diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi PowerPoint Presentation
Download Presentation
Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 25

Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi - PowerPoint PPT Presentation


  • 181 Views
  • Uploaded on

Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi. Margit Muliin nefroloog AS LTKH Pelgulinna Haigla 14. nov 2003. Diabeetline neerukahjustus. Üks peamistest diabeedi tüsistustest retinopaatia neuropaatia kardiovaskulaarsete komplikatsioonide kõrval. Diabeet ja nefropaatia.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi' - marvene-grealish


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi

Diabeetilise neerukahjustuse diagnostika ja ravi

Margit Muliin

nefroloog

AS LTKH Pelgulinna Haigla

14. nov 2003

diabeetline neerukahjustus
Diabeetline neerukahjustus
  • Üks peamistest diabeedi tüsistustest

retinopaatia

neuropaatia

kardiovaskulaarsete komplikatsioonide kõrval

diabeet ja nefropaatia
Diabeet ja nefropaatia
  • Diabeetilist nefropaatiat esineb 30-40% diabeetikutest
  • S.o krooniline progresseeruv neeru-

funktsiooni halvenemine

  • Diabeedi diagnoosimisest nefropaatiani

~15 aastat > kroonilise neerupuudulikkuseni

~5 aastat > dialüüsini ~5 aastat

diabeet ja nefropaatia1
Diabeet ja nefropaatia
  • 1. tüübi puhul algav neerukahjustus (mikroalbuminuuria) 5 – 10 aastat peale diabeedi diagnoosimist, esinemine 50%-l.
  • 2. tüübi puhul diabeedi diagnoosimise hetkeks sageli väljndunud neerukahjustus (proteinuuria), mis 10-15 aastaga viib terminaalse neerupuudulikkuseni.
  • 1. tüübi puhul neerupuudulikkus 10 korda sagedasem kui 2. tüübi korral.
neerude endokriinne funktsioon
Neerude endokriinne funktsioon
  • Reniin – osaleb vererõhu regultatsioonis
  • Erütropoetiin – erütropoeesi stimuleeriv faktor
  • Vitamiin D – kontrollib Ca-ainevahetust, vältimaks renaalse osteodüstroofia teket
diabeetilise nefropaatia riskifaktorid
Diabeetilise nefropaatia riskifaktorid
  • Diabeedi kestvus
  • Geneetilised
  • Hüperglükeemia
  • Kõrge vererõhk
  • Hüperkolesteroleemia
  • Suur valgu tarbimine
  • Suitsetamine
diabeetilise nefropaatia s mptomid
Diabeetilise nefropaatia sümptomid
  • Proteinuuria

(varajaseks markeriks mikroalbuminuuria)

  • Tursed
  • Kõrgenenud vererõhk
  • Progresseeruv neerufunktsiooni halvenemine
diabeetiline nefropaatia
Diabeetiline nefropaatia
  • Glomeruloskleroos ehk Kimmelstiel-Wilsoni sdr: hüaliinsõlmekeste moodustumine päsmakeste (glomeruluste) kapillaarlingude vahele
  • Arterite ja arterioolide skleroos
  • Hüaliini ja glükogeeni ladestumine tuubulitesse ning tuubulite atroofia
mikroalbuminuuria
Mikroalbuminuuria
  • Albumiini eritumine:

20 – 200 ųg/min

30 – 300 mg/24h

  • Albumiini/kreatiniini eritumise suhe:

2,5 – 25 mg/mmol (Euroopas)

30 – 300 mg/g (USA)

  • Albumiini sisaldus uriinis (hommikul):

30 – 300 mg/l

mikroalbuminuuria1
Mikroalbuminuuria
  • Viitab varajasele diabeetilisele neerukahjustusele.
  • Suurendab 20 korda riski väljendunud nerrukahjustuse arenguks.
  • 2. tüüpi diabeedi korral mikroalbuminuuria esinemine suurendab kardiovaskulaarsete haiguste riski 2 – 3 korda, võrreldes normaalse albumiini ekskretsiooniga diabeetikutega.
diabeet ja neerubiopsia
Diabeet ja neerubiopsia
  • Näidustatud:

- diabeet < 10 aasta, kuid kliiniliselt tegu väljendunud neerukahjustusega

- uriinis düsmorfsed erütrotsüüdid, silindrid

- kiire neerufunktsiooni langus

  • Ei ole näidustatud:

- diabeetilisele nefropaatiale iseloomulik kulg

- retinopaatia esinemine

diabeetilise nefropaatia progresseerumise v ltimine
Diabeetilise nefropaatia progresseerumise vältimine
  • Tagada adekvaatne veresuhkru kontroll (HbA1c 7%)
  • Hoida vererõhk normis (125/75 mmHg), ravis eelistatult kasutada AKE-inhibiitoreid, A II retseptor-blokaatoreid
  • Vähendada valgu tarbimist (0,8 g/kg/24h)
  • Vähendada proteinuuriat (terapeutiliseks eesmärgiks on < 1 g/24h)
diabeetilise nefropaatia progresserumise v ltimine
Diabeetilise nefropaatia progresserumise vältimine
  • Düslipideemia korrigeerimine (LDL-kolesterool < 3,0 mmol/l, elustiil ja ravimid)
  • Kuseteede infektsioonide ravi (k.a asümtomaatiline infektsioon)
  • Aneemia korrigeerimine (Hgb 110 – 120 g/l, Fe-preparaadid per os, i/v, EPO s/c, i/v)
  • Lõpetada suitsetamine
veresuhkru kontroll
Veresuhkru kontroll
  • DCCT (The Diabetes Control and Complications Trial):

- 1. tüüpi diabeetikud, kellel HbA1c ~ 7,5%, mikroalbuminuuria tekke risk vähenes 39% ja proteinuuria 54%, võrreldes haigetega, kellel HbA1c ~ 9,0%.

  • UKPDS(United Kingdom Prospectiva diabetes Study):

- 2. tüüpi diabeetikud. Kui HbA1c ~ 7%, risk retino- ja nefropaatia tekkeks 25% madalam.

verer hu kontroll
Vererõhu kontroll
  • AKE-inhibiitorid

- HOPE(Heart Outcome Prevention Evalution):

Võrreldes platseeboga kõrge vererõhuga diabeetikutel ramipriil, vähendas 24% enam nefropaatia tekke riski. Lisaks renoprotektiivsele toimele ka kardiovaskulaarne protektsioon.

verer hu kontroll1
Vererõhu kontroll
  • Angitensiin II retseptor-blokaatorid

RENAAL(Reduction of Endpoints in NIDDM with the Angitensin II Antagonist Losartan Study):

Võrreldes platseeboga vähendas losartaan kreatiniini 25% ja lõppstaadiumi neerukahjustust 28%.

verer hu kontroll2
Vererõhu kontroll
  • Kaltsiumkanali antagonistid, eelistatult mittedihüdropüridiin rühma esindajad (diltiazem, verapamil)
  • Beetablokaatorid
nefroloogi konsultatsioon
Nefroloogi konsultatsioon
  • Valk uriinis üle 3g
  • 1. tüüpi diabeet – seerumi kreatiniin üle normi
  • 2. tüüpi diabeet – seerumi kreatiniin

üle 200 ųmol/l

patsiendi k sitlus
Patsiendi käsitlus
  • Mikroalbuminuuriata diabeetikutel regulaarne uriini kontroll 3 – 6 kuu järel.
  • Püsiva proteinuuria korral kontrollida uriinis valku 3 – 4 korda aastas, seerumi kreatiniini taset 1 kord aastas (kui kreatiniin normist kõrgem, siis sagedamini).
kokkuv tteks
Kokkuvõtteks
  • Diabeetilise nefropaatia preventsioon on 3 etapiline:
    • Diabeedi (eriti 2. tüüpi) ennetus
    • Nefro-, vaso- ja neuropaatia tekkimise vältimine
    • Nefropaatia progresseerumise pidurdamine, vältimaks terminaalse neerupuudulikkuse teket.
as l ne tallinna keskhaigla pelgulinna haigla s le 16
AS Lääne-Tallinna KeskhaiglaPelgulinna Haigla Sõle 16
  • Nefroloogia osakond:
  • 666 5341 arstid, õed
  • 666 5342 arstid, õed
  • 666 5340 osakonna juhataja

Hemodialüüs:

  • 666 5361 hemodialüüsi õed
  • 666 5345 peritoneaaldialüüsi ja

transplantatsiooni õed

  • 666 5341 arstid
  • 666 5342 arstid