Motiveeriv intervjueerimine

1. Motiveeriv intervjueerimine Tõnu Jürjen 2010

2. Te vaatate inimest, kes käitub ebaefektiivselt või ennasthävitavalt; te näete paremat väljapääsu, ent inimene jätkab samamoodi. Selle võib panna sõnadesse: “Võiks arvata ... “ • Miller&Rollnick, 2002

3. Võiks arvata, et üks südameatakk veenab meest, et ta jätaks maha suitsetamise, muudaks oma toitumisharjumusi, suurendaks kehalist koormust ja võtaks oma ravimeid. • Võiks arvata, et pohmelustest, purunenud suhetest, autoavariist ja mäluaukudest piisab, et veenda naist joomist maha jätma. • Võiks arvata, et iga teismeline saab aru, et hea haridus mõjutab oluliselt seda, kuidas ta saab veeta ja nautida oma ülejäänud elu. • Võiks arvata, et aeg, mis on veedetud vanglas, kus inimene jääb ilma paljust inimlikust, veenab teda uusi kuritegusid mitte sooritama. • Jah! Võiks arvata... • Miller&Rollnick, 2002

4. Miks inimesed küll ei muutu? • Või on hoopis küsimus – miks inimesed muutuvad? • Miller&Rollnick vastavad lahkelt “Sest nad on selleks motiveeritud”.

5. Kliiniline MI meetod, mida esmakordselt kirjeldati 1983.a, arendati välja lühiajalise sekkumisena alkoholitarvitamisega seotud probleemide lahendamiseks, kuna patsiendi motivatsioon oli neil juhtudel tavapäraseks komistuskiviks.

6. Motivatsioonist lähtuv muutuse käsitlus • Muutus toimub loomuliku protsessina. • See, mis toimub pärast ametlikku sekkumist (nõustamist, ravi, teraapiat jne), peegeldab pigem loomulikku muutust, ega ole üks omaette muutuse vorm. • Ometi mõjutavad interpersonaalsed suhted oluliselt muutumise tõenäosust. Isegi suhteliselt lühiajaline nõustamine (liiga lühike, et enamik inimesi jõuaks omandada uued toimetulekuoskused või et ta isiksus muutuks) võib esile kutsuda muutuse. • Kui käitumuslik muutus toimub ravi käigus, siis paljuski toimub see esimeste seansside jooksul ja kokkuvõttes ei ole ravi koguhulgal erilist tähtsust. • Kas ravi jäetakse pooleli, kas patsient käib kohal, allub ravile ja mis tulemusi saavutatakse, sõltub oluliselt nõustaja isikust. • Empaatiline nõustamisstiil kergendab muutumist ja empaatia puudumine mõjub vastupidiselt. • Inimene, kes usub oma muutust, tõepoolest muutub. Inimene, kelle nõustaja usub kliendi muutust, tõepoolest muutub. Inimene, kellele öeldakse, et temalt ei oodata muutust, ei muutugi. • See, mida inimene muutuse kohta ütleb, on tähtis. Patsiendi ütlused, mis näitavad motivatsiooni ja otsustavust muutumiseks, tõepoolest ennustavad järgnevat käitumuslikku muutust, ent patsiendi vastuväited muutumise suhtes (vastuseis) mõjuvad muutusele negatiivselt. Nii otsustavust kui ka vastupanu saab suurel määral mõjutada interpersonaalse (nõustamis)stiiliga. • Miller&Rollnick, 2002

7. MI meelsus • Koostööl põhinev • Esilekutsuv • Autonoomiat austav

8. MI neli juhtivat põhimõtet • (1) panna vastu õigustamise refleksile, • (2) mõista ja uurida patsiendi enda motivatsiooni, • (3) kuulata empaatiliselt, ja • (4) jõustada patsienti, toetades lootust ja optimismi.

9. Isemääramise teooria (IMT; Ryan & Deci, 2000) • kui käitumuslik muutus on motiveeritud autonoomselt (vastusena inimese enda määratud põhjustele ja soovidele), siis püsivad muutused kauem kui siis, kui muutus on motiveeritud väliselt või mitteautonoomselt.

10. IMT kohaselt saavad muutuse agendid luua sellise keskkonna, mis toetab muutumise sisemist motivatsiooni sel viisil, et nad tegelevad kolme põhilise inimvajadusega: • (1) isikliku autonoomia vajadus ehk vajadus kogeda oma käitumist inimese enda poolt otsustatuna ning endapoolse kontrolli ja mitte väliste jõudude kontrolli all olevana; • (2) seotuse vajadus ehk vajadus uskuda, et teised väärtustavad ja austavad inimese mõtteid, tõekspidamisi ja tundeid osana toetavast ning hoolivast grupist; • (3) pädevuse vajadus ehk vajadus uskuda, et inimese käitumine on soovitud tulemuste saavutamiseks tõhus.

11. Muutumise transteoreetiline mudel(TTM; DiClemente & Prochaska, 1985, 1998; Prochaska & DiClemente, 1983, 1994)

12. MI kasutamine noorukite puhul • Noorukiea ülesanded − autonoomia ja isikupära arendamine − nõuavad autoriteetides kahtlemist ja nende ründamist. • Noorukite ja noorte täiskasvanute jaoks on ambivalentsus tavaline. • Motiveeriva intervjueerimise rakendamine kaldub toetama pigem isiklikke muutuse eesmärke kui institutsionaalseid või nõustaja-põhiseid eesmärke, mis toetab loomuldasa maailmavaatelisi otsinguid ja järjepidevaid pingutusi autonoomia suunas. • Ingersoll ja kolleegid (2000) leiavad, et nõustaja esimene ülesanne on eristada ennast teistest traditsioonilisemate sõnumitega täiskasvanutest. • Miller&Rollnick, 2002

13. Lugemist: • Motivational Interviewing: Preparing People for Change (2nd edition)William R. Miller & Stephen Rollnick, 2002 • Motivating Offenders to Change • Mary McMurran, 2002 • Motivational Interviewing in Health Care: Helping Patients Change Behavior • Stephen Rollnick, William R. Miller, ja Christopher C. Butler, 2007 • Motivational Interviewing in the Treatment of Psychological Problems • Hal Arkowitz, Henny A. Westra, William R. Miller, ja Stephen Rollnick, 2007