Poola Teaduste Akadeemia A. Baranowski

1. Poola Teaduste Akadeemia A. Baranowski Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutusTeema 6: Seosed looma heaolu – keskkond – toidu kvaliteet: tootmise tagajärjedÕppetund 5: Mükotoksiinid loomasöödas

2. Sisukord Mükotoksiinide definitsioon Peamised “põlluhallitusseente” liigid, mis osalevad mükotoksiinide biosünteesis põllul toodetavates söötades Tähtsamad “põlluhallitusseente” mükotoksiinid Tegurid, mis vähendavad põllul toodetud söötade saastumist mükotoksiinidega Peamised “säilitushallitusseened”, mükotoksiinide sünteesijad säilitatavates söötades Tähtsamad mükotoksiinid, mida sünteesivad “säilitushallitusseened” Tegurid, mis vähendavad säilitatava sööda saastumist mükotoksiinidega Söötade keskmine saastatus mükotoksiinidega (µg/kg) Poolasja Euroopas Füüsikalised meetodid mükotoksiinide kontsentratsiooni vähendamiseks söödas Keemilised meetodid mükotoksiinide kontsentratsiooni vähendamiseks söödas Bioloogilised meetodid mükotoksiinide kontsentratsiooni vähendamiseks söödas Aflatoksiini B1 maksimaalselt lubatud sisaldus söötadesEL-is (µg/kg) Rahvusvahelised konverentsid Poolas Publikatsioonid ja interneti aadressid Täistekst: WP3T6L5.pdf

3. 1.Mükotoksiinide definitsioon Mükotoksiinid on hallitusseente poolt produtseeritud keemilised ühendid, mis on mürgised inimesele ja loomale.

4. 2. Peamised “põlluhallitusseente” liigid, mis osalevad mükotoksiinide biosünteesis põllul toodetavates söötades • Fusarium sp. • Myrothecium sp. • Stachybotrys sp.

5. 3. Tähtsamad “põlluhallitusseente” mükotoksiinid Deoksünivalenool T-2 toksiin HT-2 toksiin Zearalenoon Fumonisiinid Neosolaniool

6. 4. Tegurid, mis vähendavad põllul toodetud söötade saastumist mükotoksiinidega • Taimede kaitseks kasutatavad patogeensete hallitusseente vastased fungitsiidid. • Kõigi soovitatud agrotehniliste ja tehnoloogiliste protseduuride rakendamine taimsete saaduste tootmisel.

7. 5. Peamised “säilitushallitusseened”, mükotoksiinide sünteesijad säilitatavates söötades Aspergillus sp. Penicillium sp.

8. 6. Tähtsamad mükotoksiinid, mida sünteesivad “säilitushallitusseened” Aflatoksiin: B1, B2, G1, G2, M1 Ohratoksiin A Tsitriniin

9. 7. Tegurid, mis vähendavad säilitatava sööda saastumist mükotoksiinidega • Sööda kuivainesisaldus> 86%. • Laoruumi õhu relatiivne niiskus< 70%.

10. 8. Söötade keskmine saastatus mükotoksiinidega (µg/kg)Poolas

11. 8. Söötade keskmine saastatus mükotoksiinidega (µg/kg)Euroopas

12. 9. Füüsikalised meetodid mükotoksiinide kontsentratsiooni vähendamiseks söödas: • 1) pesemine ja kuivatamine • 2) granuleerimine auruga • 3) segamine sorbentidega (nt: betoniit, Ca- silikoon, diatomiit, pearliit) • 4) osooniga menetlemine

13. 10. Keemilised meetodid mükotoksiinide kontsentratsiooni vähendamiseks söödas • töötlemine keemiliste ainetega • (nt: ammoonium anhüdriid, propioonhape, naatrium hüdroksiid)

14. 11. Bioloogilised meetodid mükotoksiinide kontsentratsiooni vähendamiseks söödas • 1) sileerimine • 2) töötlemine preparaatidega, mis sisaldavad ensüüme või ensüüme koos sorbentidega

15. 12. Aflatoksiini B1 maksimaalselt lubatud sisaldus söötadesEL-is (µg/kg) Ametlik alus:(Official Journal European Union, L140/16, 30.05.2002) • Segajõusöödad: • piimalehmad-5 • vasikad, talled- 10 • teised mäletsejad (v.a noorloomad)- 50 • sead, linnud (v.a noorloomad) - 20 • Täiendsöödad: • sead, linnud (v.a noorloomad) - 30 • mäletsejad (v.a lakteerivad ja noorloomad)- 50

16. 13. Rahvusvahelised konverentsid Poolas (aastase vahega) • VIIth International Conference • “Mycotoxins and phatogenic molds in environment” 2004. • Academy of Bydgoszcz. Institute of Biology and Environment Protection, ul Chodkiewicza 30. PL 85-064 Bydgoszcz. • E-mail: jangra@ab-byd.edu.pl

17. 14. Publikatsioonid ja interneti aadressid FAO - 1997. World wide regulations for mycotoxins 1995. A compendium. Food and Nutrition Paper 64, 12-21 • “Contaminants and toxins in animal feeds” • www.fao.org/agrippa/publikations/4DMellonew-05.htm