1 / 15

UUSAEG

UUSAEG. Balti erikord ja keskvalitsus. Balti erikorda kinnitati 19. sajandi keskpaigas uute provintsiseadustga Ärritas Vene aadlit Erikord püsis kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni 1881 Kõrgeima võimu kandjaiks olid kindralkuberner ja kuberner

manon
Download Presentation

UUSAEG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. UUSAEG

  2. Balti erikord ja keskvalitsus • Balti erikorda kinnitati 19. sajandi keskpaigas uute provintsiseadustga • Ärritas Vene aadlit • Erikord püsis kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni 1881 • Kõrgeima võimu kandjaiks olid kindralkuberner ja kuberner • Vene impeeriumi sõjad mõjutasid ka Eestit: • 1801 admiral Nelson Tallinna all • Napoleoni väed jõudsid peaaegu Riiani • Eesti oli tagala • Krimmi sõja ajal (1854-56) konflitid inglaste ja prantlastega Läänemerel • Erakorralised koormised elanikele

  3. M. A. Barclay de Tolly • Mauosoleum Jõgevestes

  4. Talurahva omavalitsus • Talurahva olukorra parandamise küsimus • Valgustusideed ja inimõigused • Kriis põllumajanduses • Aleksander I katsetused • Talurahvaregulatiiv „Iggaüks...“ 1802/4 • Vallasvara õigus • Õigus pärandada • Talupoega võis nüüd osta, müüa, kinkida vaid koos maaga • Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal • Ost-müük keelati • Õigus omada vallas- ja kinnsvara

  5. Talurahva omavalitsus • Mõis = mõis+külamaa • Vallakogukond: • Kollektiivselt jagatud kohustused • Teede ja koolide ehitamine jms • Magasivilja kogumine • Vaestehoolekanne • Vallakohus alates 19. sajandist • Üleminek teorendilt raharendile • Jäid riiklikud koormised • Pearahamaks ja nekrutiandmine

  6. Edasised seadused 19. sajandil • 1863 Passikorralduse seadus • 1866 talurahva omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt • Tõeline valla omavalitsus • Valitud volikogu • Vallavanem • Vallavalitsus • Palju erinevaid ameteid • Loe õpik lk 138 ja vasta küsimustele: • Mis eesmärgil kohtus keisri tiibadjutant Urussov talupoegadega? • Miks võisid säärased kuulujutud levida? • Mida on mõeldud mõiste all kreeka kirik?

  7. Majandus ja linnad • Peamine majandusüksus oli mõis • Vili ja viin • 19. saj jõuab Eestisse kartul • Talude päriseksostmine 19. saj keskpaigast alates • Sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis ostetud 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest • Suured muutused elulaadis • Laevanduse areng • Tööstuses arenesid riiet ja paberit tootvad vabrikud • Raudteede rajamine • 1877 uus linnaseadus • Linnastumine

  8. Kreenholmi manufaktuur 1857-2010

  9. Haridus • Tartu Ülikooli taasavamine 1802 • Õppetöö saksa- ja ladina keeles • Rektor Parrot • Struve ja von Baer • 1805 esimese eestlase immatrikuleerimine • 1892 venestamine – Universitas Jurjevensis • Neljaastmeline ühtluskool • Kihelkonna-, kreiskool, gümnaasium ja ülikool • Johann Voldemar Jannsen • 1857 Perno Postimees • NB! Eestlased, mitte maarahvas või talurahvas! • Isa tööd toetas ja arendas edasi Lydia Koidula

  10. Usuelu • Õigeusu levitamine • Vennastekoguduste liikumine • Rõhutati võrdsust • Hurt, Kreutzwald, Jakobson, Jannsen, Tõnisson • Maltsveti liikumine • Ühineti väljarändamisliikumisega • Valge laeva ootamine

  11. Esimesed eestlastest haritlased • Estofiilide tegevus • Kreutzwald ja Faehlmann • Õpetatud Eesti Selts • Ajaloo, keele, kultuuri ja kirjanduse edendamine ja tundmine • Eepos Kalevipoeg • Eestlased Vene impeeriumis: • Johann Köler ja Philipp Karell • „Maa sool“ ehk rahvakoolide õpetajad

  12. Rahvuslik liikumine • Eeldused – majanduslik areng, eesti soost haritlaste teke, organiseerumine ja üleüldine aktiivsus • Probleemiks oli saksastumine • „Eestlane olla on uhke ja hää“ • Rahvulsiku liikumise keskused – Tartu, Peterburi ja Viljandimaa • Palvekiri Aleksander II- le • Aleksandrikooli rajamise idee • Seltsiliikumine • 1865 Vanemuine ja 1866 Estonia • Laulupidude korraldamine – esimene 1869 • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Kirjameeste Selts

  13. Rahvusliku liikumise juhid • Jakob Hurt • Kirikuõpetaja • Eestlased peavad vaimult suureks saama • Carl Robert Jakobson • Kooliõpetaja • Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg • Ajaleht Sakala • Nõudis eestlastele poliitikas osalemise õigust • Läks tülli nii Hurda kui ka Jannseniga

  14. Venestamine • 1881 atendaat keisrile – Aleksander II sureb • Uus eesmärk – impeeriumi ühtlustamine • Uued kubernerid – Mihhail Zinojev ja Sergei Šahhovskoi • Ametlik asjaajamiskeel – vene keel • Üleminek vene keelele ka koolides, sh vahetundides • Piirati omavalitsuste tegevust • Nevski katedraali ja Kuremäe kloostri rajamine

  15. Uus rahvuslik tõus • Organiseerumine • Karskusseltsid • Kutseühingud • Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks • Villem Reiman tõusis uueks juhiks • Ajaloo ja kultuuriloo teaduslik uurimine • Eesti Üliõpilaste Selts • Sini-must-valge trikoloor

More Related