ajukahjustusega haige k sitlus pea projekt varje riin tuulik leisi 2009 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Ajukahjustusega haige käsitlus PEA PROJEKT VARJE-RIIN TUULIK LEISI 2009 PowerPoint Presentation
Download Presentation
Ajukahjustusega haige käsitlus PEA PROJEKT VARJE-RIIN TUULIK LEISI 2009

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 42

Ajukahjustusega haige käsitlus PEA PROJEKT VARJE-RIIN TUULIK LEISI 2009 - PowerPoint PPT Presentation


  • 339 Views
  • Uploaded on

Ajukahjustusega haige käsitlus PEA PROJEKT VARJE-RIIN TUULIK LEISI 2009. Alateemad:. Neuroloogiline füsioteraapia Kortikaalne tase- kahjustused Subkortikaalne tase- reflektoorse aktiivsuse kasutamine Seljaaju tase- lokomotoorse treeningu põhimõtted Närvi-lihase tase – FES PEA projekt.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Ajukahjustusega haige käsitlus PEA PROJEKT VARJE-RIIN TUULIK LEISI 2009' - lonato


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
alateemad
Alateemad:
  • Neuroloogiline füsioteraapia
  • Kortikaalne tase- kahjustused
  • Subkortikaalne tase- reflektoorse aktiivsuse kasutamine
  • Seljaaju tase- lokomotoorse treeningu põhimõtted
  • Närvi-lihase tase– FES
  • PEA projekt
neuroloogiline f sioteraapia
Neuroloogiline füsioteraapia.

Neurofüsioloogiale toetuvad teooriad : Rood 1954, Kabat&Knott 1954, Brunnström 1956, Bobath 1969

Hilisemad arengud füsioteraapias:

  • tajuprobleemid(Affolter, Aryes, Bobath, Holmquist&Wrethagen,Carr&Shepherd),
  • sensoorsed märguanded(Rood, Kabat, Brunnström, Johnstone, Bobath jt.),
  • tagasiside ja teadmised tulemustest(Carr&Shepherd MRP programm, Brunnström, Affolter),
  • ravikeskkonna olulisus ja kõigi spetsialistide järjepidev tegelemine patsiendiga(Carr&Shepherd, Holmquist&Wrethagen, konduktiivne õpetus),
  • arenemise tasandid(Rood, Kabat, Affolter, Bobath, Johnstone).

Eesmärk: normilähedaseliikumise saavutamine.

kuidas motoorika taastumisele kaasa aidata
Kuidas motoorika taastumisele kaasa aidata?
  • Assisteeritud aktiivsus: tredmillil füsioterapeudi poolt juhendatud käimise mõju positiivne efekt on mitmete autorite poolt tõestatud: hemipreesiga patsientidel (Visintin et al 1998, Hesse et al 1999), multi-infarktidega patsientidel (Liston et al 2000).
  • Elektriline stimulatsioon on üks lihasaktiivsuse stimuleerimise võimalusi. Kui see ei ole päris loomulik sisend, võimaldab see anda suuri koguseid sisendeid 24 tunni jooksul.
  • Tavaline treeningintensiivsus – näiteks 30 minutit päevas on võrreldav ravimite homeöpaatiliste annustega. Kuid aktiivsel harjutamisel on rida boonuseid passivsete meetodite ees. Patsiendi ajukoore aktiivsus on suurem, kuna ta peab tegevust juhtima. Selline suunatud tähelepanu aitab kaasa reorganiseerumisprotsessidele ajukoores (Robertson et al 1997)
n rvis steemi taastumine
Närvisüsteemi taastumine
  • läbi reorganisatsiooni (adaptiivne plastilisus) protsessi, mitte taaskasvu
  • aferentse informatsiooni keskne roll normaalse aktiivsuse taastumisel.

Eelnenud aastakümnete ülesanne on olnud arendada uusi ravimeetodeid ning seletada nende teoreetilist põhja.

Edasi on vaja leida üheseltvõetavaid tõestusi selle kohta kui suures osas iga lähenemine tegelikult saavutab väidetavad eesmärgid ning seletada nende toimemehhanisme.

neurops hholoogia
Neuropsühholoogia
  • 1909 Brodmanni ajukaart- põhines ajurakkude uurimisel- eri piirkonnad ajukoores on erineva rakulise koostisega
  • 1970-ndad- LevVõgotski jaAlexander Luria avaldasid

3 bloki teooria 

  • 1980-ndad-1990-ndate algus Anne-Lise Christensen,

Yehuda Be-Yishay, George Prigatano

  • 1998 E. Goldberg “Gradiental approach to neocortical functional organization”

(J. of Clinical and Experimental Neuropsychology 11, 489-517).

keskn rvis steemi hall valge ehitus
Kesknärvisüsteemi hall-valge ehitus
  • JUHTETEED EHK NÄRVIRAKKUDE JÄTKED= VALGEAINE
  •  AJUKOOR + KOOREALUSED TUUMAD + SELJAAJU HALLAINE= NÄRVIRAKUD

AJUKOOR on evolutsiooniliselt kõige uuem närvisüsteemi osa 

ajukoore eesmised versus tagumised osad
AJUKOORE EESMISED VERSUS TAGUMISED OSAD
  • AJU KOORE EESMINE OSA= VÄLJUNDFUNKTSIOON, SH. MOTOORIKA EHK LIIKUMINE
  • AJU KOORE TAGUMISED OSAD= INFO VÄLISKESKONNAST JA SELLE TÖÖTLUS: TUNDLIKKUS JA TAJU
otsmiku ehk laubasagar
OTSMIKU- EHK LAUBASAGAR
  • TERTSIAALNE väli üldine tegevusplaan, sh. tegevuse / liigutuse planeerimine (kõige kõrgemalt arenenud piirkond!)
  • SEKUNDAARNE väli kuidas liigutus sooritada- ühelt programmilt teisele üleminek (kahjustuse näide kokutamine)
  • PRIMAARNE väli : liigutuse jõud, täpsus- (kahjustus halvatus)
ajukoore tagumised alad
AJUKOORE TAGUMISED ALAD
  • Kuklasagar
  • primaarne väli: NÄGEMISINFO: KUJU, VÄRV jne
  • sekundaarne väli: NÄHTULE LEITAKSE MÕISTE
  • Oimusagar
  • primaane väli: HELI KÕRGUS, TUGEVUS
  • Sekundaarne väli: HELIDE MÕTESTAMINE- MÕISTED, SÕNAD
  • Kiirusagar
  • Primaarne väli: tundlikkus
  • sekundaarne väli: kehataju
  • tertsiaalne väli: Temporo-parietaal-oktsipitaalsagara sidusala, kus näiteks liigutuse ja nägemise seostamine, abstarktsed mõisted
slide14

Mida primitiivsem organism, seda enam primitiivseid välju

  • Mida lihtsam ülesanne- seotud 1 aju piirkonnaga, näit. saada aru, kas peos on lumepall või soe pannkook
  • Keeruline üleanne nõuab eri aju osade koostööd, näit. kuidas minna õigesti üle sõidutee:
  • tähelepanu
  • nägemine
  • pea pööramine
  • mälu- rohelise ja punase värvi tähendus
otsmikusagara kahjustused
Otsmikusagara kahjustused
  • Otsmikusagar (orbital) : hüperaktiivsus, rahutus, impulssiivsus, eufooria
  • Otsmikusagara (F convexa): apaatia, letargia, initsiatiivitus
  • Lisamotoorne ala: motoorne püsimatus, võimetus liigutust käigus hoida
apraksiad
Apraksiad
  • Otsmikusagara primaarne väli (Pre F): regulatoorne apraksia, häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga.
  • Otsmikusagara sekundaarne väli: Premotoorne ala (FII): kineetiline apraksia, so. häire liigutuste kiiruses, sujuvuses- ühelt programmilt teisele ülemineku häire
  • kiirusagara sekundaarne väli: kinesteetiline apraksia (PII) “käsi nagu labidas”
  • kiiru ja oimusagara piiriala tertsiaalne väli: ruumiapraksia ehk apraktoagnoosia (POIII) raskused liigutuste ja visuaalse ruumi koordineerimisel (näit. Riietumisel, voodi tegemisel)
sensoorne stimulatsioon
Sensoorne stimulatsioon
  • ...kutsub esile adaptatiivse vastusreaktsiooni (so. kohanemisreaktsiooni), mis on soodsam (organiseeritum, paindlikum vôi produktiivsem), kui stimulatsioonile eelnev käitumine.
  •  Vôime produtseerida adaptatiivset vastusreaktsiooni kindlustab indiviidile sôltumatuse muutuvas keskkonnas.
  • Selleks, et vastusreaktsioon kujuneks tôepoolest organismile kasulikuks, peavad kasutatavad stiimulid olema nii naturaalsed ja arengulisele kogemusele sarnased, kui vôimalik.
  • Stiimulitega ei tohi üle doseerida; see vôib pôhjustada ülestimulatsiooni vôi tekitada patsiendis segadust.
slide18

Selle jutu illustreerimiseks järgmised näited: 2-kuuse hüpertooniaga imiku jaoks on sobivateks ravimeetoditeks püsiv puudutus (surve); aeglane, ühtlane, rütmiline liikumine ette-taha suunas (kiigutamine); lôhnaärritajatest sellised toidulôhnad nagu piim ja banaan.

  • Kôik need ärritajad môjutavad varakult arenevaid sensoorseid süsteeme ja on neonataalse perioodi arengukogemuse jaoks loomulikud.
multisensoorsed stiimulid
Multisensoorsed stiimulid
  • on need, mis kombineerivad elemente rohkem kui ühest sensoorsest süsteemist:
  • Näiteks puudutus samaaegselt patsiendiga vesteldes ongi multisensoorne sisestus.
aju s vastruktuurid subkortikaalsed tuumad
Aju süvastruktuurid- subkortikaalsed tuumad
  • Mõned näited osalemisest motoorsete protsesside juhtimises
  • Kaasasündinud motoorsed mustrid (basaalganglioni tase)
  • Motoorsete reaktsioonide vallandamine - subkortikaalsed tuumad kui päästiknupp
  • Kui tegevus on automatiseerunud, siis ei vaja see enam sedavõrd teadvuse kontrolli (n. Stardipauk)
subkortikaalne aktiivsus
Subkortikaalne aktiivsus
  • Subkortikaalse kontrolli all olev sihipärane aktiivsus on multisensoorse neurorehabilitatsiooni lähenemise keskmes.
  • See nōuab vähem kortikaalset konsentreerumist, et hoida patsienti funktsioneermas automaatselt või poolautomaatselt kui teadlikult.
  • Hoolikalt valitud eesmärgikindla tegevusega on võimalik tugevdada ravi eesmärki julgustades patsienti aktiivsemalt osalema.
mittesoovitatavad kortikaalsed k sud sobivad subkortikaalsed v imalused
Mittesoovitatavad kortikaalsed käsud/ Sobivad subkortikaalsed võimalused
  • Sulge huuled ja neelata. Sul sülg jookseb./ Rõhutatud surve huultele ja keelele
  • Tõsta oma pead./ Anna patsiendile visuaalne stiimul. Liiguta ese üles.
  • Ava oma käsi/ Aseta raskus patsiendi käele.
  • Püüa lõdvestuda/ Kasutaühtlasi rütmilisi liigutusi või ühtlast rütmilist auditoorset sisestust.
kas n rvis steemi sh seljaaju on v imalik taastada
Kas närvisüsteemi, sh. seljaaju on võimalik taastada?
  • See on võtmeküsimus
  • Kahjustunud ja kahjustumata närvirakkude rakuliste ja molekulaarsete funktsioonide parem mõistmineviib lähemale võimalusele kuidas vältida sekundaarset kahjustust ja soodustada aksonite kasvu läbi kahjustuse piirkonna
mida teha
Mida teha?
  • Kaitsta elus närvirakke kahjustuse piirkonnas sekundaarse kahjustuse eest?
  • Asendada kahjustunud närvirakke?
  • Stimuleerida aksonite taaskasvu ja suunata nende taasühinemisi.
  • Taastreenida neuraalseid ühendusi läbi intensiivse liikumistreeningu ja lihaste elektristimulatsiooni.
potensiaal kahjustusest allpool
Potensiaal kahjustusest allpool...
  • Põhineb mittekahjustunud närviteede märkimisväärsele võimele reorganiseeruda.
  • Seda plastilisust tõestab selgroogsete võime õppida uusi motoorseid tegevusi ilma peaaju kontrollita (kõnnirajal keharaskuse eemaldamisel traksidega spinaalse hiire võime kõndida edaspidi, külgsuunas näitab närviakkude õppimisvõimet ka seljaaju tasandil)
tsentraalsed r tmurid
Tsentraalsed rütmurid
  • Seljaajus on neuraalsed ringid, mis genereerivad lokomotoorset rütmilist aktiivsust.
  • Tsentraalsed rütmi generaatorid (rütmurid) tekitavad rütmilisi lihaskontraktsioone, mida saab ära kasutada kõnni simuleerimiseks.
  • Inimestel on tahteline aktiivsus, sh. Kõnd tugevamini peaajukoore kontrolli all kui loomadel, kuid selline seljaaju tasandil aktiivsus saab toetada kõnnifunktsiooni juhul kui ühendused pea ja seljaaju vahel ei ole täiesti katkenud.
tsentraalsete r tmurite treening
Tsentraalsete rütmurite treening
  • Inimestel esineb samuti sünni järgselt kõnnirefleks, mis ajapikku kaob.
  • Selle refleksi taastreenimisel kasutatakse 2 efektiivse õppimise põhimõtet:
  • 1. suur korduste arv
  • 2. väike vigade arv
roboti poolt assisteeritud treening
Roboti poolt assisteeritud treening
  • Mitmed uuringud on näidanud, et
  • 1. kõnnak paraneb
  • 2. tasakaal paraneb
  • 3. kõnni kiirus suureneb
  • Treeningu ja spetsiaalsete ortoosidega võib kõndimise funktsioon paraneda ka väga vähese või ka ilma närviteede taastumiseta.
tehnoloogilised abivahendid
Tehnoloogilised abivahendid
  • GIGER-MD® loomotoorne süsteem (www.gigermd.com)
  • Locomat® kõnnirobot (www.hocoma.com).
  • FES trenazöör

- Trenazööri / roboti poolt assisteeritud treening tõstab patsiendi jaoks treeningu pikkust ja intensiivsust ning vähendab koormust terapeudile.

- Tagasiside aitab korrigeerida kõnnimustrit ja lisab motivatsiooni

funktsionaalne elektriline stimulatsioon
Funktsionaalne elektriline stimulatsioon
  • FES on lihaskontraktsiooni esilekutsumine eesmärgipärase liigutuse sooritamiseks võimalikult nõrga elektrivoolu abil.
  • FESi kasutatakse ülemise motoneuroni kahjustusega patsientidel (peaajutrauma, seljaajutrauma).
  • FES kasutamine eeldab intakset refleksikaart seljaajust lihaseni.
alumise motoneuroni kahjustus
Alumise motoneuroni kahjustus
  • Mõned uuringud on tehtud ka FES kasutamisest alumise motoneuroni kahjustusega patsientidel.
  • Sel juhul tuleb lihaskontraktsiooni esilekutsumiseks kasutada suuremaid voolutugevusi ja seda tehakse taastusravi kestel kindla aja jooksul
  • Eesmärgiks on mitte niivõrd käe või jala funtsiooni taastamine (ja funtsionaalse elektroonilise ortoosi paigaldamine) kuivõrd  lihasatroofia edasilükkamine.
slide32

FES-igaalustataksekuipatsiendiseisund on stabiliseerunud.

  • Kasutusel on paljuerinevaid FES aparaate- erinevadniitreeningukskuikodusekskasutamiseks.
  • Treeninguajalvalibfüsioterapeutväljapatsiendilekõigesobilikumadtöörezhiimidningkui FES annnabpatsiendileolulisefunkstionaalsevõimekuseparanemise, kirjutabtaastusarst FES ortoosiretseptialuselpatsiendile ka igapäevasekskodusekskasutamiseks.
slide33

Naha pinnale aplitseeritavate elektroodidega FES aparaadid on lihtsad kasutada ja suhteliselt mõistliku hinnaga ( Sloveenias on hinnaklass 300-1000 EUR).

  • Üldjuhul kasutatakse FES-i puhul bifaasilist voolu (ohutum), elektriimpulsse kestvusega 0,25 ms ja sagedusega 25 Hz ning minimaalse voolutugevusega, mis kutsub esile vajaliku lihaskontraktsiooni.
slide34

Elektroodide suurus varieerub: 6 cm2 kuni 50 cm2

  • väiksemaid elektroode kasutatakse naha all paikneva närvi  (n. peroneus) stimulatsiooniks
  • suuremaid lihase või siis lihasgrupi (reie eesmised lihased) stimulatsiooniks.
  • Sloveenias kasutatiakse peamiselt korduvkasutusega elektroode, mille puuvillaseid katteid regulaarselt puhastati.
slide35

Olenevalt elektroodide paari arvust kasutatakse ühe või mitmekanalilist stimulatsiooni.

  • Ühekanaliline on kasutusel näiteks n.peroneuse stimulatsiooniks insuldi järgse spastilispareetilise kõnni funktsiooni parendamiseks või siis randme dorsaalfleksioni ja sõrmede sirutusfunktsiooni treenimiseks.
  • Mitmekanalilised FES aparaadid on vajalikud keerulisemate liigutuste sooritamiseks nagu näiteks kõnni lennufaasi ajal põlve sirutuse ja pöia dorsaalfleksiooni samaaegseks tagamiseks.
fes ortoos ehk neuroortoos
FES ortoos ehk neuroortoos
  • Hea asetsuse ja  küllaldase treeningu korral on võimalik, et inimene kes enne suutis kõndida mõned sajad meetrid, saavutab kõnnifunktsiooni paranemise, mis võimaldab ära käia toidupoes.
2009 aasta pea keskuse projekt
2009 aasta- PEA keskuse projekt
  • Projekt nõustamis- ja võrgustikutöö alustamiseks nii akuutravihaiglas kui haridusasutuses (eripedagoog, sotsiaaltöötaja, pereliikmete psühhoteraapia)
  • Norra EMP rahastus 17 kuud

www.ajutrauma.ee

www ajutrauma ee
www.ajutrauma.ee

Ajutraumaga inimesele

  • Patsiendiühendus: Ajutrauma Seltsing
  • Taastumine ja rehabilitatsiooni rahastamise võimalused Eestis
  • Ajutrauma tagajärjed ja toimetulekutehnikad peredele
  • Võimalus kontakteeruda taastusarstiga
  • LOKOMATi programmi kandideerimine
  • Tulemas: taastusraviasutused, patsiendiinfo trauma järgselt
www ajutrauma ee1
www.ajutrauma.ee

Kolleegidele, koostööpartneritele

  • Koolitusinfo
  • Ajutrauma konverentside koondmaterjalid
  • Uued uurimismetoodikad- näiteks apolipoproteiin E genotüübi määramine.
  • Lingid seotud teemadele, sh. neuropsühholoogia, sporditraumad jne.