slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Välisturgude valik ja turgudele sisenemine I õppus Sissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid Strateegilised valikud PowerPoint Presentation
Download Presentation
Välisturgude valik ja turgudele sisenemine I õppus Sissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid Strateegilised valikud

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 43

Välisturgude valik ja turgudele sisenemine I õppus Sissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid Strateegilised valikud - PowerPoint PPT Presentation


  • 269 Views
  • Uploaded on

Välisturgude valik ja turgudele sisenemine I õppus Sissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid Strateegilised valikud rahvusvahelistuvas ettevõttes Eksport ja välisturgudele sisenemise erinevad meetodid Ülevaade aineprogrammist ja kodutöödest Tiit Elenurm Ettevõtluse õppetool, EBS

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Välisturgude valik ja turgudele sisenemine I õppus Sissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid Strateegilised valikud' - miriam


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

Välisturgude valik ja turgudele sisenemineI õppusSissejuhatus – teie kogemus ja eesmärgid

Strateegilised valikud rahvusvahelistuvas ettevõttes

Eksport ja välisturgudele sisenemise erinevad meetodidÜlevaade aineprogrammist ja kodutöödest

Tiit Elenurm

Ettevõtluse õppetool, EBS

tiit.elenurm@ebs.ee

eesm rk
EESMÄRK

http://www.alvex.net/index_ing.html

Selgitada ekspordi arendamisega seostuvaid rahvusvahelise äri erinevaid operatsiooniviise ja mõista välisturgude valiku ning välisturgudele sisenemise meetodeid

rahvusvaheline ri international business
Rahvusvaheline äri/ internationalbusiness

Rahvusvaheline äri hõlmab

(1) firmade rahvusvahelist (piiriülest) majandustegevust ja

(2) äritegevust välismaal

(Peng ja Meyer, 2011).

.

mis eristab rahvusvahelist ri sisemaisest ritegevusest
Mis eristab rahvusvahelist äri sisemaisest äritegevusest?
  • Poliitilistest, majanduslikest ja juriidilistest teguritest tulenev kõrgem riskiaste
  • Kultuurierinevuste mõju ärisuhtluses ja turunduses
  • Lepingud, valuutad ja maksed rahvusvahelises kontekstis
  • Strateegilised valikud – suurem määramatus ja sageli vajadus pikaks ajaks ressursse siduda
rahvusvahelise ri ajalugu
Rahvusvahelise äri ajalugu
  • Juba Vana-Rooma riiki kooshoidev jõud oli rahvusvaheliste kaubateede kaitse (Pax Romana)
  • Keskajal – Hansa Liit. Kuigi domineeriv oli siis naturaalmajandus. Rahvusvaheline äri hõlmas suuremas osas eksklusiivkaupu.
  • Maadeavastused – Kolumbus läks otsima lühemat ja turvalisemat kaubateed Indiasse. Kolonialismi seos industrialiseerimiseks vajaliku toorainebaasi tagamisega.
  • 20. sajandi esimene pool – protektsionistlik mõtteviis.
slide6
Olulised rahvusvahelise ärikeskkonna trendid 20. sajandi viimastel aastakümnetel ja 21. sajandi alguses
  • General AgreementofTariffs and Trade (GATT) 1947 –WorldTradeOrganization (WTO) 1995 http://www.wto.org/
  • Globaliseerumine, arengumaade ja arenenud maade erinevad nägemused, globaliseerumisvastaste nähtav roll WTO, IMF, Maailma Majandusfoorumi üritustega seoses
  • Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa integratsioon Euroopa Liidus, NAFTA
  • Majandus- ja valuutakriiside kiire globaalne mõju – Kagu-Aasia kriis 90ndate aastate teisel poolel mõjutas ka Ida-Euroopat
  • Teenused ja internetikaubandus ning nüüdisaegse pangandustehnoloogia abil võimalikud valuutaspekulatsioonid ja portfellinvesteeringute ümberpaigutamine
  • Rahvusvahelise terrorismi mõju
o lulised rahvusvahelise rikeskkonna trendid viimastel aastak mnetel vastuolud
Olulised rahvusvahelise ärikeskkonna trendid viimastel aastakümnetel – vastuolud
  • Tooraine tootjate tähtsus võrreldes valmistoodete tootjatega on rahvusvahelises kaubanduses aastakümneid kahanenud, kuid globaalne energiakriis ja globaalne soojenemine võivad olukorda muuta.
  • Hiina ja India mõju kasv maailmakaubanduses.
  • Kuluefektiivsuse saavutamiseks on osade kaupade puhul võtmetegur odav tööjõud, teiste puhul oskusteave, logistika, juhtimisvõime.
  • …………………………………………………………………
ekspordi ja sisemajanduse koguprodukti kasv maailmas
Ekspordi ja sisemajanduse koguprodukti kasv maailmas

http://www.wto.org/english/res_e/statis_e/its2012_e/its12_charts_e.htm

maailmakaubanduse trendid
Maailmakaubanduse trendid

Worldmerchandisetradevolume, 2005Q1-2013Q4

Seasonallyadjustedindex, 2005Q1=100

Source: WTO Secretariat.

kaubandusbarj rid
Kaubandusbarjäärid
  • Impordi- ja ekspordilitsentsid
  • Kvoodid
  • Tollimaksud
  • Tervise- ja keskkonnakaitsega seotud piirangud
  • Valuutade mittekonverteeritavus või konverteerimisega seotud kulud
  • Transpordiga seotud piirangud
  • Aeglased ja töömahukad protseduurid

Mittetariifsete barjääride osakaal on viimastel aastakümnetel kasvanud.

kaubandusplokid
Kaubandusplokid
  • EU
  • ASEAN, SAFTA, ANZERTA
  • NAFTA, CAFTA, MERCOSUR ….. “banaanisõjad” http://www.guardian.co.uk/banana/Story/0,,208549,00.html
  • COMESA, SBI, SACU, EAC, SADC
  • WTO väljakutsed – põllumajandussaadused versus teenused ja intellektuaalne omand (Doha läbirääkimistsükkel)
finants ja kaubavood usa ja hiina vahel m jutavad oluliselt maailmamajanduse tervenemist
Finants- ja kaubavood USA ja Hiina vahel mõjutavad oluliselt maailmamajanduse tervenemist
chimerica and global business balance
Chimerica and globalbusinessbalance

http://cnreviews.com/life/news-issues/chimerica-china-america-future_20090706.html

slide14
Eesti ekspordi osakaal maailmashttp://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/konkurentsivoimeline-majanduskeskkond/ekspordi-osatahtsus

Valitsusliidu sihiks on suurendada Eesti ekspordi osakaal maailma kaubanduses 2015 aastaks 0,1% protsendini.

Alates 2006. aastast on Eesti eksport SKPst moodustanud keskmiselt umbes 72%, mistõttu on ekspordil ja selle kasvul oluline mõju Eesti majandusele.

1,29 : 7 000 = 0,018%

http://www.geohive.com/earth/population_now.aspx

euroopa liit on maailmakaubanduses veel k ige suurema ekspordiga regioon
Euroopa Liit on maailmakaubanduses (veel) kõige suurema ekspordiga regioon

Erinevad regioonid regioonidevahelises maailmakaubanduses http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php?title=File:Main_players_for_external_trade,_2010_(EUR_1_000_million).png&filetimestamp=20111207152617

Ekspordi osakaal SKP-st Eestis 70-75%, Soomes 40-45%

Euroopa Liidu osakaal ekspordis on Eestil (65-70%)- suurem kui Soomel(alla 60%) – on see hea või halb?

eesti ekspordi sihtriigid http www stat ee public statistics explorer et valiskaubandus story 0
Eesti ekspordi sihtriigidhttp://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/valiskaubandus/#story=0

2011. aastal eksporditi Eestist kaupu 165 riiki ning imporditi 129 riigist. Kaupu eksporditi jooksevhindades 12 miljardi euro eest. Import: 12,7 miljardid eurot.

Naaberriikide suur osakaal. 1,9 miljardi euro väärtuses eksporditi kaupu Rootsi (16% koguekspordist), Soome eksporditi 1,8 miljardi euro (15%) ja Venemaale 1,3 miljardi euro eest (11%).

Kaugematest sihtturgudest USA, Holland, Suurbritannia ja viimastel aastatel ka Nigeeria.

slide17
1. Kodutöö – Moodlesse andmebaasi vahendiga laadida. Tutvuge ka maa valiku põhimõtetega järgmisel slaidil ja juhisega Moodles
  • Sihiks on treenida PESTLE analüüsi kasutamist kauge sihtturu näitel, mille kohta on vaja andmeid mitmetest erinevatest allikatest otsida ja allikate usaldusväärsust hinnata. Soovitav on valida riik, mille osakaal Eesti ekspordi sihtriikide hulgas on väiksem kui selle potentsiaal.
  • Neile, kes on läbinud ekspordikorralduse kursuse, on mõeldud 1. kodutöö variant B – ekspordi sihtturgude analüüsi ja hindamist käsitleva teadusartikli analüüs. Kaasame neid ühtlasi parimate sihtturgude PESTLE analüüside selgitamisele.
pestle anal s sihtturu valikuks
PESTLE analüüs sihtturu valikuks
  • POLITICAL
  • ECONOMIC
  • SOCIAL
  • TECHNOLOGICAL
  • LEGAL
  • ENVIRONMENT (sh. kultuur, kliima, transpordilogistika…)
eesti statistika ajaveeb http statistikaamet wordpress com tag valiskaubandus
Eesti Statistika ajaveebhttp://statistikaamet.wordpress.com/tag/valiskaubandus

2011

Üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine.

konkurentsiv ime ja eesti eksport ride probleemid alusmaterjale aruteluks edasistel ppustel
Konkurentsivõime ja Eesti eksportööride probleemid – alusmaterjale aruteluks edasistel õppustel

Konkurentsivõime tegurid

Eksportööride probleemid

http://www.koda.ee/public/Failid/Ekspordiuuring/Eesti_ettevotete_ekspordiprobleemide_uuringu_uldosa.pdf

Eesti konkurentsivõime kava 2020

http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Eesti%202020%20(2012%20uuendamine)/eesti%202020.pdf

WorldEconomicForum. Global CompetitivenessReport 2012-2013

http://reports.weforum.org/global-competitiveness-report-2012-2013/#=

slide22
Euroopa Liidu globaliseerumise näitarvud http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/globalisation/indicators (01.02.2011)
  • Eesti (15,3% Läti (17.5%) järel 2. kohal mittekodanike osakaalult elanikkonnas - 2010
  • Eesti ekspordis kõrgtehnoloogia ekspordi osakaal Euroopa Liidust väljapoole 4,58% (EL keskmine 15,36%) , Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 8,74% (Soome 16,25%) – 2008 andmed
  • Eesti kaupade eksport Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 30,98% Eesti GDP-st (Sloveenial 31,89%), Euroopa Liidust väljapoole 10,56% Eesti GDP-st (Sloveenial 13,80) - 2009 andmed
  • Eesti teenuste eksport Euroopa Liidu teistesse liikmesriikidesse 16,32% Eesti GDP-st (Sloveenial 8,58%), Eesti teenuste eksport Euroopa Liidust väljapoole 6,81% Eesti GDP-st (Sloveenial 3,87% - 2009 andmed.
ekspordi ja rahvusvaheliste investeeringute t htsuse kasv
Ekspordi ja rahvusvaheliste investeeringute tähtsuse kasv
  • Isoleeritud majandusega maade arv on viimase 15 aastaga vähenenud.
  • Rahvusvaheliste korporatsioonide sisekäive kasvab kiiresti.
  • Rahvusvaheliste teenuste kasvav mõju

Viimase 100 aasta kogemus: Majandusliku autarkia taotlus viib alla elatustaseme ja lõpptulemusena ka kodumaiste tootjate konkurentsivõime

maariski hindamine rahvusvahelises ris
Maariski hindamine rahvusvahelises äris

Uuem link riskikaardile:

http://www.coface.fr/CofacePortal/ShowBinary/BEA%20Repository/Training/fr_FR/pages/home/carte-loupe/center_EN

uudse sihtriigi valik
Uudse sihtriigi valik

PESTLE

  • Valige sihtriik, mis asub Eesti piiridest vähemalt 2000 km kaugusel.
  • Analüüsi lähtepunktiks olgu toode või teenus, mida teie ettevõte soovib eksportida. Kui selline toode hetkel puudub, siis valige mõne teise Eesti ettevõtte toode.
  • Oluline on olemasoleva ja potentsiaalse uue sihtturu sisukas ja hästi struktureeritud võrdlus.
  • Plussiks on erinevate infoallikate võrdlus ja kriitiline hindamine
geograafiline ja ps hiline distants
Geograafiline ja psüühiline distants

Soome väikefirmad sisenesid aastakümneid tagasi kõigepealt Rootsi turule. 90-ndate aastate alguses teiste riikide väikefirmadest kiiremini Eesti turule. Eesti VKE-d on loonud palju tütarfirmasid Lätis.

Vahel on geograafiliselt lähedane turg siiski psühholoogiliselt kauge ja vastupidi. Miks?

slide27

Internetipõhist allikate osakaal sihturu analüüsimisel on kasvanud

Teised firmad

Teatmikud

Valitsusasutused

Rahvusvahelised

organisatsioonid

Konsultatsiooni-

firmad

Kaubanduskojad ja

assotsiatsioonid

sihturu valiku strateegilisi v tmek simusi
Sihturu valiku strateegilisi võtmeküsimusi
  • Kas turg on kasvav või muul põhjusel atraktiivne
  • Turu tähendus ettevõtte rahvusvahelistumise strateegias
  • Võimalikud sünergia teiste turgudega
  • Sünergiad välispartnerite ja nende innovaatiliste toodetega
  • Barjäärid turule sisenemisel
  • Äriline, juriidiline, kultuuriline keskkond – kas soosib kasumlikku kasvu
  • Ettevõtte ressursid turule sisenemiseks
  • Eelistused operatsiooniviisi valikuks rahvusvahelises äris – kaudne eksport, otsene eksport (agendi või importööri kaudu, e-kaubanduse vahenditega), litsentsi/frantsiisi müük, ühisettevõte või tütarettevõte
a lternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises ris i
Alternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises äris I
  • Kaudne eksport – kodumaine vahendaja. Risk ja müügikate väike, piiratud tagasiside sihtturult.
  • Otsene eksport – partneriks maaletooja või agent sihtriigis. Eeldab kompetentsust tolliprotseduurida ja logistika alal. Eesti firmadel on vähe strateegiliselt eesmärgistatud agendilepinguid.
  • Otsene eksport ilma välismaise vahendajata – kõikide kaupade puhul ilma püsiva esindatuseta välisturul läbi ei saa. EL ja e-kaubandus avardavad selle operatsiooniviisi võimalusi.
  • Eksportöör loob müügiüksuse (tütarfirma või ühisfirma) sihtturul. Eeldab välisinvesteeringuid ja tööandja rolli välisriigis töötava personali suhtes.
alternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises ris ii
Alternatiivsed operatsiooniviisid rahvusvahelises äris II
  • Litsenseerimine ja frantsiis– toote valmistamise ja müügi õiguse loovutamine välispartnerile
  • Juhtimisleping – levinud näiteks hotellinduses
  • Allhange ja lepinguline tootmine
  • Projektieksport – levinud ehituses ja tootmistehnoloogia rahvusvahelises ülekandes
  • Tootev/teenust osutav ühisettevõte välisriigis
  • Tootev/teenust osutav tütarettevõte välisriigis
aktiivne v i passiivne osalus rahvusvahelises ris
Aktiivne või passiivne osalus rahvusvahelises äris?
  • Passiivse osaluse tüüpiline vorm on kaudne eksport.
  • Rahvusvahelistunuks sõna laiemas mõttes võib pidada ettevõtet, kus ekspordi osatähtsus müügikäibes tõuseb üle 50%. Rahvusvahelistunud sõna kitsamas mõttes on ettevõtte, mille majandustegevusest üle 50% toimub väljaspool ühe maa piire.
rahvusvahelistumise motiivid proaktiivsed ja reageerivad firmad
Rahvusvahelistumise motiivid – proaktiivsed ja reageerivad firmad
  • Protektsionistlike

kaubandusbarjääride ületamine

  • Kohalolek suurtel (potentsiaalsetel) turgudel või nende läheduses
  • Konkurentide eeskujule järgnemine
  • Odavate tootmistegurite (tooraine, tööjõud) ärakasutamine
  • Mastaabiökonoomia saavutamine
  • Välisinvesteeringutele antavate soodustuste ärakasutamine
ekspordiks valmistumine ppevahend
Ekspordiks valmistumine -õppevahend

Küsimusi aruteluks (I):

Kas teie ettevõttes on ekspordi arendamise aluseks proaktiivsed või reageerimise põhinevad motiivid?

Milliseid motiive lisaksite tabelisse 1? Kui on mitu motiivi, siis milline on nende tähtsuse järjekord ettevõtte erinevate otsustajate jaoks?

Kuidas formuleerite ekspordi arendamise kolm kõige olulisemat eesmärki lähemaks viieks aastaks?

milline v liskaubandus on kasulik rahvusvahelist kaubandust k sitlevate teooriate kujunemine
Milline väliskaubandus on kasulik? Rahvusvahelist kaubandust käsitlevate teooriate kujunemine

Enne tööstusrevolutsiooni toimis väliskaubandus suurel määral riikide valitsuste egiidi all – sihiks rikkuse akumuleerimine, eriti kulla ja hõbeda kujul (“varakambri täitmine”). Selle poliitika peegelduseks oli merkantilism – kulla ja hõbeda väljavedu ei olnud lubatud, kaupade eksport pidi ületama impordi.

Merkantilismi kriitika - absoluutne eelis. Majandusteooria klassik Adam Smith näitas (The Wealth of Nations, 1776), et riikidel on kasulik spetsialiseeruda nendele toodetele, mida nad suudavad vähima töötundide arvuga toota ja importida tooteid, mille valmistamine on töömahukam kui teistes riikides.

david ricardo 1819 on the principles of political economy and taxation suhteline eelis
David Ricardo (1819) On thePrinciplesofPoliticalEconomy and Taxation – suhteline eelis
  • Kui ühes riigis toodetakse mitut toodet väiksema töötundide arvuga tooteühikule kui teises riigis, on ikkagi kasulik spetsialiseeruda kõige kõrgema tööviljakusega too(de)tele ja osta sisse tooteid, mille tootmise efektiivsus on suhteliselt madalam (kuigi kõrgem kui riikides, kust neid tooteid saab importida).
eli heckscher bertil ohlin tootmisfaktorite proportsiooni teooria
EliHeckscher, BertilOhlin – tootmisfaktorite proportsiooni teooria
  • Tööjõu ja kapitali hindade erinevus erinevates riikides ja erinevate toodete töö- ja kapitalimahukus määravad optimaalse tootmiskoha ja rahvusvahelised kaupade vood.
    • Eeldati, et erinevates maades kasutatakse samade kaupade tootmiseks samalaadseid tehnoloogiaid (töö- ja kapitalimahukus ei sõltu tehnoloogilistest erinevustest erinevate riikide ettevõtete vahel)

Leontief’i paradoks: 1947.a. tootmisisendite ja väljundite analüüs näitas, et USA eksport oli töömahukam ja väiksema kapitalimahukusega kui USA import

john dunning oli paradigma edukate v lisinvesteeringute ldiste tingimuste selgitamiseks
John Dunning – OLI paradigma edukate välisinvesteeringute üldiste tingimuste selgitamiseks
  • Ownerhsip – eelised. Võimalus kasutada ühes riigis loodud ressursse (tehnoloogiaid, brände, ärimudeleid jm.) teistes riikidest ja saavutada ärikultuuri ülekandest ning erinevate riikides tegutsevate tütarfirmade sünergiast tekkivat efekti.
  • Location-eelised. Kasvavad ja/või ostujõulised turud, kvalifitseeritud tööjõud, loodusressursid, klastrid, soodustused välisinvestoritele.
  • Internalization – eelised. Luuakse efektiivsem sisemine väärtuskett kui eksport/import organisatsioonivälistelt partneritelt. Seostub teadmusjuhtimise ja strateegilise kontrolliga.
raymond vernon 1966 toote eluts kli teooria
RaymondVernon (1966) – toote elutsükli teooria
  • I staadium: Innovaatilisi uusi tooteid toodetakse kvalifitseeritud (ja kalli) tööjõuga maades, kus piisab kapitali uurimis- ja arendustöödeks
  • II staadium. Küpsete toodete tootmiseks on mõistlik investeerida odavama tööjõuga riikidesse. Kui seda ei tee toote väljatöötaja, siis ilmuvad välja konkurendid, kes pakuvad toote odavamaid modifikatsioone
  • III staadium: standardiseeritud toode. Konkurentsieelise saavad odavaima tööjõuga riigi ettevõtted

Vernoni käsitluse erinevus Heckscherist-Ohlinist: tehnoloogia mõju konkurentsieelisele käsitetakse muutuva tegurina.

michael porter riigi ja juhuse m just rahvaste konkurentsieelistele
Michael Porter riigi ja juhuse mõjust rahvaste konkurentsieelistele

JUHUS

Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurentsisituatsioon

Tootmis-tegurid

Nõudlusolud

Sidus- ja toetavad majandustegevuse harud

RIIGIVÕIM

veel v liskaubandusega seotud k sitlusi
Veel väliskaubandusega seotud käsitlusi
  • Paul Krugman – rahvusvahelised suurfirmad saavad tänu sisemisele mastaabiökonoomiale saavutada monopolipositsiooni. Riigid võivad sedalaadi ekspansiooni toetada. Toodete diferentseerimisel ja harusisesel rahvusvahelisel kaubandusel on selles protsessis oluline roll. Väline mastaabiökonoomia tekib tänu firmade regionaalse koostöövõrgustiku, klastri kujunemisele.
  • StaffanBurenstamLinder – valmistoodete rahvusvaheline kaubandus on intensiivne riikide vahel, mille sisemajanduse koguprodukt inimese kohta ja elatustase on lähedased. Nende maade ettevõtjad oskavad vastastikku paremini arvestada sihtturu vajadusi.
slide41

Sünnilt globaalsed firmad (bornglobals)- seadsid kahtluse alla Uppsala koolkonna (Jan Johanson ja Jan-Erik Vahlne) samm-sammulise õppimistsüklist lähtuva rahvusvahelistumise teooria

Eesti näiteid (mitte ainult Skype):

  • Creativemobile OÜ

http://creative-mobile.com/

  • ModesatCommunications

http://www.modesat.com/

  • Fits me

http://fits.me/

slide42

Figure 1.2 – The Global Componentsof a BigMacinUkraineSource: M. Czinkonta, I. Ronkainen, M. Moffett. MultimediapresentationbyMiltonPressley

globaliseerumisvastane liikumine
Globaliseerumisvastane liikumine

http://www.anti-marketing.com/anti-globalization.html

International Forum on Globalization

http://www.ifg.org/about.htm

People’sGlobalAction

http://www.nadir.org/nadir/initiativ/agp/en/

Kas globaliseerumine tähendab

vähemarendunud maade ekspluateerimist või pigem ohtu

arenenud riikide

vähemkvalifitseeritud

tööjõule?