega võrreldes märksa väiksem.

  9. Liikumispuuetega naisedvs. ühe vanemaga pered • Ühe vanemaga pered elavad halvemates eluasemetingimustes, võrreldes lastega perede teiste tüüpidega. • Ühe vanemaga pered moodustavad 63% toimetulekutoetust saavatest lastega peredest.

  10. Liikumispuuetega naisedvs. ühe vanemaga pered • Ühe vanemaga peredele mõeldud meetmed on seotud nii tööturu-, lapsehoiu-, haridus-, täiendusõppe- kui ka eluasemepoliitikatega.

  11. Kaasamine • Kaasamist võib mõista kui püüet laiendada kõigile kättesaadava hariduse ideed „tavakooli kaasamisest“, mille puhul õpilane on integreeritud, st asub füüsiliselt samas kohas, aga ei saa vältimatult oma eakaaslastega sama hariduskogemust. Kaasamine eeldab, et haridusliku erivajadusega õpilastel on nende vajadustele vastav parim võimalik „juurdepääs õppekavale“. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri projektides on seoses kaasava haridusega juhtpõhimõtteks olnud Salamanca deklaratsioonis (UNESCO, 1994: 8) sõnastatu: „Kaasava orientatsiooniga tavakoolid on kõige tõhusam vahend, et võidelda diskrimineerivate hoiakutega, luua avatud kogukondi, rajada kaasav ühiskond ning jõuda kõigile kättesaadava hariduseni; lisaks on enamikul lastest võimalik saada tavakoolides tõhusalt haridust ning nii paraneb kogu haridussüsteemi tõhusus ning lõpptulemusena ka kulutasuvus“. (Refereeritud dokumendist Indikaatorid- kaasava hariduse edendamiseks Euroopas, 2009)

  12. Kaasav kasvatus ja haridus: taustaks • Kaasav haridus on universaalne õigus. See nõuab poliitilisi meetmeid, mille eesmärk on pakkuda kõigile kodanikele kvaliteetset haridust. Kaasav haridus eeldab, et haridusasutustele antakse kõik vajalikud ressursid (rahalised, inim- pedagoogilised, tehnilised ja tehnoloogilised ressursid), et nad saaksid tegutseda vastavalt kõigi õppijate vajadustele ja tagada õppijate edasijõudmise, vaatamata nende individuaalsele, majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele, geograafilisele või etnilisele taustale. Eritähelepanu tuleks pöörata sooküsimustele, võttes arvesse diskrimineerimist, mille all kannatavad puuetega tüdrukud ja naised. Kaasav haridus eeldab, et kvaliteet, võrdväärsus ja tipptasemel pädevus on tagatud võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise ja universaalse ligipääsu põhimõtete kohaselt.

  13. Kaasav kasvukeskkond: taustaks • kaasav kasvukeskkond on selline, mis vastab lapse võimetele ja vajadustele ning selles keskkonnas kasvab ja õpib laps koos oma erivajadustega ja erivajadusteta eakaaslastega, ta ei ole eraldatud. Nii on kaasav kasvukeskkond eelkõige mitmes mõttes ennetav, see on nagu suurendusklaas, mis näitab väljakutseid ja annab hea võimaluse ka sekkumiseks, kui selleks peaks vajadus tekkima. Sellises keskkonnas tõuseb erilisus ja mitmesugusus esile väärtusena omaette, õpitakse üksteisega arvestama, abi paluma, pakkuma ja üksteist aitama. Sellises keskkonnas saab igaüks areneda oma võimete kohaselt ja tal on õigus abivahenditele ja abile, kui ta seda vajab. Kaasavas koolis on õigus õppida kõigil lastel, mitte ainult väljavalitutel. Nii nagu kool peab olema kaasav, peab seda olema ka koolieelne lasteasutus ja muidugi kodu ning pere ise.

  14. Kaasav kasvatus- ja õpetuskeskkond: taustaks • annab hea võimaluse vaadelda last loomulikus arengukeskkonnas ja märgata tema vajadusi. Lapsel on õigus saada kõik vajaminev (professionaalne eripedagoogiline toetamine ehk sekkumine, abivahendid, alternatiivsete kommunikatiivsete meetodite rakendamine, vajaduse korral õppe korraldamine väikerühmas jm ) sellise keskkonna sees. Kaasav haridus ei tähenda kõigi võrdset õpetamist, see tähendab, et arvestatakse kõigiga ja õppimine toimub koos.

  15. Kaasav kasvatus ja haridus: taustaks • Rahvusvahelisel konverentsil (2010) Madriidis „Kaasav haridus: võimalus edendada sotsiaalset sidusust“ rõhutati, et kaasavast haridusest, mis seab keskmesse inimese, on kasu kõigil õppijatel, vaatamata sellele, kas neil on puudest või mingist muust põhjusest tulenevaid erivajadusi. Kaasav haridus valmistab õppijad ette elama ja töötama mitmepalgelises ühiskonnas. Sellise hariduse tagamisel on vaja: paindlikku haridussüsteemi, mitmekesisust tuleb vaadelda väärtusena, kõik takistused, mis takistavad õppimist, tuleb kõrvaldada (füüsiline, õppeprogrammid- ja materjalid, hoiakud, abivahendid, sotsiaalsed tegevused, kommunikatsioon, viipekeele ja teise vahetut suhtlust soodustavate vahendite kasutamise võimalus); õpetajate ja koolide toetamine; töötada meeskonnas, harmoonilised suhted õppijate vahel, koostöö vanemate, spetsialistide ja vabatahtliku sektori vahel, koolijuhtimine.... Vaja on hõlbustada üleminekuid ühelt haridustasemelt teisele ja liikumist tööturule; toetada kaasavat haridust haridustee algusest ning pöörata eritähelepanu erivajaduste varajasele kindlakstegemisele ja sekkumisele. Eritähelepanu tuleb pöörata õpetajaharidusele (põhi- ja täiendusõpe) kõigil haridustasemetel. Kokkuvõtteks on kõigist kaasava hariduse raames rakendatud meetmetest kasu kõigil õppijatel (Refereeritud kokkuvõtvalt EEAA raportist Kaasav haridus praktikas, 2010)

  16. Kaasamine kool

  17. Kaasamine: sport

  18. Kaasamine: puhkus

  19. Kaasamine: pere

  20. Kaasamine pere

  21. Toetused?Puudega vanema toetus 19,18 eurot

  22. Eluaseme kohandamine?Projekt, raha, teostajad

  23. Seksuaalsus, perevägivald

  24. Õigused?

  25. Lahendus = olla aktiivne ühiskonna liige ja tegutseda koos!!!

More Related