1 / 28

EL eelarvepoliitika

EL eelarvepoliitika . Katrin Pihor, Kadi Timpmann 2008. Fiskaalpoliitika põhimõisted . Fiskaalpoliitika on poliitika, mille abil valitsus püüab mõjutada majanduse arengut muutes valitsuse kulutusi või makse. Eelarve on tasakaalus kui valitsuse kulud on võrded valitsuse tuludega

makenna
Download Presentation

EL eelarvepoliitika

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. EL eelarvepoliitika Katrin Pihor, Kadi Timpmann 2008

  2. Fiskaalpoliitika põhimõisted • Fiskaalpoliitika on poliitika, mille abil valitsus püüab mõjutada majanduse arengut muutes valitsuse kulutusi või makse. • Eelarve on tasakaalus kuivalitsuse kulud on võrded valitsuse tuludega • Eelarvedefitsiit tekib kui valituse kulud ületavad valituse tulusid. • Riigivõlg on rahasumma, mis riik on võlgu võlausaldajatele. Riigivõlg tekib, kui riigil on vaja finantseerida eelarve defitsiiti.

  3. Fiskaalpoliitika Euroopa Liidus • Fiskaalpoliitika on liikmesriikide pädevuses, see tähendab, et iga riik otsustab oma eelarve tulude ja kulude kujundamise üle ise • Euroopa Liidu tasandil kehtestatakse piirangud eelarve defitsiidile ja riigivõlale • Euroopa Liidu tasandil reguleeritakse fiskaalpoliitikat vaid selle tõttu, et ühe riigi fiskaalpoliitilised meetmed avaldavad mõju ka teiste liikmesriikide majandusarengule • EL fiskaalpoliitika reguleerimise eesmärgiks on vähendada liikmesriikide kõrge eelarvedefitsiidi või riigivõla negatiivset mõju teistele liikmesriikidele ning EL rahapoliitikale

  4. Fiskaalpoliitiline koostöö EL • On kõigi liikmesriikide ühishuvi, mistõttu fiskaalpoliitika reeglid kehtivad kõigile EL liikmesriikidele • EL fiskaalpoliitiline koostöö tugineb järgmistele valdkondadele: • Lähenemiskriteeriumid • Riigi kavandatud või tegelik riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3 % sisemajanduse kogutoodangust turuhindades; • Riigivõlg peab jääma alla 60 % sisemajanduse kogutoodangust turuhindades. • Ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus • Sätestab reeglid ja protseduurid, mida rakendatakse, kui riik ületab 3% defitsiidi piiri • Stabiilsuse ja kasvu pakt • Aitab ennetada ülemäärase defitsiidi teket • Aitab korrale kutsuda reegleid rikkunud liikmesriike

  5. Stabiilsuse ja kasvu pakt • Ülemäärase eelarvedefitsiidi rangem menetlus • (laitev haru) • Eesmärgiks kutsuda korrale reegleid rikkunud liikmesriigid • Ministrite Nõukogu • otsustab, kas algatada ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur või on olukord erandlik ja ajutine • annab soovitusi, mida defitsiidi vähendamiseks ette võtta • kontrollib soovituste täitmist seatud tähtajaks • määrab karistuse, kui soovitusi ei ole piisavalt arvesse võetud • Varase hoiatuse süsteem • (ennetav haru) • Eesmärgiks ennetada ülemäärase eelarvedefitsiidi teket • Liikmesriigid esitavad aruandeid /stabiilsus- või lähenemisprogramm) • Komisjon koostab ülevaated • Kui esineb oht ülemäärase defitsiidi tekkeks teavitab Ministrite Nõukogu ja tegevusse astub laitev haru

  6. Eelarve defitsiit EL liikmesriikides

  7. Riigivõlg EL liikmesriikides

  8. Maksupoliitikate harmoneerimise üldpõhimõtted Euroopa Liidus • Maksupoliitika on liikmesriikide pädevuses • Maksupoliitikate teatavat ühtlustamist peetakse vajalikuks ühisturu tõrgeteta toimimise tagamiseks ning mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete tegevuse lihtsustamiseks • Peaeesmärgiks on vältida teistest liikmesriikidest pärinevate toodete diskrimineerimist võrreldes kodu-maistega neile kõrgemate maksude kehtestamise kaudu

  9. Maksude harmoneerimist takistavad tegurid • Suured erinevused liikmesriikide maksusüsteemides ja maksukoormustes • Maksusüsteemi muutmine põhjustab muutusi riigi majanduses tervikuna • Võimalik vastuolu stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega • Ühehäälsuse nõue maksupoliitikat puudutavates küsimustes • Eriti kitsendav peale 2004. ja 2007. aasta laienemisi • Pidurdab reforme efektiivsuse tõstmiseks ühisturul

  10. Kaudsete maksude harmoneerimine Euroopa Liidus • Kaudsete maksude puhul on Euroopa Liidus eesmärgiks võetud regulatsioonide ja maksumäärade ühtlustamine kõigis liikmesriikides • Seni on suudetud luua tolliliit, ühtne käibemaksusüsteem ning ühtne aktsiisimaksude süsteem 3 kaubagrupi (alkohol, tubakatooted ja kütused) osas • Ühtseid maksumäärasid kehtestada pole suudetud, paika on pandud vaid maksude madalaimad lubatud määrad

  11. Käibemaks • Ühtne käibemaksusüsteem VAT (Value Added Tax) viidi sisse aastatel 1967-1977 vastu võetud direktiivi-dega • Kehtestatud on minimaalsed lubatud maksumäärad: • Käibemaksu standardmäär peab olema vähemalt 15% • Alandatud määr peab olema vähemalt 5% ning seda on lubatud rakendada ainult kindlatele kaupadele ja teenustele (nt toidukaubad, ravimid, raamatud ja ajakirjandus, kultuuriürituste ja –asutuste piletid jms) • Käibemaksumäärade riikidevahelised erinevused on suhteliselt suured: • Standardmäär jääb vahemikku 15-25% • Alandatud määr jääb vahemikku 5-13,5% ning Taani ei kasuta seda üldse

  12. Käibemaksu määrad EL liikmesriikides seisuga 01.01.2008

  13. Aktsiisid • Alkoholi, tubakatoodete ning kütuste aktsiisiga maksustamiseks on loodud ühtne maksubaas ning igale tootegrupile on kehtestatud madalaim lubatud aktsiisimäär • Tegelikult kasutatavad aktsiisimäärad varieeruvad liikmesriigiti suures ulatuses: • Aktsiisid on üldjuhul madalamad Ida- ja Lõuna-Euroopas, kõrgemad aga Põhja- ja Lääne-Euroopas, eriti Põhjamaades ning Ühendkuningriigis ja Iirimaal • Paljudes hiljuti EL-ga liitunud riikides ei vasta mitmed aktsiisimaksud veel EL miinimumnõuetele ning riikidele on aktsiiside tõstmiseks antud erineva pikkusega ülemineku-perioode • Liikmesriikidevahelised erinevused maksumäärades põhjustavad nn ostuturismi

  14. Otsesed maksud • Otseste maksude harmoneerimist pole Euroopa Liidus otseselt eesmärgiks võetud, loodetakse maksude ühtlustumisele turujõudude toimel • Liikmesriikide maksupoliitikate koordineerimine takistuste kõrvaldamiseks ettevõtete riigipiire ületavas majandustegevuses, topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks toetub peamiselt Euroopa Kohtu lahenditele • Teatud administratiivseid samme on astutud ettevõtte tulumaksu vallas, kuid üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu ei ole seni harmoneerida üritatud

  15. Ettevõtte tulumaks • Vastu on võetud mõned direktiivid eesmärgiga kõrvaldada osa takistusi ettevõtete riigipiire ületavas majandustegevuses • Tegelikkuses on liikmesriigid säilitanud sisuliselt täieliku autonoomia ettevõtete maksustamisel ning kasutusel olevad tulumaksusüsteemid on väga erinevad • Lühiajaliselt on eesmärgiks kõrvaldada kõige olulisemad takistused ühisturu tõrgeteta toimimiselt, pikemas perspektiivis aga maksubaasid harmoneerida (vähemalt ettevõtete piireületava majandustegevuse osas) • Maksukonkurentsi tulemusel on selle aastatuhande algul enamus liikmesriikidest ettevõtte tulumaksu määra alandanud

  16. Maksukoormus ja maksude struktuur EL liikmesriikides • EL liikmesriikide maksukoormused ning maksude struktuurid on vaatamata kaudsete maksude harmoneerimispüüdlustele ja ühisturu tingimustes toimuvale maksukonkurentsile siiani üsna erinevad: • Maksukoormus oli liikmesriikides 2006.a. 29-50% SKP-st • Kõige ühtlasem oli kaudsete maksude osakaal, jäädes vahemikku 11-19% SKP-st • Otsesed maksud moodustasid liikmesriikides 6-30% SKP-st, olles viimasel ajal mitmes riigis vähenenud • Sotsiaalkindlustusmaksed ulatusid kahest 18%-ni SKP-st

  17. Maksukoormus ja maksude struktuur EL liikmesriikides 2006.a. (% SKP-st)

  18. Iseloomulikku Euroopa Liidu eelarvele EL eelarve eesmärk on finantseerida EL poliitikaid ja institutsioone: EL eelarves ei jagata ümber tulusid elanike vahel ega tegeleta majanduse arengu stabiliseerimisega nii nagu riigieelarve puhul Eurodes Eesti kroonides Euroopa Liit 129 mlrd 2 020 mlrd Taani 118 mlrd 1 858mlrd Prantsusmaa 354 mlrd 5 522 mlrd Eesti 6 mlrd 96,3 mlrd

  19. EL eelarve vs riigieelarve EL eelarve Riigi eelarve Tulud ja kulud kajastatakse ühes dokumendis Seotud jooksva aastaga • Tulud võivad olla seotud konkreetsete kuludega (nt. moorotikütuse aktsiisi kasutatakse teede remondiks) • Kulud võivad ületada tulusid, tekib eelarvedefitsiit ja riik peab võtma laenu • - Eelarveaasta võib varieeruda vastavalt riigi seadustele • - Koostatud rahvusvaluutas • Tulusid ei tohi siduda kindlate kuludega • Peab olema tasakaalus, EL ei saa võtta laenu • eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril • Koostatud eurodes

  20. EL eelarve menetlemine Euroopa Komisjon Esialgne eelarveprojekt aprill -mai • Ministrite Nõukogu • Esimene lugemine: • Eelarveprojekti vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega (juuli) • Teine lugemine • Lõplik otsus kohustuslike kulude osas • Muudatusettepanekud • mittekohustuslike kulude osas • Euroopa Parlament • Esimene lugemine: • Muudatused mittekohustuslike kulude osas • Muudatusettepanekud kohustuslike kulude osas Teine lugemine: • Lõplik otsus mittekohustuslike kulude osas • Eelarve vastuvõtmine • Kohustuslike kuludega mitte-nõustumisel võib eelarve tervikuna tagasi lükata

  21. Institutsioonidevaheline eelarvekokkulepe • Määrab EL-i eelarvepoliitilised prioriteedid ja rahastamise põhimõtted järgmiseks seitsmeks aastaks • Kokkulepete käigus määratakse maksimumkulutused kulukategooriate lõikes nn. finantsperspektiiv • Viimane kokkulepe katab aastaid 2007 – 2013

  22. EL finantsperspektiiv 2007-2013Ülemkogu 19. detsember 2005 Allikas: DG Regio

  23. EL eelarve kulude jaotus • Kohustuslikud kulud: • kulud, mis tulenevad lepingust või sellega kooskõlas vastu võetud õigusaktidest (compulsury expenditures) • Lõppsõna Ministrite Nõukogul • Mittekohustuslikud kulud: • kõik ülejäänud (non-compulsory expenditures) • Lõppsõna Euroopa Parlamendil • 1970. aastate keskel kohustuslikud kulud ca 75% kõigist kuludest, tänaseks kasvanud mittekohustuslike kulude osa üle 50%

  24. EL eelarve kulud Jätkusuutliku kasvu meetmete eesmärgiks tõsta El majanduse kasvutempot ja luua uusi töökohti. Jätkusuutliku kasvu vahendid jagunevad konkurentsivõimet toetavateks ja ühtekuuluvust edendatavateks vahenditeks. Konkurentsivõime vahenditega toetatakse investeeringuid teadusesse, transpordi- ja energiavõrkudesse, ettevõtluspoliitika meetmeid ja täiend- ning ümberõpet. Ühtekuuluvuse vahenditega toetatakse mahajäänud arenguga piirkondi ja liikmesriike EL struktuuripoliitika raames Euroopa struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu Loodusressursside juhtimise ja korraldus: valdava osa moodustavad nii ühtse põllumajanduspoliitika meetmed, kuid finantseeritakse ka maaelu arengut toetavaid ja keskkonna seisundit parandavaid meetmeid. Kodanikud, vabadus, turvalisus ja siseasjad on ette nähtud võitluseks terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks, samuti ühiste euroopalike väärtuste loomiseks ning kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks. EL ülemaailmne roll kajastab kulutusi EL naaberriikide kui maailma vaesemate piirkondade toetuseks Halduskulud – kajastavad EL institutsioonide ülalpidamisega seotud kulutusi alustades hoonetest ja lõpetades töötajate ja teenindava peroanli palgakuluga.

  25. EL eelarve kulude jagunemine

  26. Eelarve finantseerimise põhimõtted • Otsus ühenduse omavahendite süsteemi kohtamäärab, millised on järgmisel finantseerimisperioodil EL kuuluvad eelarvetulud (omavahendid) ja kuidas neid kogutakse • Eelarveline sõltumatus • EL on õiguslikult talle kuuluvad omavahendid alates 1970.a. • Laenuga finantseerimine keelatud • Tulud koguvad liikmesriigid

  27. EL eelarve tulud • Traditsioonilised omavahendid • põllumajanduslõivud, suhkru- ja glükoosilõivud: • EL tollimaksud • Liikmesriigid saavad administratsioonitasuna 25 % kogutud vahenditest • Käibemaksul põhinevad omavahendid nõukogu kehtestab ühtse määra (2007.a. 0,3%) ja teoreetilise identse käibemaksu arvutamise baasi, mille alusel leitakse maksmisele kuuluv summa • Rahvamajanduse kogutulul (RKT-l) põhinevad omavahendid ehk heaolumaks: EL eelarve tulusid ja kalusid tasakaalustav ressurss, mis põhineb liikmesriikide RKT

  28. EL eelarvetulude jagunemine

More Related