1 / 13

Puisniidud

Puisniidud. LT 11 Ökoloogia 2012. Mis on puisniit?. Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige pilkupüüdvamad kooslused. Iseloomusta puisniidu ilmet!. Pilt Vikipeediast.

mareo
Download Presentation

Puisniidud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Puisniidud LT 11 Ökoloogia 2012

  2. Mis on puisniit? • Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. • Puisniidud on oma sesoonseltvahelduvaõieiluga Eesti loodusekõigepilkupüüdvamadkooslused.

  3. Iseloomusta puisniidu ilmet! Pilt Vikipeediast

  4. Inimese tähtsus puisniitude kujunemisel • Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. • Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis.

  5. Mullastik • Puisniitude kujunemisel mängib olulist rolli meremuda sadestumine madalates lahtedes maapinna kerkimisel. Seda soodustasid nii selle perioodi soe ja niiske atlantiline kliima kui ka keemiliselt rikkal lähtekivimil (paas) kujunenud suure produktsioonivõimega mullad. Seetõttu oli võimalik üsna liigirikka taimestiku areng nendel aladel.

  6. Kasvukoha tingimuste suur varieeruvus • Üks oluline liigirikkuse põhjus on ilmselt kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel.

  7. Inimese mõju • Teine oluline tegur seostub aga regulaarse niitmisega, mis ei võimalda asuda teatud taimeliikidel domineerima ning seega liigilist koosseisu vaesustama. • Nende pargilaadsete koosluste tekke ja püsimise eelduseks on regulaarne niitmine, võsaraiumine ja muud töömahukad hooldustööd.

  8. Taimestik • Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Rekordiks Laelatul leitud 76 erinevat liiki soontaimi m².

  9. Iseloomulikud taimeliigid • lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. • SambSamblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, niidukäharik ja harilik laanik.

  10. Puisniidu imetajad • Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder, metskits, halljänes, rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselg-hiire esinemine.

  11. Puisniidu linnustik • on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugusedvärvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt.

  12. Roomajad ja kahepaiksed puisniidul • Roomajatest on teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. • Kahepaiksetest esineb kärnkonna, rohukonna ja rabakonna.

  13. Pilveke Pilv ???????? Kohtume homme kell 9.00 Vaata lisaks

More Related