Download
1 / 27
270 likes | 563 Views
Romantism I. Eelkäijad, saksa romantism Koostanud A. Oidsalu TPL, 2009, 2010. NAPOLEON. J. A. D. Ingres, 1904. Jacques-Louis David , 1812. Eelromantism. J. W. Goethe. F. Schiller. Eelromantism. James Macpherson. J. G. v Herder. Eelromantism. J. J. Rousseau. “Julie ehk Uus Heloïse”.
E N D
Romantism I Eelkäijad, saksa romantism Koostanud A. Oidsalu TPL, 2009, 2010
NAPOLEON J. A. D. Ingres, 1904 Jacques-Louis David, 1812
Eelromantism J. W. Goethe F. Schiller
Eelromantism James Macpherson J. G. v Herder
Eelromantism J. J. Rousseau “Julie ehk Uus Heloïse”
Romantiline maailmavaade • Saksa filosoof, romantismi peaideoloog • Idealist : aineline maailm vaid peegeldab mingit kõrgemat, ebamateriaalset maailma, kõrgem tegelikkus on “maailmahing ehk Jumal” F. von Schelling
Romantiline maailmavaade • Johann Gottlieb Fichte • saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid; • teda peetakse ka saksa natsionalismi ja antisemitismi isaks; Johann Gottlieb Fichte
Jena koolkond • 1800. aasta paiku olid Jena linnas kõik need, kes on tuntud saksa romantilise liikumise algatajatena (vennad Schlegelid, Tieck, Novalis, Schelling); • saksa vararomantism ei leidnud kaasajal suurt kõlapinda; • nende pärand elustus peagu sajand hiljem ja seda hindasid sümbolistid ja uusromantikud;
Jena koolkond: Vennad Schlegelid August Wilhelm Schlegel – saksa pooet, tõlkija, kriitik, saksa vararomantismi vaimne liider Karl Wilhelm Friedrich von Schlegel – saksa poeet, kriitik ja õpetlane
Jena koolkond: Ludwig Tieck(1773 –1853) Saksa luuletaja, romaanikirjanik, tõlkija ja kriitik; Jena koolkonna juht; viljeles romaani kõrval ka novelli ja muinasjuttu (“Saabastega kass”); Aavaldanud 3-köitelise teose “Rahvamuinasjutte”; tema kunstmuinasjutud on mõnevõrra mõjutanud Kreutzwaldi
Jena koolkond: Novalis (1772–1801) Novalis oli saksa vararomantiku F. von Hardenbergi pseudonüüm; iseloomulik on müstiline igatsusluule; luuletsükkel “Hümnid ööle” / ”Ööhümnid” kajastab müstilist igatsust surma ja maisele elule vastanduva igavese elu järele; “sinise lille” kui saavutamatu täiuslikkuse ja tõe sümboli looja.
Jena koolkond: Heinrich von Kleist • viljakas draamakirjanik; • teostes valitseb sõnge tõsidus ja sügav psühholoogiline läbinägevus;
Saksa romantikud: F. Hölderlin (1770 –1843) Saksa kirjanik, kes kaasajal laiemat tunnustust ei leidnud; suurte saksa filosoofide (Hegel, Schelling, Fichte) kaasaegne ja sõber; Hölderlini vaevas vaimuhaigus, kuid pimestuse piirilt pärinevad mõnedki sügavamad luuletused; 1896. a oli ta haiglaravil, 1807. aastast surmani elas täielikus vaimupimeduses; kirjutas tsükli hümne, kus ülistas kõrgeid ideaale: täiuslikkust, vabadust, harmooniat, ilu, sõprust, noorust, siirast omakasupüüdmatut armastust; hilisloomingus domineeris eleegiline toon – melanhoolsed mõtisklused inimeksistentsi piiridest, ajast; viimaseid luuletusi on prohvetlik “Pool elu”.
J. Ch. F. Hölderlin “Pool elu” Kollaseid pirne riputab ning metsrooside küllust järve kohale maa, teie, kaunid luiged ja suudlustest joobunult oma pea te pistate püha. kargesse vette. Häda mulle, kust võtta mul, kui tuleb talv, veel lilli, ja kust päikesepaistet ja maiseid varje? Seisavad müürid külmalt ja sõnatult, tuule käes kliriseb tuulelippe.
Saksa romantikud: H. Heine Saksa hilisromantika kuulsaim teos on Heinrich Heine “Laulude raamat” (1827).
Ernst Theodor Amadeus HOFFMANN (1776 – 1822) Helilooja, kunstnik, kirjanik. Tema omapärases loomingus seguneb reaalsus fantaasia ja õudusega, grotesk romantilise ülevusega, neis on kirjaniku aja Saksamaad ja maailma kultuurilugu.
E. T. A. HOFFMANNi teosed ”Fantaasiapalad Callot’ laadis” – kogu varasemaid tekste “Kuradi eliksiir” – ainus lõpetatud romaan “Serapioni vennad” – 4-köiteline jutustustekogu “Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest” – lõpetamata romaan Ooper “Undine”
Jacques Callot(u 1592 – 1635), prantsuse barokk-kunstnik, kelle looming mõjutas Hoffmanni
E. T. A. Hoffmann“Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest” Lõpetamata romaan. Valides peategelaseks kõutsi, järgis Hoffmann ammust valmide ja loomajuttude traditsiooni. Lugu on esitatud mitme tegelase segipaisatud märkmetena: kõuts Murri mõlgutused on vaheldumisi helilooja Kreisleri (kirjaniku alter ego) päevikutega. Hoffmanni hilisem uurija Müller oli nii lühinägelik, et lahutas preisi korralikkusega mõlemad biograafiad eri teosteks ja andis need ka trükki eri raamatutena: “Kreisleri eluloo” (1903) ja “Murrist kõutsi eluvaated” (1916) – ning sai hilisema kriitika käest sarjata.
E. T. A. Hoffmann “Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest” Autor on kasutanud kontrasti kui kunstilist vahendit. Murr on enesekindel ja harimatu filister – väikekodanlik, enesega rahulolev piiratud silmaringi ja vagatseva käitumisega isik. Tema elu kulgeb sisemise pingeta, tema elu on kirja pandud kronoloogiliselt.
E. T. A. Hoffmann “Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest” Kreisler kehastab rahutut lõhestatud hingega entusiasti, kelle saatus on traagiline ja biograafiagi esitatud üksikutel tuulde pillatud lehtedel, millest esimesena esitatud makulatuurileht kujutab endast tegelikult romaani lõppu. Johannes Kreisler(karikatuur)
E. T. A. Hoffmann Goethe kõrval, keda sakslased rohkem tunnustavad kui tunnevad, ja Heine kõrval, keda sakslased rohkem tunnevad kui tunnustavad, on Hoffmann, keda ta kodumaal kaua aega ei tuntud ega tunnustatud, neid saksa autoreid, kes Euroopa kirjanduses kõige suuremat mõju on avaldanud. Tema vaimustunud imetlejad ja õpilased on olnud Poe, Baudelaire, Gogol, Dostojevski, Wilde. Peagu sajand suhtuti Saksamaal tema loomingusse halvasti, teda nimetati Tontide-Hoffmanniks. Alles 20. saj hakkasid kaasmaalased teda väärtustama.
Hoffmanni mõjul loodud teoseid • Hoffmanni tegelased ja süžeed on jõudnud teistesse kunstiteostesse: • J. Offenbachi ooper “Hoffmanni lood” • P. Tšaikovski ballett “Pähklipureja” • L. Sumera ballett “Anselmi lugu”
