1 / 25

STRESSIVABAORGANISATSIOON Baaskursus I 3 moodulit

STRESSIVABAORGANISATSIOON Baaskursus I 3 moodulit. Koolitaja: MTÜ Psühholoogiline Kriisiabi Erakool OONÜKS (koolitusluba nr. 6568 HTM). Koolituse kestvus: 1 kuu Kogumaht 52 t, sellest : ... 28 t auditoorset õpet e. 3,5 koolituspäeva: kaks 1-päevast ja

midori
Download Presentation

STRESSIVABAORGANISATSIOON Baaskursus I 3 moodulit

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. STRESSIVABAORGANISATSIOONBaaskursus I3 moodulit Koolitaja: MTÜ Psühholoogiline Kriisiabi Erakool OONÜKS (koolitusluba nr. 6568 HTM)

  2. Koolituse kestvus: 1 kuu • Kogumaht 52 t, sellest : • ... 28 t auditoorset õpet e. 3,5 koolituspäeva: kaks 1-päevast ja üks 1,5-päevane üle kahe nädala • ... orienteeruvalt 24 t iseseisvat tööd • Osalejatele väljastatakse tunnistus

  3. PERSONALI TERVIS = ORGANISATSIOONI TERVIS

  4. Akuutseemotsionaalse, vaimse ja füüsilise (töö)stressiõigeaegnemaandamineaitabennetadaläbipõlemis-sündroomiväljakujunemist, mille ilminguteks on: - sagedasedhaigestumised - psühhosomaatilisedsümptomid: unehäiretesttingitudväsimus, depressiivsus, pea-, kaela-, õla- ja seljavalud, südame-veresoonkonnahäiredjm. - üldine tööjõudluse langus. • Universaalseks ja tõhusaimakseneseabitehnikaksstressiga (shtööstressiga) toimetulekuks on lõdvestumisoskus.

  5. Koolituse eesmärk nr.1 • Teadvustada, et stressijuhtimisoskuste valdamine töökohal on organisatsioonile odavaim viis hoida töötajate töömotivatsiooni, säästa ja parandada töötajaskonna tervist ning vähendada töötajate haigestumisest tingitud töölt puudumisi. • Innustada organisatsioone sisse seadma lõdvestustuba või koht, kus töötajatel on võimalus tööpäeva jooksul end ise kiiresti ja tõhusalt lõdvestada, taastada oma energiatase, tööjõdlus ja säästa tervist.

  6. Koolituse eesmärk nr.2 • Valmistada ette organisatsioonidele töötajaid • ... kes on omandanud stressijuhtimise tehnikaid ja kes on valmis motiveerima ja juhendama kaastöötajaid (töö)stressiga toimetulekul. • ...kes on innustavaks eeskujuks teistele.

  7. Koolituse eesmärk nr.3 • Motiveerida • ... töötajaid regulaarselt harrastama lõdvestumist töökohal (15- 20 min päevas), • ... organisatsiooni kujundama sellest töökultuuri loomulik osa, • ... töötajaid kujundama sellest oma elustiili loomulik osa.

  8. MEIE KOGEMUSESTOsalemine pilootprojektis „Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine linnaosas“01.02.2011-31.01.2013. Taotlus nr 1.3.0402.10-0013

  9. ÜKS TEEMADEST: Stressisümptomid kõrgenenud emotsionaalse, vaimse ja füüsilise koormusega töötajatel ning lõdvestuse toimest nende leevendamisel.Sihtgrupiks: 370 lasteaedade ja koolide õpetajat, sotsiaaltöötajat, sotsiaalvaldkonna ametnikku jt.

  10. Psühhosomaatilised sümptomid ja emotsionaalne ülekoormus tööl

  11. Tulemused • Töökohal ei tunneta märkimisväärset emotsionaalset stressi vaid 15% töötajatest. Üsna sageli kogeb seda 55%, pidevalt aga 1/3. • 62% täheldavad endal probleeme unega, nende hulgast 26% omab unehäireid. • Teatavat kõrgenenud emotsionaalset pinget ärevuse näol tunnetab 76%, nendest 22% pidevalt ning see on äärmiselt ebamugav. • Iga viies (20-21%) tunneb end kas valdavalt väsinuna, ärrituvana, kaldub liialt muretsema, täheldab väga sagedasi või krooniliseks muutunud peavalusid, südamerütmi- ja seedehäireid. • 18-19% kogeb väga sageli hirmu, lihaspingeid ja seljavalusid. • Kui esmastele psühhosomaatilistele häiretele ei pöörata piisavalt tähelepanu, lastakse neil süveneda ega otsita leevendust (kasutades nt. regulaarselt mõnd lõdvestustehnikat) või lahendust pikaajalisele stressitekitavale olukorrale, võib kroonilisest stressist kujuneda mõne aastaga haigus.

  12. Keskmised hinnangud 10-pallisel skaalal oma kehalisele, emotsionaalsele seisundile ja väsimusastmele enne ja peale lõdvestusseanssi

  13. 8–10 korda lõdvestusseansil osalenutel tõusis keskmine enesehinnang kolme näitaja osas 1,7 palli : • ... süvenes füüsiline lõdvestus • ... toimus emotsionaalne rahunemine • ... vähenes väsimustunne

  14. Pulsisageduse keskmiste näitude dünaamika 10 seansi jooksul näitab üldist rahunemistendentsi, mis on kinnitust leidnud ka teaduslikes uuringutes ja laialdases praktikas.

  15. Lihaspinged ja valulised piirkonnad lõdvestumisel

  16. Tänapäeva inimesele on üsna tüüpilisteks pingepiirkondadeks õlad, kael, ülaselg. • Lihaspinge neis piirkondades on tavaliselt seotud ka suhteliselt pinnapealse, puuduliku hingamisega. • See viitab omakorda pikaajalisele väljaelamata kõrgenenud füüsilisele või emotsionaalsele stressiseisundile.

  17. Lõdvestumisel kogetud pinge ja valuliste piirkondade vähnemise dünaamika 8-10 seansi jooksul

  18. Lõdvestumisoskuse süvenedes, mille oluliseks eelduseks on hingamise teadlik sügavamaks, pingevabamaks ja rahulikumaks muutmine, hakkavad järele andma ka lihaspinged ja -valud.

  19. Muud tähelepanekud

  20. Kehalise pinge leevenemisega kaasneb ka emotsionaalne ja vaimne rahunemine, mida tunnetatakse üldise heaolu- ja mõnuseisundina, puhkusena, üldise rahuloluna.

  21. 6 KLASSIKALIST LÕDVESTUSTENIKAT

  22. Visualiseerimine Autogeenne treening Järkjärguline lõdvestumine Meditatsioon Teadlik hingamine Venitusharjutused

  23. Õpimelõdvestuma! • Lõdvestushetk töökohal

  24. KOHTUMISENI KOOLITUSEL!

More Related