1 / 44

Põllumehele Euroopa Liidust ja Eestist. Venemaa impordikeelu mõju põllumajanduspoliitikale

Põllumehele Euroopa Liidust ja Eestist. Venemaa impordikeelu mõju põllumajanduspoliitikale. Ivari Padar Põllumajandusministeerium 17. oktoober 2014. Teemad. EL ÜPP uus rahastamisperiood 2014-2020 Vene impordikeelu olemus ja mõju Eesti põllumajandusele, võimalikud leevendavad tegevused

lynn-holman
Download Presentation

Põllumehele Euroopa Liidust ja Eestist. Venemaa impordikeelu mõju põllumajanduspoliitikale

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Põllumehele Euroopa Liidust ja Eestist. Venemaa impordikeelu mõju põllumajanduspoliitikale Ivari Padar Põllumajandusministeerium 17. oktoober 2014

  2. Teemad • EL ÜPP uus rahastamisperiood 2014-2020 • Vene impordikeelu olemus ja mõju Eesti põllumajandusele, võimalikud leevendavad tegevused • Turukorraldusabinõud • Otsetoetused alates 2015.aastast • Maaelu arengukava 2014-2020

  3. Otsetoetused ja maaelu toetused põllumajandusmaa hektari kohta

  4. Sammastevaheline paindlikkus • Liikmesriigid võivad otsustada kasutada EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks lisatoetustkuni 15% nende aastasest riiklikust otsetoetuste ülemmäärast • Liikmesriigid võivad otsustada kasutada otsetoetusteks kuni 15% neile EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raamesaastateks 2015-2020 eraldatud summadest. Liikmesriigid, kus keskmine otsetoetuse määr hektari kohta on alla 90% EL keskmisest tasemest, võivad otsustada täiendava 10% vahendite kasutusele võtmise otsetoetustena

  5. Maaelu ümbrikud 2014-2020

  6. MAK 2014-2020 eelarve

  7. MAK 2014-2020 finantstabel

  8. EL otsetoetuste eelarve kahel eelarveperioodil 741 129 000

  9. Põllumajanduslike otsetoetuste eelarve 2007-2020 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

  10. Venemaa impordikeelu olemus • Impordikeeld rakendus üle öö väga laiale spektrile toidukaupadele , lisaks EL riikidele ka mitmele teistele suurtele toidutootjatele riikidele • Keeld mõjutab lisaks otsesele kaubanduse katkemisele sisseveopiirangute tõttu laiemal toiduainete turul nõudluse-pakkumise vahekorda ja hinnatasemeid • Poliitiliste otsuste tõttu tekkinud majanduskriisiga on kaasnenud rahvusvaheliste lepingute ja seniste kokkulepete katkemine

  11. Väliskaubandus 2013 (I) • Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2013. a 1244,1 mln eurot ja import 1504,1 mln eurot. • Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk oli 2013. aastal 260 mln eurot.Puudujääk suurenes aastaga39,9%. • Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas 10,1% koguekspordist ja import 11% koguimpordist.

  12. Väliskaubandus2013 (II) • Põllumajandussaaduste ja toidukaupade • peamine ekspordi sihtriik Venemaa (19%) • suurim impordipartner Läti (18%)

  13. Väliskaubandus 2013 (II) • Põllumajandussaaduste ja toidukaupade • peamine ekspordi kaubagrupp joogid ja alkohol (18%) • suurim impordi kaubagrupp samuti joogid ja alkohol (22%)

  14. Venemaa osatähtsus riikide piimatoodete ekspordis , %

  15. Võimalikud tegevused kriisi mõjude leevendamiseks • Poliitilised arutelud ja Eesti seisukohad Põllumajandus ja Kalandusnõukogus • Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika raames olemasolevad tavapärased ja erakorralised võimalused

  16. Erakorraline Nõukogu 5.septembril • Vajame EL-ülest lahendust • Turukorraldusmeetmete kiire rakendamine ja promotsiooniks eraldatud vahendite suurendamine on samm õiges suunas, kuid ebapiisav • Lahendus peaks olema suunatud nendele sektoritele, kes enim kannatavad • Kuna kriisi ei põhjustanud põllumajandussektor, siis peaksid abivahendid ka mujalt tulema • WTO menetlus Vene keelu osas

  17. Balti riikide, Soome ja Poola koostöö • 12.septembril toimus Eesti ja Läti põllumajandusministrite kohtumine Põlvamaal Räpinas. Kõne all olid Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sisseveokeelu mõjud ja riikide koostöö seakatku tõrjumisel. • Voliniku visiidil 18.septembril Riiga anti üle Baltimaade, Soome ja Poola ühisavaldus, mis juhtis tähelepanu vajadusele suunata abi nendele riikidele, kellele otsene ekspordi katkemise mõju on suurim ja eelarveliste vahendite kasutamisele proportsioonis tekkiva kahjumiga

  18. Mitteformaalne Nõukogu 28.-29.septembril • Põhiteemaks oli toiduga kindlustatus , kuid paljud riigid tõstatasid ka Venemaa impordipiirangute mõju küsimuse • Esiletõstmist väärib Saksamaa põllumajandusministri toetus Balti riikidele ja Soomele, riikidele millede piimandussektor kannatab enim

  19. Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu 13.-14. oktoobril • Balti riigid ja Soome valmistavad ette ühisseisukohta • Piimatootmisega seotud arutelu tahab algatada ka Poola • Põllumajandusvolinik Cioloselt on oodata arvamusavaldust võimaliku toetuse maksmise osas piimandussektorile

  20. Ühise põllumajanduspoliitika abimeetmed • Turukorraldusmeetmed- kiired lahendused pole abi toonud • Otsetoetused – sissetulekutoetuse jätk uuenenud vormis • Maaelu meetmed – võimalused kohandusteks kooskõlastamise viimases faasis

  21. Turukorraldusmeetmed 1 • 1) Turule sekkumine • Sekkumiskokkuost • Vene impordipiirangute negatiivse mõjuga seoses pikendati muidu septembri lõpuni avatud või ja lõssipulbri kokkuostu võimalust 31.detsembrini 2014 • Eraladustamine • Vene impordipiirangute tõttu käivitati sept. teisest nädalast erakorralisena või, lõssipulbri ja teatud juustude eraladustamine. Juustude meede lõpetati 23.sept. seoses olulise osa ettemääratud piirkoguse täitumisest väikese Venemaale ekspordi osatähtsusega riikide poolt, või ja lõssipulbri osas piirkoguseid pole ning lepinguid võimalik sõlmida 2014 lõpuni. • Kaubandust reguleerivad meetmed • Eksporditoetused • Impordipiirangud • 3) Erakorralised meetmed • Turuhäirete vastu võetavad meetmed – hinna tõusu või languse korral • Puu- ja köögivilja puhul rakendatud turult tagasivõtmise, toorelt koristamise ja mittekoristamise meedet, eelarveks 125 milj eur, mis kiirelt ammendus. Sama meedet korratakse 165 milj eur eelarvega, toetus suunatud riikidele, mis kauplesid rohkem Venemaaga. • Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed • Konkreetsete probleemide lahendamise meetmed – kiireloomulist sekkumist nõudvad probleemid

  22. Turukorraldusmeetmed 2 • 3) Piimakvoot • 4) Toetusskeemid • Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus • Koolipiim • Puu- ja köögivilja sektori toetus ja mesindussektori toetus • 5) Turustusstandardid • Tootjaorganisatsioonid (TO), TO-de liidud, ning tootmisharudevahelised organisatsioonid • TO-de kohustuslik tunnustamine puu- ja köögivilja ja piima sektoris, teistes sektorites võimalus tunnustada. TO-de liitude ja tootm.harudevaheliste organisatsioonide puhul kõikides sektorites tunnustamise võimalus

  23. Põllumajanduslikud otsetoetused alates 2015 (1) • Ühtne pindalatoetus • Kliima- ja keskkonnatoetus (rohestamine) • Noorte põllumajandustootjate toetus • Väikepõllumajandustootjate toetus

  24. Põllumajanduslikud otsetoetused alates 2015 (2) • Põllumajandustootmisega seotud toetused • Piimalehma kasvatamise toetus (karjad kuni 100 piimalehma) • Ammlehma kasvatamise toetus (karjad kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat) • Ute ja kitse kasvatamise toetus (karjad 10-100 utte ja/või emakitse) • Puu ja köögivilja kasvatamise toetus (alates 1 ha toetusõiguslikest kultuuridest)

  25. OTSETOETUSED 2013 Ühtne pindalatoetus Piimasektori eritoetus Üleminekutoetused Tootmisega seotud Tootmisest lahtiseotud Põllumajanduskultuuridele (2006 ja 2008 ha alusel) + ÜPT ha Heinaseemnele (2006 ha alusel +TTI põldtunnustamine) Ammlehmade kasvatamiseks (100%) Uttede kasvatamiseks (50%) Piima tootmiskvoodi (31.03.07) alusel Veise LÜ (2006+2007 erandid) alusel Uttedele (2007. a alusel) Üleminekutoetuste võimalus

  26. MAK 2014-2020 kaubandussanktsioonide valguses • • Vältida tuleb raskustesse sattunud sektorite puhul tegevuste toetamist, mis üksikettevõtete kohustusi võivad veelgi suurendada • • Kuivõrd lühiajalise mõju saavutamine MAK 2014-2020 kaudu on keeruline, siis tuleb keskenduda tegevustele, mis aitavad parandada sektori valmisolekut võimalike tulevaste kriisidega toime tulla

  27. MAK 2014-2020 fookused • Teadmussiire – koostöö, teadustulemuste praktikas rakendamine • Konkurentsivõime – struktuursed muutused, ressursisääst • Toidutarneahel – kõrgem lisandväärtus, ühistegevus • Keskkond – põllumajanduse mõju mullale, veele, elurikkusele, kõrge loodusväärtus • Maaettevõtlus ja kohalik algatus – töökohad, elukeskkond, kohalik toit

  28. Sektoriülesed investeeringud • Vajame kokkulepet, millised on sektoriülesed investeeringud, millest saab kasu suurem hulk tootjaid • Tagada selliste investeeringute rahastamine investeeringumeetmetes esmajärjekorras (läbi eelistuste hindamises, kõrgemate toetusmäärade ja -summade jmt) • Näited: • Piimandussektoris ühistuline töötlemisüksus • Seakasvatuses tõuaretussigala • Lihaveisekasvatussektoris veiste kogumiskeskus • Aiandussektoris logistika- ja säilituskeskus

  29. Riskijuhtimine – kelle huvi? • MAK 2014-2020 rakendamise aluseks olev EL maaelu määrus annab liikmesriikidele võimaluse rakendada ka riskijuhtimisinstrumente – saagi, loomade ja taimede kindlustamine; ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid; sissetuleku stabiliseerimise vahend • Sissetuleku stabiliseerimise vahend võimaldab aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides neile kuni 70% saamata jäänud tulust • Instrumendi rakendamine eeldab ühisfondi loomist ning akrediteerimist • Ühisfond eeldab ka tootjate poolseid sissemakseid sellesse

  30. Põllumajanduspotentsiaali taastamine • UUS meede! • Meetme kavandatav eelarve 1 miljon eurot • Toetuse sihtgrupp on põllumajandustootjad • Loodusõnnetus või taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks võetud meetmed on hävitanud vähemalt 30% vastavast põllumajanduslikust potentsiaalist • Toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on teha korda kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal • Mh on toetatav loomade ost • Toetuse määr kuni 100%

  31. Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine • Meetme kavandatav eelarve 30 miljonit eurot • Sihtgrupp on väikesed põllumajandusettevõtjad (müügitulu 4000–14 000 eurot) • Toetatakse põllumajandusliku ettevõtte arendamiseks vajalikke tegevusi ning investeeringuid. Vähemalt 50% toetusest tuleb kasutada investeeringuteks • Maksimaalne toetussumma 15 000 eurot • Toetuse määr kuni 80% • UUS! • Kui toetust taotleb seakasvatuse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes võtab taotlemisel kohustuse kuni viie aasta möödumiseni viimase toetusosa väljamaksmisest seakasvatuse valdkonnas mitte tegutseda • Kõrgem toetusmäär (90%) • Eelistus projektide hindamisel

  32. Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks • Eesmärk on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamine • Sihtgrupp on põllumajandustootjad (müügitulu põllumajandusest vähemalt 14 000 eurot, 50%) ja tulundusühistud (vähemalt 5 liiget, kellel müügitulu põllumajandusest vähemalt 2400 eurot, 50%) • Toetatakse investeeringuid ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse, mis on suunatud põllumajandustootmise arendamiseks ning põllumajandustootmise mitmekesistamiseks • Toetuse määrad 40% (+5% noortele ja ühistutele; 30% traktoritel), toetuse summa 100 000 / 500 000 eurot (1 500 000 eurot tõuaretussigala)

  33. Investeeringumeetmed põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks • Toetatavad tegevused: • Põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse: • seadmetesse tehtavad investeeringud • ehitistesse tehtavad investeeringud • uute töötlemisüksuste rajamisse tehtavad investeeringud (suurprojekt)

  34. Toetust võib taotleda: • Tootjarühmana tunnustatud TÜ või nende ühistute valitseva mõju all olevad ettevõtjad • mikro- ja väikeettevõtjad (EMTAK C10 või C11) • keskmised ja suurettevõtjad (EMTAK C10 või C11, kuni 750 töötajat) • põllumajandustootjast mikroettevõtja (müügitulu 4000 €, üle 50% kogu müügitulust) • Mitu ühistut või ühistute valitseva mõju all olevat ettevõtjat ühiselt (suurprojekt)

  35. Suurprojekt. Miks? • Olukord toidutarneahelas: tootja, töötleja, jaekaubandus • Konkurents: globaalsed turud ning kokurendid, uutele turgudele sisenemine • Madal aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel • Suured kulud ja risk töötlemisega alustamisel • Võimetus investeeringute rahastamiseks vahendeid leida • Väike turujõud, väike ekspordivõimekus • Mastaabiefekt: strukturaalsem turumuudatus, oskusteave, kliendid, sisendid, T&A kulud, turunduskulud, sisendid

  36. Suurprojekt: toetatavad tegevused, eelarve • EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse seadmetesse ja ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul kui selle peamiseks eesmärgiks on uue töötlemisüksuse rajamine. • Eelarve 13,4 mln € • Minimaalne toetuse suurus 1 mln € taotluse kohta • Toetuse määr 25%

  37. Suurprojekt: toetuse saajad • Mitu põllumajandustootjate tulundusühistutvõi tootjarühmana tunnustatud tulundusühistutvõi nimetatud ühistute valitseva mõju all olevat ettevõtjatühiselt • osalevad ettevõtjad on majanduslikult jätkusuutlikud • vähemalt üks osalev ettevõtja omab min 3a põllumajandustoodete töötlemise ja ekspordi kogemust • osalevate ühistute ja ettevõtjate töötajate arv kokku ei ületa 750

  38. Siseriiklikud meetmed • Turuarendustoetus • „Eesti toit“ tegevused • Uute turgude leidmine • …

  39. Aitäh! Ivari Padar Ivari.padar@agri.ee

  40. Aafrika seakatk - kronoloogia • 25. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi kahel surnuna leitud metsseal. • 22. september. Valgamaa, Õru vald, Õruste küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi jahimehe tapetud metsseal. Viiele leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. • 18. september. Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Aa küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. • 18. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. • 15. september. Valgamaa, Hummuli vald, Kulli küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. • 15. september. Viljandimaa Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi kolmel varasemast leiukohast surnuna leitud metsseal. • 10. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. • 8. september. Valgamaa, Hummuli vald, Aitsra küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Metssea leiukohast 8 km raadiusse jäävatele seakasvatusettevõtetele on kehtestatud täiendavad kitsendused loomade liikumisel ja tapmisel ning neil on kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.

  41. Riigi tegevused • Et tegu on väga nakkava ja ohtliku viirusega, siis käitub riik väga jõuliselt. • Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib 15. septembriks (kontrollitakse alates augustist) üle KÕIK Eesti seakasvatused, et seal järgitaks nõudeid. • Toimub pidev viiruse seire kogu Eestis, eriti aga kitsendustega tsoonides. • Tõhustatud on kontrolli turgudel, et vältida teiste riikide taudipiirkondadest (eelkõige Läti) pärineva liha sattumist müüki. • Toll kontrollib piiril kolmandate riikidega reisijaid kaasaoleva liha ja lihasaaduste avastamiseks. Nende sissetoomine on keelatud. • Regulaarselt toimuvad kohtumised seakasvatajate esindajatega ministeeriumis .10. septembril kogunes riiklik tauditõrje komisjon. • Loomataudi tõrjumiseks on olemas täpsed eeskirjad ja juhised. • Avatud on infotelefon ja veebileht www.seakatk.ee • Toimib tihe koostöö Läti, Leedu ja Poolaga koordineeritud tauditõrje korraldamiseks. Euroopa Komisjonile on esitatud ühiskava eemärgiga saada suuremat EL poolset rahalist toetust taudi tõrjumiseks. • Eesti riik tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.

  42. Eesti tarnekvoodi täitmine 2004/05 kuni 2013/14 ning prognoositav täitmine viimasel kvoodiaastal, eeldusel et jätkub viie esimese kuu (apr-aug) tarnete kasv (+7,9%)

More Related