TERE TULEMAST!

1. TERE TULEMAST! • EESMÄRGID • VABATAHTLIK • LASTEKAITSE • PROJEKT +… • MTÜ ja SA Aktiivnekodanik

2. VABATAHTLIK • Vabatahtlik. Inimene, kes osaleb mittetulundusühenduse tegevuses või muus avalikku huvi edendavas tegevuses oma vabast ajast ilma rahalise tasuta. Osalemine võib olla ainult ühekordne (nt. mingi ürituse organiseerimisel) või regulaarne. Eestis tegutseb mitu v.-e keskust, mis aitavad vabatahtlikku tegevust organiseerida. Tegutsemine v.-na ei tekita töösuhet ja see ei ole kajastatud Eesti tööalastes seadustes. Vt. sihtrühm; vabatahtlikkus. • Vabatahtlik ühendus. V.-ks võib nimetada mittetulundusühinguid ja seltsinguid, kuna nende liikmeks on astutud vabatahtlikult. Ingliskeelse termini voluntary association sõnasõnaline vaste. Vt. mittetulundusühendus; vabatahtlikkus. • Vabatahtlikkus. 1) Mittetulundusühingute ja seltsingute liikmeks on astutud vabatahtlikult; selles erinevad nad nt. korteriühistutest, mille liikmeks astumine on seadusega kohustuslik, ning nendest usuühingutest, millesse lapsed astuvad vanemate avalduse alusel. 2) Töö tegemine ühiste eesmärkide nimel ilma rahalist tasu saamata; vt. vabatahtlik. Inglise keeles volunteering. Aktiivne kodanik

3. Mis on vabatahtlik tegevus? • Kas teate, et neljandik Eesti elanikkonnast pühendab osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele? Millega on tegemist? • Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust: • tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt; • tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi; • tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks. • Eesti vabatahtliku tegevuse arengukavas aastateks 2007-2010 on vabatahtliku tegevuse määratlus sõnastatud selliselt: • Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Aktiivne kodanik

4. Mis ei ole vabatahtlik tegevus? • Vabatahtliku tegevusega on lihtne segamini ajada selliseid töid, mida tehakse küll tasuta, kuid mitte vabast tahtest või heategevuslikel eesmärkidel. Vabatahtlikuks tegevuseks ei saa lugeda näiteks üldkasulikku tööd (asenduskaristust) ega kõiki koolipraktikaid. • Teisest küljest pole jällegi kogu mittetulundusühendustes tehtav töö alati vabatahtlik, nagu tihti eeldatakse. Hinnanguliselt annavad ühendused palgalist tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast. Aktiivne kodanik

5. Vabatahtliku tegevuse tüübid • Vabatahtlikuna tegutsemine omal algatusel ja iseseisvalt on omaalgatuslik vabatahtlik tegevus. Vabatahtlikuna osalemist mõne organisatsiooni algatatud ja läbiviidud tegevustes nimetatakse organisatsioonide korraldatud vabatahtlikuks tegevuseks. • Kui vabatahtlikud abistavad konkreetse tegevuse, ürituse või projekti läbiviimisel või reageerivad väljakutsele, siis on tegemist ühekordse vabatahtliku tegevusega. Järjepidevalt pikema aja jooksul tegutsemist kutsutakse regulaarseks vabatahtlikuks tegevuseks. • Vabatahtlik teenistus on põhjalikumalt korraldatud ja piiritletud osa vabatahtlikust tegevusest, mida iseloomustavad kindel ajavahemik; selged eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik; kohane tugi ja juriidiline ning sotsiaalne kaitse. • Vabatahtlik töö on mõiste, mida igapäevaelus kasutatakse samatähenduslikuna vabatahtlikule tegevusele. Selguse huvides on siiski otstarbekam kasutada järjepidevalt terminit vabatahtlik tegevus, sest vabatahtlikuna tegutsemine ei ole kajastatud Eesti Vabariigi tööseadusandluses. Aktiivne kodanik

6. Kes teevad vabatahtlikku tööd? • Kui inimene tunneb huvi ümbritseva vastu, märkab probleeme ning on valmis ise käed külge lööma, siis vabatahtlikuks hakkamine on üks võimalus midagi head ja kasulikku teha. Igaüks võib olla vabatahtlik, olenemata soost, vanusest, haridusest või sissetuleku suurusest. Põhiline on tahe ning enda jaoks sobivate võimaluste leidmine. • Ehk oled sinagi juba vabatahtlik? Sageli inimesed ei teadvusta endale, et naabritädi aitamas käies, talgutel kaasa lüües või aktiivselt kooli hoolekogu töös osaledes ollaksegi vabatahtlik. Vabatahtlikuks saab ennast nimetada igaüks, kes annab mõnele seltsile tasuta nõu, võttes appi oma raamatupidamise-, juhtimise- või õiguse alased teadmised. Nad peavad sellist tegutsemisviisi loomulikuks ega tule selle pealegi, et neid võib nimetada vabatahtlikeks. • Vabatahtlikku tööd teeb inimene oma vabast ajast, seega olenevalt eluperioodist muutuvad ka võimalused ja soovid vabatahtlik olla. Vabatahtlikke näib olevat palju noorte seas, sest noortel on rohkem aega ja energiat vabatahtliku töö jaoks kui töötavatel inimestel töö- ja pereelu kõrvalt. Vabatahtlikkust saab vaadata kui teatud elustiili, see on osa hea kodaniku olemusest. Elu jooksul on inimene vastavalt hetke võimalustele kas rohkem või vähem aktiivne vabatahtlik. • Vabatahtlikkus pole ülim altruism ega eelda jäägitut pühendumist ülejäänud elu arvelt. Inimesed hakkavad vabatahtlikuks, kuna see pakub neile huvi, arenguvõimalusi, vaheldust ning rõõmu. Vabatahtlikust tegevusest on kasu alati mitmepoolne ning sealjuures on oluline, et vabatahtlik ise oma tööd naudiks. • http://www.vabatahtlikud.ee/ Aktiivne kodanik

7. Miks tehakse vabatahtlikku tööd? • Vabatahtlikuna tegutsetakse väga erinevatel põhjustel. Inimesi innustab näiteks: • soov midagi ise ära teha, • võimalus mõjutada ja muuta oma elukeskkonda paremaks, • võimalus ennast teostada ja proovile panna, • võimalus omandada uusi teadmisi ja oskusi, • võimalus tutvuda erinevate inimestega, • soov olla kasulik ning aidata teisi, • võimalus sisustada oma vaba aega, • võimalus lihtsalt teha vahelduseks midagi uut ja erilist. • Aja jooksul muutuvad ka põhjused vabatahtlikuna tegutsemiseks. Näiteks noor otsib vabatahtlikust tegevusest põnevaid kogemusi ja uusi sõpru, täiskasvanule võib vabatahtlikkus pakkuda töö kõrvalt alternatiivset eneseteostust ja vaheldust ning pensionärile hoopis võimalust oma elukogemust jagada ja ühiskonnas jätkuvalt kasulik olla. Aktiivne kodanik

8. PROJEKT Aktiivne kodanik

9. Mis on projekt ja tema sisu • Projekt – Mis see on? Aktiivne kodanik

10. Projekti detailne kirjeldus (mittetulundusliku/avaliku sektori projekti puhul) on dokument, mis käsitleb järgmisi teemasid: taotleja, eesmärk, sihtrühm, põhjendus, seos arengukavadega, tegevuste kirjeldus, meetod, jätkusuutlikkus, eelarve, seletuskiri, partnerlus, piiriülene koostöö, juhtimisstruktuur, tehnilised/tehnoloogilised aspektid, juriidiline alus, avalikustamine, riskid (SWOT), hindamine jne. Mahult on projekt tavaliselt paarkümmend lehekülge. Aktiivne kodanik

11. Miks, Kuidas ja Millal on vaja kirjutada projekte? • Miks? – Projekt, see on reaalne tegevus mille eesmärgiks on lahendada/muuta olukorda. • Kuidas? – Projekti kirjutamine sõltub tingimustest mis on ettenähtud konkursis/programmis • Millal? – Soovitav on projekt kirjutada 1 kuu jookul enne konkursi tähtaja lõppu. Aktiivne kodanik

12. Ohtlikud vead projektitaotluste koostamisel ja milliseid projekte ei rahastata • Rahastaja taotlusvormi on oma äranägemise järgi "parandatud". Mõned lahtrid ära kustutatud või juurde tehtud. • Projekt allkirjastatakse isiku poolt, kellel ei ole selleks juriidilist alust.  • Projekti erinevates osades ei klapi taotletav summa, kaasfinantseering, kogumaksumus jms. Tihti kajastuvad need numbrid nii taotlusvormis, eelarves, omafinantseeringu garantiikirjas, partnerkirjas jne. • Projekti on püütud suruda kulutused, mida rahastaja oma juhendmaterjalides ei luba. • Omafinantseeringu alla arvutatakse ekslikult kõik varasemad kulutused (tehtud enne projekti esitamist), mida projekti heaks on tehtud. Enamik rahastajaid aktsepteerib kulutusi, mis tehtud alates projektitaotluse esitamisest • Projekti eesmärgid on ebarealistlikud. • Projekti läbiviijad ei oma kompetentsi ega kogemust ning projekti meeskonda ei ole kaasatud valdkonna ega projekti juhtimise spetsialisti. • Eelarve ei ole läbipaistev. Ei ole võimalik aru saada, milliste tegevuste jaoks mingid kulud on planeeritud. • Eelarves on arvutusvead, rahastaja poolt etteantud Exceli valemeid on muudetud. • Projekti sisu ega eesmärgid ei haaku rahastaja prioriteetidega Aktiivne kodanik

13. Projekti juhtimise 10 põhiprintsiipi • Vajaduste hindamine • Vajaduste prioritiseerimine • Meeskonna kokkupanek ja meeskonnaliikmete oskuste ülevaade • Ajurünnak ja projekti valik • Eelarve ja ajakava koostamine ja rahaallikate ülevaatamine • Partnerlussuhete ehitamine – juhendaja valik • Rahaliste vahendite ja ressursside kogumine • Projekti elluviimine – projekti juhtimine = personali, aja, raha, ja efektiivsuse juhtimine • Väline projektimonitooring ja hindamine • Aruande koostamine –läbimõtlemine ja ülevaade nin tähistamine Aktiivne kodanik

14. Projekti planeerimise täiustamiseks • P.A.R.C (P+3T) • Planning – Planeering • Action – Tegevus • Reflection – Tagasivaatev hinnang • Celebration – Tähistamine • S.M.A.R.T. eesmärgid (S.M.S.R.T.) • Specific – Spetsiifilised • Measurable – Mõõdetavad • Achievable – Saavutatavad • Realistic – Realistlikud • Time – bound – Tähtaegadest kinnipidamine Aktiivne kodanik

15. S.M.E.A.C. (S.M.E.A.K) • Situation– situatsioon, kirjelda oma kogukonna spetiifilisi vajadusi • Mission – mida me peaks tegema, et vajadusi täita • Execution – kuidas te projekti ellu viite (Millal? Kus? Kuidas? Mismaterjalid? jne?) • Administratsion – kesteebmida? Igameeskonnaliikme roll? • Communication – kuidasedastadainfotprojektikohtakogukonnas. Aktiivne kodanik

16. Mittetulundusühendused Aktiivne kodanik

17. Mittetulundusühendus • Mittetulundusühendus. Üldnimetus, mis hõlmab mittetulundusühinguid,sihtasutusi ja seltsinguid. Kasutusel on ka mitu muud, lähedase sisuga terminit. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing tähistavad teatavaid juriidilisi vorme. Kodanikuühendus ja vabatahtlik ühendus tähistavad ühendusi, millel on üksikisikutest liikmed ja mis on üksikisikute poolt asutatud, samas kui katusorganisatsioonide liikmed on juriidilised isikud ja sihtasutustel pole liikmeskonda. Ühistutest kuuluvad m. hulka ainult mittetulundusühistud (nt. korteriühistud). Terminid vabaühendus ja valitsusväline organisatsioon viitavad ühenduse sõltumatusele avalikust võimust. Ingliskeelse termini non-profit organisation (NPO) sõnasõnaline vaste. Aktiivne kodanik

18. Mittetulundusühing ehk MTÜ • Mittetulundusühing (MTÜ). Kasumit mitte taotlev ja mitte jaotav organisatsioon, mis on registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele. MTÜ-l on liikmed. Eestis saavad liikmeks olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Ühing on loodud vabatahtlikkuse alusel. • Mittetulundusühingu asutamiseks peab olema vähemalt kaks inimest. Aktiivne kodanik

19. Sihtasutus ehk SA • Sihtasutus (SA). S. on moodustatud vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel ja registreeritud vastavalt Sihtasutuste seadusele. Vara võib olemas olla, kuid seda võidakse ka alles koguma hakata (nt. Kivisilla Taastamise Fond Tartus); paljud SA-d teostavad oma eesmärke nende jaoks samal ajal vahendeid kogudes. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole S.-l liikmeid. SA-de kaudu toimub tihtipeale ka mittetulundussektori teiste organisatsioonide töö rahastamine (nt. Avatud Eesti Fond, Eesti Rahvuskultuuri Fond). Riiklikud SA-d on tavaliselt loodud selleks, et rahade jaotamine mingis tegevusvaldkonnas teha sujuvamaks ja ministeeriumidest vähem sõltuvaks; nende puhul on tegemist riigi käepikendustega. Vrd. fond Aktiivne kodanik

20. Seltsing • Kodanikuühenduse lepinguline vorm, kus koostööpartnerid ehk seltsinglased lepivad kokku oma panuse andmises ühise eesmärgi saavutamiseks omavahelise kokkuleppe alusel. • Tegemist ei ole füüsilise ega juriidilise isikuga. • Seltsingu vormis võivad tegutseda väikesed huvialagrupid ja ringid, koorid, orkestrid jms. Aktiivne kodanik

21. Sinu ühendus • Ühenduse vorm sõltub ühinemise eesmärkidest, kavandavatest tegevustest ja suhtlemisest avaliku- ja ärisektoriga. • Missioon. Üldine eesmärk või ülesanne, mille huvides organisatsioon (nt. mittetulundusühendus) tegutseb. M. sõnastamisega antakse organisatsiooni tegevusele selle põhiline suund Aktiivne kodanik